Text

 1 Text|    Linnast, ametivendadelt, oli ta ainult halba kuulnud. Vaimulikud
 2 Text|         isa Karp ei hädaldanud. Ta pani kõik oma lootused Jumalale.
 3 Text|       ei sünni midagi, armastas ta ikka ja alati ütelda ja
 4 Text|   ütelda ja tema hoolde usaldas ta nüüd iseenda ja oma pere.
 5 Text|       see olla. Oma eluaaeg oli ta teda teeninud, Teda rahvale
 6 Text|      käske neile õpetanud. Pidi ta siis nüüd kõik selle maha
 7 Text|       salgama? Ei, veelkord ei! Ta oli vana, ta ei kartnud
 8 Text|       veelkord ei! Ta oli vana, ta ei kartnud surma. Surma
 9 Text|        kartnud. Nurisemata asus ta endisesse preestri sauna.
10 Text|  selguski kõik. Karl teatas, et ta oli ülikoolist välja heidetud
11 Text|         Olid nõudnud temalt, et ta salgaks oma isa. Nüüd oli
12 Text|       salgaks oma isa. Nüüd oli ta tulnud, et jääda koju isaja
13 Text|           Välguna läbistas mõte ta pea. Juba kostsid hääled
14 Text|      mis, vot, teie arvate, kas ta nägi Jumalat? Ei! Polnud
15 Text| väljamõeldis, et...." Kaugemale ta oma jutuga ei jõudnud. Sest
16 Text|        vanakese preestri sõnad. Ta rääkis armastusest ja vihkamisest,
17 Text|         ka pimeduse ja kurjuse. Ta rääkis lühidalt, kuid selgelt