Text

 1 Text|               oopiumiks rahvale. Jumal ei eksisteerinud enam. Inimene
 2 Text|                oli tume. Kuid isa Karp ei hädaldanud. Ta pani kõik
 3 Text|                 Ilma Jumala tahtmiseta ei sünni midagi, armastas ta
 4 Text|            läks koos Jumalaga. Teisiti ei võinudki see olla. Oma eluaaeg
 5 Text|               kõik selle maha salgama? Ei, veelkord ei! Ta oli vana,
 6 Text|             maha salgama? Ei, veelkord ei! Ta oli vana, ta ei kartnud
 7 Text|           veelkord ei! Ta oli vana, ta ei kartnud surma. Surma polnudki
 8 Text|        alustati kirikumajast.~Isa Karp ei kartnud. Nurisemata asus
 9 Text|          peavad aga küll vaikima. Mind ei saa keegi vaikima sundida,
10 Text|       hingerahu röövitud.~Täna jällegi ei helisenud kiriku kellad.
11 Text|              imelik ja vööras see oli. Ei tulnud inimesed ka hobustega,
12 Text|              teiste varju, et neid ära ei tuntaks. Palvetamisele ei
13 Text|              ei tuntaks. Palvetamisele ei olnud enam kellelgi aega
14 Text|            niisugust rahva pimestamist ei salli. Sellele peab tulema
15 Text|          teenima leiba ausa tööga, kes ei tee tööd, see ei pea ka
16 Text|            tööga, kes ei tee tööd, see ei pea ka sööma. Seda ütleb
17 Text|     seltsimehed. Näe, vot meie Jumalat ei karda. Ja miks peaksimegi
18 Text|               isa ütleb ka, et Jumalat ei ole, siis, vot, meie kah
19 Text|           arvate, kas ta nägi Jumalat? Ei! Polnud seal näha ei taevast
20 Text|          Jumalat? Ei! Polnud seal näha ei taevast ega ingleid. Ainult
21 Text|                Kaugemale ta oma jutuga ei jõudnud. Sest see, mis nüüd
22 Text|           langetas käe mütsita. Kumbki ei liikunud paigast, nagu oleksid
23 Text| rahurikkujatele kirikus. Kuid viimased ei andestanud temale. Isa Karp
24 Text|            anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" Ja