Text

  1 Text|                    N tõusis õhupalliga üle 10 kilomeetri kõrgusele. Aga
  2 Text|                     Täna, nagu varematelgi aastatel, laulame kiitust ülestõusnud
  3 Text|                  näha, et inimesed otsisid abi Jumalalt.~Pühade laupäeva
  4 Text|                hobustega, nagu varematelgi aegadel, vaid tuldi jalgsi. Nii
  5 Text|               ametirüüs, rist käes, seisis äkki nende ees.~"Jumala nimel,
  6 Text|               Ainult jäägem kindlaks usus, ärgem kartkem ega hädaldagem,
  7 Text|                 kaubavagunid. Nemad polnud ainukesed. Palju tuttavaid nägusid
  8 Text|                Täna pidi tulema koju nende ainus poeg Karl, kes õppis linnas
  9 Text|                    ema juurde.~"Küll Jumal aitab. Pole viga midagi," püüdis
 10 Text|            järelkäijatele rasked katsumise ajad. Kasjääda Jumala lasteks
 11 Text|                    kuidas Soojärve preeter ajanud uue korra esindajad ristiga
 12 Text|             rahvast välja rookida. Ja seda aktsiooni alustati kirikumajast.~Isa
 13 Text|                midagi, armastas ta ikka ja alati ütelda ja tema hoolde usaldas
 14 Text|                  selgesti vaikses kirikus.~Algas ristikäik. "Sinu ülestõusmisest,
 15 Text|                 rookida. Ja seda aktsiooni alustati kirikumajast.~Isa Karp ei
 16 Text|           soolasambad. Isa Karp, täielikus ametirüüs, rist käes, seisis äkki
 17 Text|                  igatahes oodata. Linnast, ametivendadelt, oli ta ainult halba kuulnud.
 18 Text|           ristimärgiga. " Jumal anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad
 19 Text|                 karja usus kinnitanud. Oli andnud neile uut lootust! Oli õelnud
 20 Text|          mahajääjaid ristimärgiga. " Jumal anna neile andeks, sest nad ei
 21 Text|                    preester koos oma naise Annaga olid kirikumõisast välja
 22 Text|                  polnud neid unustanud, ja Annal oli küllaItki tegemist,
 23 Text|               Jumalat? Kutsute teda endale appi? Asj ata töö. Vaat mis mina
 24 Text|                   asi ja kes olid tulijad. Aramad hoidsid endid teiste varju,
 25 Text|                   mureliku südamega asjade arengut. Midagi hääd polnud igatahes
 26 Text|                   pilkasid, nimetasid neid argpüksteks! Kus see häbi ja ots! Siin
 27 Text|                tahtmiseta ei sünni midagi, armastas ta ikka ja alati ütelda
 28 Text|                  preestri sõnad. Ta rääkis armastusest ja vihkamisest, headusest
 29 Text|                Palju tuttavaid nägusid oli arreteeritute seas. Kui rong hakkas liikuma,
 30 Text|                   lärmi. Võis juba selgelt aru saad sõnadestki.~"Oh Jumal,
 31 Text|              kõrgusele. Aga mis, vot, teie arvate, kas ta nägi Jumalat? Ei!
 32 Text|              otsekohe selge, milles seisis asi ja kes olid tulijad. Aramad
 33 Text|                  Kutsute teda endale appi? Asj ata töö. Vaat mis mina ütlen.
 34 Text|                 isa Karp mureliku südamega asjade arengut. Midagi hääd polnud
 35 Text|           Kirikusse astusid kaks uue võimu asjameest, mõlemad keskealised mehed,
 36 Text|                 suunatud uksele.~Kirikusse astusid kaks uue võimu asjameest,
 37 Text|                Karp ei kartnud. Nurisemata asus ta endisesse preestri sauna.
 38 Text|           imelikult rahutu. Kui vallamajja asusid uued võimumehed, ulatusid
 39 Text|              Kutsute teda endale appi? Asj ata töö. Vaat mis mina ütlen.
 40 Text|                   endale ise teenima leiba ausa tööga, kes ei tee tööd,
 41 Text|             vägivaldselt ära viidi, peatus auto ka Soojärve kirikumõisa
 42 Text|                  uste preestri sõnad. Siis avanesid uksed. Kirikus olid süttinud
 43 Text|              ülikoolist välja heidetud kui ebasobiv element nõukogude ühiskonnas.
 44 Text|                 kolm meestjäid maha kiriku eeskotta.~"Vaata, vaata, kuhu need
 45 Text|                  ühte kõrgesse kohta nende eest, kes mu peale kipuvad! Kurvalt
 46 Text|                 saa keegi vaikima sundida, ehk ainult siis, kui see on
 47 Text|                oopiumiks rahvale. Jumal ei eksisteerinud enam. Inimene oli ise end
