12. Üks
eriline Jumala armu märk, mis on just nimelt tänapäeval väga
vajalik, on heategev halastus, mis sunnib meid märkama vaeste ja hüljatute
vajadusi. Seesuguses olukorras viibivad väga laialdased ühiskonnakihid.
Vaesus ja väljatõugatus heidavad oma surmavarju tervetele
rahvastele. Inimkond seisab vastamisi uuemate ja keerulisemate orjuse vormidega
kui minevikus, ning liiga paljudele inimestele on vabadus sisutu sõnakõlks.
Mõnesid riike, eriti vaesemaid, rõhub niivõrd hiiglaslik võlakoorem,
et neil on praktiliselt võimatu seda tasuda. Seetõttu mõistame,
et tõelist arengut ei saa olla ilma tõhusa koostööta
riikide vahel, kus domineerivad eri keeled, rassid, rahvused või
religioonid. Tuleb lõpetada võimu kuritarvitamine, mis tipneb ühtede
peremehetsemises teiste üle: seesugune kuritarvitamine on patune ja ebaõiglane.
Sest kes iganes muretseb varanduse korjamise üle vaid selles maailmas (vt.
Mt 6:19), "ei ole rikas Jumalas" (Lk 12:21).
Meil on ka vaja luua uus rahvusvahelise solidaarsuse ning koostöö
kultuur, kus kõik - iseäranis rikkad riigid ja eraettevõtlus
- võtavad enda kanda vastutuse luua majandusprogramm, mis töötab
igaühe heaks. Ei saa enam kaugemasse tulevikku projekteerida ajastut, mil
vaene Laatsarus võib istuda rikka mehe kõrval pidulaua ääres
ega pea enam toituma palukestest, mis laualt pudenevad (vt. Lk 16:19-31). Äärmine
vaesus on vägivalla, kibestumise ja pahameele pesa ning selle olukorra
leevendamine on õiglane töö, seega töö, mis toob
rahu.
Juubeliaasta on ülem kutse, et süda muutuks eluviisi muutumise
kaudu. Me kõik peame seega meeles pidama, et me ei omistaks absoluutset
väärtust maapealsetele hüvedele, kuna need ei ole Jumalast, ega
ka inimese võimule ehk võimupüüdlustele, kuna maapind
kuulub Jumalale ning üksnes Temale, sest "maa on minu päralt,
sest te olete ju võõrad ja majalised minu juures" (3Ms
25:23). Puudutagu see halastuse aasta nende südameid, kelle kätes on
maailma rahvaste saatus!
|