5. Kui
palju ajaloolisi mälestusi äratab juubel! Me võime meenutada
aastat 1300, mil paavst Bonifatius VIII, vastu tulles Rooma rahva soovile, pühitses
pidulikult sisse esimese juubeliaasta ajaloos. Taaselustades iidset
traditsiooni, mis tõotas "ohtrat pattude andeksandmist ja
kustutamist" neile, kes külastasid Püha Peetruse katedraali
Igaveses Linnas, soovis ta sel puhul pakkuda "mitte ainult ohtrat, vaid täielikku
pattude andeksandmist".12 Tollest ajast peale on Kirik alati pühitsenud
juubeleid kui olulisi teetähiseid oma rännakul Kristuse täiuslikkuse
suunas.
Ajalugu näitab, millise suure vaimustusega on Jumala rahvas
tervitanud Pühi Aastaid, nähes nendes perioodi, mil Jeesuse üleskutse
pöördumisele on sügavamalt tuntav. Kogu selle pika aja vältel
on olnud kuritarvitusi ja arusaamatusi, ent tunnistused võltsimatu usu
ning siira hea tahte kohta on olnud palju võimsamad. Eluline näide
selle kohta on püha Filippo Neri, kes 1550. juubeliaastaks asutas
"Rooma heategevuse", mis oli palveränduritele käegakatsutavaks
märgiks, et neid on oodatud. Pikki lugusid pühadusest võib
jutustada juubelite kogemuse alusel, samuti pöördumiste viljadest,
mida andeksandmise arm on väga paljudes usklikes loonud.
|