 48 Text|                välja heidetud kui ebasobiv element nõukogude ühiskonnas. Olid
 49 Text|                  ei võinudki see olla. Oma eluaaeg oli ta teda teeninud, Teda
 50 Text|                    oli lubatud neile uueks eluasemeks. /.../~Preestri saunaski
 51 Text|                   olevaks uute kultuursete elunõuetega. Kirikus käijad tembeldati
 52 Text|                   nõnda on see ka rahvaste elus. Need, kes nüüd pimeduses
 53 Text|                   juhtimise täna kliirosel enda peale.~Kuid mis see siis
 54 Text|                  Aamen," Iõpetas isa Karp, endal pisarad silmis.~Kirikus
 55 Text|                 korras. See polnud ju enam endine Karl, rahulik ja röömus.
 56 Text|                kartnud. Nurisemata asus ta endisesse preestri sauna. See oli
 57 Text|                  oli midagi ennekuulmatut, enenägematut. Kuhu jääb ometi preester?
 58 Text|               ristimärgiga. See oli midagi ennekuulmatut, enenägematut. Kuhu jääb
 59 Text|                   preeter ajanud uue korra esindajad ristiga kirikust välja.
 60 Text|                 Siin tuli kindlasti midagi ette võtta.~Ja saabuski paras
 61 Text|               sabarakud on!" kõneles teine hääl. "Peksame laiali! Paneme
 62 Text|                  mõte ta pea. Juba kostsid hääled kiriku eeskojas. "Läheme
 63 Text|                  temale. Isa Karp oli neid häbistanud kogu valla ees. Igal pool
 64 Text|                    usus, ärgem kartkem ega hädaldagem, vaid kandkem igaüks oma
 65 Text|               valgus ja see kinnitas neid. Hädaldamata kandsid kaks vanakest ühiselt
 66 Text|                 oli tume. Kuid isa Karp ei hädaldanud. Ta pani kõik oma lootused
 67 Text|                Ruume olevat täitevkomiteel hädasti vaja koosolekuteks ja miitinguteks.
 68 Text|                  on surnuist üles tõusnud, hajutab pimeduse. Ainult jäägem
 69 Text|            keelatud.~"Nüüd oleksid pidanud hakkama helisema kellad," mõtles
 70 Text|              ametivendadelt, oli ta ainult halba kuulnud. Vaimulikud oli
 71 Text|                    Vaatame järgi, kas need hallparunid ja nende sabarakud on!"
 72 Text|                  Seda usinamini ja suurema hardusega palvetasid aga need, kes
 73 Text|                maha tallanud ja neile, kes hauas olid, elu kinkinud! " laulis
 74 Text|                   purjus.~Kirikus valitses haudvaikus. Kes oli enne kuulnud sellist
 75 Text|                armastusest ja vihkamisest, headusest ja kurjusest, valgusest
 76 Text|               miitingukõnet üks meestest. "Hei seltsimehed. Näe, vot meie
 77 Text|                    ta oli ülikoolist välja heidetud kui ebasobiv element nõukogude
 78 Text|                    oleksid pidanud hakkama helisema kellad," mõtles isa Karp
 79 Text|                  röövitud.~Täna jällegi ei helisenud kiriku kellad. Kui imelik
 80 Text|             valitses ülev meeleolu. Vanake hingekarjane oli oma karja usus kinnitanud.
 81 Text|              temagi süda oli täna raske ja hingerahu röövitud.~Täna jällegi ei
 82 Text|                    Kõigil pesitses südames hirmn. Kirik aga säras kõigele
 83 Text|                 oli. Ei tulnud inimesed ka hobustega, nagu varematelgi aegadel,
 84 Text|                   kes olid tulijad. Aramad hoidsid endid teiste varju, et neid
 85 Text|                  Jumalalt.~Pühade laupäeva hommik.Täna pidi tulema koju nende
 86 Text|             juletud ainult mõelda, - uuest hommikust! Peatsest pääsemisest.~Vaikselt
 87 Text|                    ja alati ütelda ja tema hoolde usaldas ta nüüd iseenda
 88 Text|                Paneme põlema selle putka!" hüüdis kolmas.~Inimesed kirikus
 89 Text|                    pühalik vaikus. Särasid hulgad küünlad Lunastaja ja Tema
 90 Text|                 häbistanud kogu valla ees. Igal pool sosistati ja naerdi,
 91 Text|                  ja pimedusest. Nõnda, kui igale ööle järgneb päev, nõnda
 92 Text|                  vahejuhtum, olid ununenud igapäevased mured.~Kõiki valdas rööm.
 93 Text|                arengut. Midagi hääd polnud igatahes oodata. Linnast, ametivendadelt,
 94 Text|             polnudki enam, oli ainult elu, igavene elu! Oma ülestõusmise läbi
