2. Suur juubeliaasta 2000 on väga lähedal. Juba oma esimesest ringkirjast (Redemptor hominis) peale olen ma seda sündmust oodanud ainsal eesmärgil - valmistada kõiki inimesi olema vastuvõtlikud Vaimu teotsemisele neis. ² Seda sündmust pühitsetakse üheaegselt nii Roomas kui igas kohalikus kirikus üle kogu maailma, ning nagu tavaks on saanud, kahes keskuses: ühelt poolt linnas, kuhu jumalik ettehooldus on heaks arvanud paigutada Peetruse ametijärglase Tooli, ning teiselt poolt Pühal Maal, kus Jumala Poeg inimeseks sündis, pärides meie ihu neitsilt, kelle nimi oli Maarja (vt. Lk 1:27). Juubeliaasta saabumist tähistatakse seega võrdse väärikuse ning pidulikkusega mitte ainult Roomas, vaid ka maal, mida õigusega hüütakse "pühaks", sest seal Jeesus sündis ja suri. Tollel maal, kus tekkis esimene kristlik kogudus, ilmutas Jumal end inimkonnale. See on Tõotatud Maa, mis on niivõrd tähendusrikkal kohal juudi rahva ajaloos, ning mida austavad ühtlasi islami järgijad. Edendagu juubeliaasta meie omavahelist dialoogi kuni päevani, mil me kõik koos - juudid, kristlased ja moslemid - võime üksteist rahuga tervitada Jeruusalemmas ³.

Juubeliaeg tutvustab meile jõulisi väljendusvahendeid, mida kasutab lunastuse jumalik magisteerium

, juhtimaks inimest pöördumisele ja patukahetsusele. Need kaks on inimese tervenemise algus ning rada õndsusele, samas ka talle hädavajalik eeltingimus, taasloomaks olukorda, mida ta omast väest iialgi ei saavuta: Jumala sõpruse ja armu seisundit, üleloomulikku elu, mis ainsana võib inimsüdame sügavaimad igatsused täide viia.

Kolmanda aastatuhande tulek ajendab kristlaskonda tõstma oma vaimusilmad, et märgata uusi vaatevälju Jumala riigi kuulutamise töös. Seetõttu on praegusel erilisel ajal enama ustavusega kui muidu väga soovitav pöörduda Vatikani II Kirikukogu õpetuse poole, mis heitis uut valgust Kiriku ülesandele misjonitegevuses tänapäevase evangelisatsiooni nõuete kohaselt. Sellel kirikukogul sai Kirik sügavamalt teadlikuks nii omaenda olemasolu müsteeriumist kui ka apostlikust missioonist, mille tema kätte on usaldanud Issand. See teadlikkus veenab usklike kogukonda elama maailmas mõttega, et nad peavad olema "haputaigen, ning inimühiskonna hing, mille eesmärk on uueneda Kristuses ning muutuda Jumala perekonnaks".⁴ Et seda usaldust tõhusamalt pälvida, peab Kirik jääma ühtseks ning arenema ühises elus. ⁵ Peatselt algav juubeliaasta pakub sellele arengule võimsat stiimulit.

Usklike rändamist kolmandasse aastatuhandesse ei tohi mingil juhul vaevalisemaks muuta raskused, mida 2000-aastase ajaloo taak endaga kaasa tuua võib. Pigem innustuvad kristlased teadmisest, et nad toovad maailma tõelise valguse, Issand Kristuse. NaatsaetNaatsareti Jeesust, tõelist Jumalat ja tõelist Inimest kuulutades avab Kirik kõigile rahvastele võimaluse "saada jumalikuks" ning seega saada inimlikumaks. ⁶ See on ainus tee, mis saab viia maailma iseenese ülla kutsumuse avastamiseni ning see täielikult saavutada Jumala poolt valmistatud lunastuses.