5. Kui palju ajaloolisi mälestusi äratab juubel! Me võime meenutada aastat 1300, mil paavst Bonifatius VIII, vastu tulles Rooma rahva soovile, pühitses pidulikult sisse esimese juubeliaasta ajaloos. Taaselustades iidset traditsiooni, mis tõotas "ohtrat pattude andeksandmist ja kustutamist" neile, kes külastasid Püha Peetruse katedraali Igaveses Linnas, soovis ta sel puhul pakkuda "mitte ainult ohtrat, vaid täielikku pattude andeksandmist".¹² Tollest ajast peale on Kirik alati pühitsenud juubeleid kui olulisi teetähiseid oma rännakul Kristuse täiuslikkuse suunas.

Ajalugu näitab, millise suure vaimustusega on Jumala rahvas tervitanud Pühi Aastaid, nähes nendes perioodi, mil Jeesuse üleskutse pöördumisele on sügavamalt tuntav. Kogu selle pika aja vältel on olnud kuritarvitusi ja arusaamatusi, ent tunnistused võltsimatu usu ning siira hea tahte kohta on olnud palju võimsamad. Eluline näide selle kohta on püha Filippo Neri, kes 1550. juubeliaastaks asutas "Rooma heategevuse", mis oli palveränduritele käegakatsutavaks märgiks, et neid on oodatud. Pikki lugusid pühadusest võib jutustada juubelite kogemuse alusel, samuti pöördumiste viljadest, mida andeksandmise arm on väga paljudes usklikes loonud.