 95 Text|                kõik oma lootused Jumalale. Ilma Jumala tahtmiseta ei sünni
 96 Text|                   iseenda ja oma pere. Kui ilusad ja lohutavad on Õnnistegija
 97 Text|                    mina ütlen. Minge parem ilusasti koju. Jumalat pole olemas.
 98 Text|              valetavad, siis röömutsege ja ilutsege, sest teie palk on suur
 99 Text|               helisenud kiriku kellad. Kui imelik ja vööras see oli. Ei tulnud
100 Text|                 Karpi süda juba mõnda aega imelikult rahutu. Kui vallamajja asusid
101 Text|              nakatanud kõiki. Oli ununenud inetu vahejuhtum, olid ununenud
102 Text|                   seal näha ei taevast ega ingleid. Ainult tühjus ümberringi.
103 Text|                lunastaja Kristus, laulavad inglid taevas, tee ka meid kõlblikuks
104 Text|               Jumal ei eksisteerinud enam. Inimene oli ise end kuulutanud Jumalaks.
105 Text|                   meie nõrka usku! Aamen," Iõpetas isa Karp, endal pisarad
106 Text|                   ta tulnud, et jääda koju isaja ema juurde.~"Küll Jumal
107 Text|                tema hoolde usaldas ta nüüd iseenda ja oma pere. Kui ilusad
108 Text|                   kellad," mõtles isa Karp iseeneses. Aga need pidid vaikima.~"
109 Text|                   Need, kes nüüd pimeduses istuvad, saavad kord suurt valgust
110 Text|                   selle üle. Isa Karp läks jaama vastu . "Tere preestrihärra,"
111 Text|                   perega käsutati sellele. Jaamas ootasid trellitatud kaubavagunid.
112 Text|          ennekuulmatut, enenägematut. Kuhu jääb ometi preester? Või kardab
113 Text|                     Nüüd oli ta tulnud, et jääda koju isaja ema juurde.~"
114 Text|                   hajutab pimeduse. Ainult jäägem kindlaks usus, ärgem kartkem
115 Text|                 üllatusena, et nad mõlemad jäid seisma kui soolasambad.
116 Text|               preester? Või kardab temagi?~Jälle alustas oma miitingukõnet
117 Text|                   hingerahu röövitud.~Täna jällegi ei helisenud kiriku kellad.
118 Text|                   olidki saabunud Kristuse järelkäijatele rasked katsumise ajad. Kasjääda
119 Text|                      ütles keegi.~"Vaatame järgi, kas need hallparunid ja
120 Text|                jõudnud. Sest see, mis nüüd järgnes, tuli meestele nii ootamata
121 Text|            õigustada. Seniajani oli külale jätkunud ühest rahvamajastg nüüd
122 Text|            varematelgi aegadel, vaid tuldi jalgsi. Nii oli julgem. Jumalakotta
123 Text|            ülestõusmise läbi oli lunastaja Jeesus Kristus kõigile elu kinkinud.
124 Text|               ähvardatud talud käest võtta jne. Sellepärast oligi vähe
125 Text|                nõnda võidavad kord valguse jõud ka pimeduse ja kurjuse.
126 Text|               toitudega õigeaegselt valmis jõuda. Pime ja kitsas oli seal
127 Text|                 Kaugemale ta oma jutuga ei jõudnud. Sest see, mis nüüd järgnes,
128 Text|                   kuningas Tema oli võtnud juhtimise täna kliirosel enda peale.~
129 Text|                tema olekus. Mis oli pojaga juhtunud?~Peale lõunasööki, kui nad
130 Text|                   seda, millest senini oli juletud ainult mõelda, - uuest hommikust!
131 Text|                  lühidalt, kuid selgelt ja julgelt.~"Ja olgem kindladusus ja
132 Text|                 vaid tuldi jalgsi. Nii oli julgem. Jumalakotta pidi tulema
133 Text|         tööriistadeks ? Isa Karp läks koos Jumalaga. Teisiti ei võinudki see
134 Text|                    jalgsi. Nii oli julgem. Jumalakotta pidi tulema poolvargsi,
135 Text|             Inimene oli ise end kuulutanud Jumalaks. Kirikuid polnud enam vaja.
136 Text|                  Ta pani kõik oma lootused Jumalale. Ilma Jumala tahtmiseta
137 Text|                    et inimesed otsisid abi Jumalalt.~Pühade laupäeva hommik.
138 Text|                    üks talumees, "kas täna jumalateenistust ka peate? Meil külas räägiti,
139 Text|                 kirikumõisast olevat olnud juttu!~Ja nüüd olidki siis asjad
140 Text|                    võimumehed, ulatusid ka jutud uutest reformidest preestri
141 Text|                   et...." Kaugemale ta oma jutuga ei jõudnud. Sest see, mis
