4. Tõusku see Kolmainsuse ülistuslaul Poja lihakssaamise pärast ühel häälel kõigi suust, kes on ristitud ning jagavad ühte ja sama usku Issandasse Jeesusesse. Olgu selle juubeli oikumeeniline iseloom ühemõtteliseks sümboliks sellele teekonnale, mida eriti viimastel aastakümnetel käivad erinevate kirikute ning vaimulike kogukondade usklikud. Ainult Vaimu kuuldavõtmise läbi oleme me võimelised üheskoos nähtavalt esindama jumalalapseks saamise armu, mis ristimisest hoovab: me kõik oleme ühe Isa lapsed. Tänapäeval kostab taas meie kõrvu apostli üleskutse: "Üks ihu ja üks vaim, nagu te ka olete kutsutud üheks lootuseks oma kutsumise poolest, üks Issand, üks usk, üks ristimine, üks Jumal ja kõikide Isa, kes on kõikide üle ja kõikide läbi ja kõikide sees" (Ef 4:4-6). Püha Irenaeuse sõnadega: pärast Jumala Sõna saamist, mis langeb kui vihm taevast, ei saa me enam endale lubada, et jätaksime maailmale kuiva maa mulje; ega saa me ka väita, et oleme üks leib, kui takistame laialipillatud jahu üheks muutumist meie peale välja valatud vee läbi. ¹⁰

Iga juubeliaasta on nagu kutse pulmapeole. Kiirustagem kõik, kes me pärineme erinevatest kirikutest ja kogudustest kõikjal siin maailmas, rõõmupeole, mis meie jaoks on valmistatud; võtkem enestega kaasa kõik, mis meid juba ühendab ning kinnitagem oma pilgud üksnes Kristusele, et kasvaksime ühtsuses, mis on Vaimu töö vili. Rooma piiskopi, Peetruse ametijärglase praegune ülesanne on aina tungivamalt kutsuda kõiki tähistama seda juubelit, et kristliku usu keskse müsteeriumi kahetuhandes aastapäev võiks olla teekond lepituse suunas ning tõelise lootuse märk kõigile, kes vaatavad Kristuse ja Tema Kiriku poole, mis on "Jumalaga vahetu ühenduse ning kogu inimkonna ühtsuse" sakrament. ¹¹