142 Text|               saabuski paras moment. Samal juunikuu ööl, kui tuhanded meie kallil
143 Text|                    et jääda koju isaja ema juurde.~"Küll Jumal aitab. Pole
144 Text|                    pea, teine aga langetas käe mütsita. Kumbki ei liikunud
145 Text|                  kirikust lahkuda!"~Mõlemi käed tõusid kui traadist tõmmatud
146 Text|                     neilt ähvardatud talud käest võtta jne. Sellepärast oligi
147 Text|           kultuursete elunõuetega. Kirikus käijad tembeldati kontrrevolutsionäärideks,
148 Text|              kiriku eeskojas. Ümber kiriku käimine oli ju keelatud.~"Nüüd oleksid
149 Text|                  mured.~Kõiki valdas rööm. Kaelustati ja sooviti vastastikku röömsaid
150 Text|                   rahvale kuulutanud, Tema käske neile õpetanud. Pidi ta
151 Text|                Vanake preester koos perega käsutati sellele. Jaamas ootasid
152 Text|                    ei ole, siis, vot, meie kah peame seda uskuma. Näe,
153 Text|                    nad olid jäänud Karliga kahekesi, selguski kõik. Karl teatas,
154 Text|               kartkem ega hädaldagem, vaid kandkem igaüks oma risti nurisemata.
155 Text|                 kinnitas neid. Hädaldamata kandsid kaks vanakest ühiselt rasket
156 Text|                seda uskuma. Näe, meie suur kangelane ja ordenikandja lendur N
157 Text|                   kapitalistideks ja nende kannupoisteks. Tulevik oli tume. Kuid
158 Text|                  kontrrevolutsionäärideks, kapitalistideks ja nende kannupoisteks.
159 Text|                   Näe, vot meie Jumalat ei karda. Ja miks peaksimegi seda
160 Text|                   jääb ometi preester? Või kardab temagi?~Jälle alustas oma
161 Text|                 Kirikus rahvast vähevõitu, kardeti tulla. Enne seda oli tehtud
162 Text|                Vanake hingekarjane oli oma karja usus kinnitanud. Oli andnud
163 Text|            lõunasööki, kui nad olid jäänud Karliga kahekesi, selguski kõik.
164 Text|                jäägem kindlaks usus, ärgem kartkem ega hädaldagem, vaid kandkem
165 Text|                    Ja miks peaksimegi seda kartma, keda pole olemaski. Meie
166 Text|      järelkäijatele rasked katsumise ajad. Kasjääda Jumala lasteks või saada
167 Text|                    nad põranda külge kinni kasvanud. Isa Karp kordas neid sõnu.
168 Text|             Kristuse järelkäijatele rasked katsumise ajad. Kasjääda Jumala lasteks
169 Text|                 Jaamas ootasid trellitatud kaubavagunid. Nemad polnud ainukesed.
170 Text|                    olidki siis asjad nõnda kaugel. Vanake preester koos oma
171 Text|              pappide väljamõeldis, et...." Kaugemale ta oma jutuga ei jõudnud.
172 Text|                    peaksimegi seda kartma, keda pole olemaski. Meie suur
173 Text|                viimaks tulevad siiski mind keelama sel kallil ööl?" Välguna
174 Text|                   seni veel keegi otseselt keelanud. Ainult ähvardatud on. Kellad
175 Text|                Palvetamisele ei olnud enam kellelgi aega mõelda. Kõikide pilgud
176 Text|            tõstmata lahkusid nad kirikust. Kergendusohe sadadest suudest kostis
177 Text|               Sellepärast oligi vähe neid, kesjulgesid kodust välja tulla.~Seda
178 Text|                   võimu asjameest, mõlemad keskealised mehed, korratult riietatud,
179 Text|                  need valla purshuid endid kesköösel on kokku vedanud. Mis te
180 Text|                   Tema Ema pühakujude ees. Kiidetud olgu meie Jumal... alustas
181 Text|                 peal Sind puhtast südamest kiita." Ristikäik peatus kiriku
182 Text|              varematelgi aastatel, laulame kiitust ülestõusnud Kristusele."~
183 Text|                   tõusis õhupalliga üle 10 kilomeetri kõrgusele. Aga mis, vot,
184 Text|              selgelt ja julgelt.~"Ja olgem kindladusus ja lootuses! Nõnda kui pimedale
185 Text|                    pimeduse. Ainult jäägem kindlaks usus, ärgem kartkem ega
186 Text|                 see häbi ja ots! Siin tuli kindlasti midagi ette võtta.~Ja saabuski
187 Text|                  oleksid nad põranda külge kinni kasvanud. Isa Karp kordas
188 Text|                  ka Jumal meiega! Tema ise kinnitagu meie nõrka usku! Aamen,"
189 Text|            hingekarjane oli oma karja usus kinnitanud. Oli andnud neile uut lootust!
190 Text|               valgus, Jumala valgus ja see kinnitas neid. Hädaldamata kandsid
191 Text|                   Need muudeti ladudeks ja kinodeks. Kirikute varandused vöörandati,
192 Text|                   nende eest, kes mu peale kipuvad! Kurvalt palvelikult laulsid
193 Text|                   seisid kuidagi ühenduses kirikuga. Kiriku õpetus kuulutati
194 Text|                   end kuulutanud Jumalaks. Kirikuid polnud enam vaja. Need muudeti
195 Text|                    seda aktsiooni alustati kirikumajast.~Isa Karp ei kartnud. Nurisemata
196 Text|                    peatus auto ka Soojärve kirikumõisa sauna ees. Vanake preester
197 Text|                                   Soojärve kirikumõisas ootas vanake preester isa
198 Text|                   see siis pidi tähendama? Kirikuõuest hakkas kostma lärmi. Võis
199 Text|           propagandat usu ja kiriku vastu. Kirikuskäijad olid tembeldatud kontrrevolutsionäärideks,
200 Text|           palvetasid põlvitades pisarsilmi kirikusolijad. Lauljaidki oli täna vähe.
201 Text|              muudeti ladudeks ja kinodeks. Kirikute varandused vöörandati, vaimulikud
202 Text|               Ainult ähvardatud on. Kellad kirikutornis peavad aga küll vaikima.
203 Text|                 ühekorragga oli see jäänud kitsaks. Kuid isa Karp teadis, kust
204 Text|          õigeaegselt valmis jõuda. Pime ja kitsas oli seal saunas, kuid nende
205 Text|                minu pärast vihkavadja taga kiusavad ja kui nemad valetavad,
206 Text|              tõsteti välja nende senistest kodudest. Kuulutati sõda kõigi nende
207 Text|                   kui tuhanded meie kallil kodumaal vägivaldselt ära viidi,
208 Text|                ÜIestõusmise pühad preestri kodus. Isa Karp oli oma südames
209 Text|               oligi vähe neid, kesjulgesid kodust välja tulla.~Seda usinamini
210 Text|                   ülestõusnud Kristusele."~Koduteel märkas isa kohe, et pojaga
211 Text|                   Karp oli neid häbistanud kogu valla ees. Igal pool sosistati
212 Text|                   isa Karp säravail silmil kogudust.~"Tõesti on üles tõusnud!"
213 Text|           Kristusele."~Koduteel märkas isa kohe, et pojaga polnud asjad
214 Text|                   saada mind ühte kõrgesse kohta nende eest, kes mu peale
215 Text|             südames hirmn. Kirik aga säras kõigele vaatamata küünalde meres.
216 Text|                   kodudest. Kuulutati sõda kõigi nende vastu, kes seisid
217 Text|                  Lauljaidki oli täna vähe. Kõigil pesitses südames hirmn.
218 Text|                 enam kellelgi aega mõelda. Kõikide pilgud olid suunatud uksele.~
219 Text|                purshuid endid kesköösel on kokku vedanud. Mis te siin tembutate?
220 Text|                 inglid taevas, tee ka meid kõlblikuks siin maa peal Sind puhtast
221 Text|                    neid süüdatud Lunastaja Kolgata risti kuju ees. Oli näha,
222 Text|                 peas ja suitsud suus. Paar kolm meestjäid maha kiriku eeskotta.~"
223 Text|                põlema selle putka!" hüüdis kolmas.~Inimesed kirikus muutusid
224 Text|              õpetaja," alustas pikem neist kõnelemist. Mõlemad olid silmnähtavalt
225 Text|                    ja nende sabarakud on!" kõneles teine hääl. "Peksame laiali!
226 Text|                   oli enne kuulnud sellist kõnet kirikus? Mütsid peas ja
227 Text|                 siin tembutate? Teete siin kontrevolutsiooni? Või palute Jumalat? Kutsute
228 Text|                täitevkomiteel hädasti vaja koosolekuteks ja miitinguteks. Sellega
229 Text|                   kinni kasvanud. Isa Karp kordas neid sõnu. Oli märgata,
230 Text|                  mu Jumal, saada mind ühte kõrgesse kohta nende eest, kes mu
231 Text|               õhupalliga üle 10 kilomeetri kõrgusele. Aga mis, vot, teie arvate,
232 Text|                Soojärve preeter ajanud uue korra esindajad ristiga kirikust
233 Text|                   pojaga polnud asjad kõik korras. See polnud ju enam endine
234 Text|                 mõlemad keskealised mehed, korratult riietatud, mütsid peas ja
235 Text|                uutest reformidest preestri kõrvu. Ka kirikumõisast olevat
236 Text|              Kergendusohe sadadest suudest kostis selgesti vaikses kirikus.~
237 Text|              tähendama? Kirikuõuest hakkas kostma lärmi. Võis juba selgelt
238 Text|                tulla. Enne seda oli tehtud kõva propagandat usu ja kiriku
239 Text|               taevas!~Nüüd olidki saabunud Kristuse järelkäijatele rasked katsumise
240 Text|                laulame kiitust ülestõusnud Kristusele."~Koduteel märkas isa kohe,
241 Text|                   õigustada. Seniajani oli külale jätkunud ühest rahvamajastg
242 Text|            jumalateenistust ka peate? Meil külas räägiti, et preestrihärrale
243 Text|                   nagu oleksid nad põranda külge kinni kasvanud. Isa Karp
244 Text|                    unustanud, ja Annal oli küllaItki tegemist, et pühade toitudega
245 Text|                 peaks see siis tähendama!" Külm värin läbistas isa Karpi. "
246 Text|                    säras kõigele vaatamata küünalde meres. lseäranis palju oli
247 Text|                    nende vastu, kes seisid kuidagi ühenduses kirikuga. Kiriku
248 Text|                    Lunastaja Kolgata risti kuju ees. Oli näha, et inimesed
249 Text|                   Vaimulikud oli nimetatud kultuse teenijateks, rahvavaenlasteks.
250 Text|           kuulutati vastuolus olevaks uute kultuursete elunõuetega. Kirikus käijad
251 Text|                  aga langetas käe mütsita. Kumbki ei liikunud paigast, nagu
252 Text|              hakkas lugema: Aamen, taevane kuningas Tema oli võtnud juhtimise
253 Text|            poolvargsi, nagu oleks see mõni kuritööpaik. Seekord oli siiski tulijaid
254 Text|                  vihkamisest, headusest ja kurjusest, valgusest ja pimedusest.
255 Text|                eest, kes mu peale kipuvad! Kurvalt palvelikult laulsid lauljad
256 Text|                nimetasid neid argpüksteks! Kus see häbi ja ots! Siin tuli
257 Text|             kitsaks. Kuid isa Karp teadis, kust puhusid tuuled. Kirik oli
258 Text|     kontrevolutsiooni? Või palute Jumalat? Kutsute teda endale appi? Asj ata
259 Text|                 paar pisarat langesid tema kuueesisele.~~~ ~
260 Text|                    enam vaja. Need muudeti ladudeks ja kinodeks. Kirikute varandused
261 Text|                   hääled kiriku eeskojas. "Läheme vaatama, mis tsirkust siin
262 Text|                  Kirikuõuest hakkas kostma lärmi. Võis juba selgelt aru saad
263 Text|              mütsid maha võtta ja kirikust lahkuda!"~Mõlemi käed tõusid kui
264 Text|                   Silmi põrandalt tõstmata lahkusid nad kirikust. Kergendusohe
265 Text|                   teevad!" Ja paar pisarat langesid tema kuueesisele.~~~ ~
266 Text|                   paljastas pea, teine aga langetas käe mütsita. Kumbki ei liikunud
267 Text|            katsumise ajad. Kasjääda Jumala lasteks või saada kurjuse võimu
268 Text|                 nagu varematelgi aastatel, laulame kiitust ülestõusnud Kristusele."~
269 Text|      ülestõusmisest, oh lunastaja Kristus, laulavad inglid taevas, tee ka meid
270 Text|                hauas olid, elu kinkinud! " laulis laulukoor.~"Kristus on üIes
271 Text|                Kurvalt palvelikult laulsid lauljad kliirosel.~Päästa meid meie
272 Text|                  pisarsilmi kirikusolijad. Lauljaidki oli täna vähe. Kõigil pesitses
273 Text|               kipuvad! Kurvalt palvelikult laulsid lauljad kliirosel.~Päästa
274 Text|                     elu kinkinud! " laulis laulukoor.~"Kristus on üIes tõusnud!"
275 Text|               otsisid abi Jumalalt.~Pühade laupäeva hommik.Täna pidi tulema
276 Text|                    peab endale ise teenima leiba ausa tööga, kes ei tee tööd,
277 Text|                  kangelane ja ordenikandja lendur N tõusis õhupalliga üle
278 Text|             vastastikku röömsaid pühi. Kui liigutavad olid täna vanakese preestri
279 Text|        arreteeritute seas. Kui rong hakkas liikuma, õnnistas isa Karp mahajääjaid
280 Text|            langetas käe mütsita. Kumbki ei liikunud paigast, nagu oleksid nad
281 Text|                 ainus poeg Karl, kes õppis linnas ülikoolis. Kuidas röömustasid
282 Text|                    polnud igatahes oodata. Linnast, ametivendadelt, oli ta
283 Text|              tahtmine." vastas isa Karp ja lisas: "Ikka! Täna, nagu varematelgi
284 Text|                  midagi," püüdis isa poega lohutada. Kuid temagi süda oli täna
285 Text|                    oma pere. Kui ilusad ja lohutavad on Õnnistegija sõnad: Kui
286 Text|               hädaldanud. Ta pani kõik oma lootused Jumalale. Ilma Jumala tahtmiseta
287 Text|                    Ja olgem kindladusus ja lootuses! Nõnda kui pimedale ööle
288 Text|           kinnitanud. Oli andnud neile uut lootust! Oli õelnud seda, millest
289 Text|                   Sellele peab tulema nüüd lõpp. Igaüks peab endale ise
290 Text|                 oli pojaga juhtunud?~Peale lõunasööki, kui nad olid jäänud Karliga
291 Text|                  vaatamata küünalde meres. lseäranis palju oli neid süüdatud
292 Text|                    preestri sauna. See oli lubatud neile uueks eluasemeks. /.../~
293 Text|             pimeduse ja kurjuse. Ta rääkis lühidalt, kuid selgelt ja julgelt.~"
294 Text|            preester. Karl kliirosel hakkas lugema: Aamen, taevane kuningas
295 Text|                  nende ees.~"Jumala nimel, ma palun teid mütsid maha võtta
296 Text|                    ka meid kõlblikuks siin maa peal Sind puhtast südamest
297 Text|                 Karp kordas neid sõnu. Oli märgata, kuidas meestel hakkas häbi.
298 Text|          ülestõusnud Kristusele."~Koduteel märkas isa kohe, et pojaga polnud
299 Text|                 liikuma, õnnistas isa Karp mahajääjaid ristimärgiga. " Jumal anna
300 Text|              silmis.~Kirikus valitses ülev meeleolu. Vanake hingekarjane oli
301 Text|                  sõnu. Oli märgata, kuidas meestel hakkas häbi. Silmi põrandalt
302 Text|                     mis nüüd järgnes, tuli meestele nii ootamata ja üllatusena,
303 Text|              alustas oma miitingukõnet üks meestest. "Hei seltsimehed. Näe,
304 Text|                    suitsud suus. Paar kolm meestjäid maha kiriku eeskotta.~"Vaata,
305 Text|             asjameest, mõlemad keskealised mehed, korratult riietatud, mütsid
306 Text|               nurisemata. Siis on ka Jumal meiega! Tema ise kinnitagu meie
307 Text|                 jumalateenistust ka peate? Meil külas räägiti, et preestrihärrale
308 Text|                 kõigele vaatamata küünalde meres. lseäranis palju oli neid
309 Text|                   andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" Ja paar pisarat
310 Text|                  temagi?~Jälle alustas oma miitingukõnet üks meestest. "Hei seltsimehed.
311 Text|              hädasti vaja koosolekuteks ja miitinguteks. Sellega püüti oma teguviisi
312 Text|                  meie Jumalat ei karda. Ja miks peaksimegi seda kartma,
313 Text|                Kõigile oli otsekohe selge, milles seisis asi ja kes olid tulijad.
314 Text|                  lootust! Oli õelnud seda, millest senini oli juletud ainult
315 Text|                appi? Asj ata töö. Vaat mis mina ütlen. Minge parem ilusasti
316 Text|            tulijaid rohkem.~Jumal, puhasta mindpatust! palvetas isa Karp ja hakkas
317 Text|                  preestrihärrale kirikusse minemine ära keelatud. Kas see peaks
318 Text|                  töö. Vaat mis mina ütlen. Minge parem ilusasti koju. Jumalat
319 Text|                   sõnad: Kui inimesed teid minu pärast vihkavadja taga kiusavad
320 Text|             Peatsest pääsemisest.~Vaikselt möödusid ÜIestõusmise pühad preestri
321 Text|                võtta ja kirikust lahkuda!"~Mõlemi käed tõusid kui traadist
322 Text|                   võtta.~Ja saabuski paras moment. Samal juunikuu ööl, kui
323 Text|                    oli isa Karpi süda juba mõnda aega imelikult rahutu. Kui
324 Text|                 poolvargsi, nagu oleks see mõni kuritööpaik. Seekord oli
325 Text|              kallil ööl?" Välguna läbistas mõte ta pea. Juba kostsid hääled
326 Text|                  hakkama helisema kellad," mõtles isa Karp iseeneses. Aga
327 Text|               Tõesti on üles tõusnud!" oli mürisev vastus. Rööm oli nakatanud
328 Text|                    silmas. Usk oli oopium, mürk, see tuli rahvast välja
329 Text|               tõusid kui traadist tõmmatud mütsidejuurde. Üks neist paljastas pea,
330 Text|                     teine aga langetas käe mütsita. Kumbki ei liikunud paigast,
331 Text|                  olid ununenud igapäevased mured.~Kõiki valdas rööm. Kaelustati
332 Text|                   vanake preester isa Karp mureliku südamega asjade arengut.
333 Text|            Kirikuid polnud enam vaja. Need muudeti ladudeks ja kinodeks. Kirikute
334 Text|                     Need suured pühad olid muudetud tööpäevadeks. Kirikus rahvast
335 Text|        rahvavaenlasteks. Usk ise oli üleöö muutunud oopiumiks rahvale. Jumal
336 Text|                   kolmas.~Inimesed kirikus muutusid rahutuks. Kõigile oli otsekohe
337 Text|           kangelane ja ordenikandja lendur N tõusis õhupalliga üle 10
338 Text|                   vot, teie arvate, kas ta nägi Jumalat? Ei! Polnud seal
339 Text|                 ainukesed. Palju tuttavaid nägusid oli arreteeritute seas.
340 Text|                     Igal pool sosistati ja naerdi, kuidas Soojärve preeter
341 Text|                  välja. Omadki seltsimehed naersidja pilkasid, nimetasid neid
342 Text|                  rahulik ja röömus. Midagi närvilikku ja sunnitut oli tema olekus.
343 Text|                   Vanake preester koos oma naise Annaga olid kirikumõisast
344 Text|                   Issand!" ohkasid vanemad naised ja õnnistasid end ristimärgiga.
345 Text|                   mürisev vastus. Rööm oli nakatanud kõiki. Oli ununenud inetu
346 Text|                  kontrrevolutsionäärideks, neilt ähvardatud talud käest võtta
347 Text|                 usukindlust proovida.~Suur Neljapäev, Suur Reede! Need suured
348 Text|           väljamõeldis. Nõukogude kord aga niisugust rahva pimestamist ei salli.
349 Text|                    äkki nende ees.~"Jumala nimel, ma palun teid mütsid maha
350 Text|            seltsimehed naersidja pilkasid, nimetasid neid argpüksteks! Kus see
351 Text|                    kuulnud. Vaimulikud oli nimetatud kultuse teenijateks, rahvavaenlasteks.
352 Text|                    Tema ise kinnitagu meie nõrka usku! Aamen," Iõpetas isa
353 Text|                 nõukogude ühiskonnas. Olid nõudnud temalt, et ta salgaks oma
354 Text|                   südames andestanud neile öistele rahurikkujatele kirikus.
355 Text|              andnud neile uut lootust! Oli õelnud seda, millest senini oli
356 Text|                     Oh Issand, oh Issand!" ohkasid vanemad naised ja õnnistasid
357 Text|               ordenikandja lendur N tõusis õhupalliga üle 10 kilomeetri kõrgusele.
358 Text|              tegemist, et pühade toitudega õigeaegselt valmis jõuda. Pime ja kitsas
359 Text|              keelatud. Kas see peaks olema õiges"~"Pole, Jumal tänatud, seni
360 Text|                Sellega püüti oma teguviisi õigustada. Seniajani oli külale jätkunud
361 Text|                    ütleb ka, et Jumalat ei ole, siis, vot, meie kah peame
362 Text|                    tulema poolvargsi, nagu oleks see mõni kuritööpaik. Seekord
363 Text|            närvilikku ja sunnitut oli tema olekus. Mis oli pojaga juhtunud?~
364 Text|                    keelatud. Kas see peaks olema õiges"~"Pole, Jumal tänatud,
365 Text|                ilusasti koju. Jumalat pole olemas. Puhas pappide väljamõeldis.
366 Text|          peaksimegi seda kartma, keda pole olemaski. Meie suur seltsimees ja
367 Text|                 õpetus kuulutati vastuolus olevaks uute kultuursete elunõuetega.
368 Text|                    selgelt ja julgelt.~"Ja olgem kindladusus ja lootuses!
369 Text|                   pühakujude ees. Kiidetud olgu meie Jumal... alustas preester.
370 Text|               käest võtta jne. Sellepärast oligi vähe neid, kesjulgesid kodust
371 Text|                    Teisiti ei võinudki see olla. Oma eluaaeg oli ta teda
372 Text|                    ristiga kirikust välja. Omadki seltsimehed naersidja pilkasid,
373 Text|                   Kui rong hakkas liikuma, õnnistas isa Karp mahajääjaid ristimärgiga. "
374 Text|                  ohkasid vanemad naised ja õnnistasid end ristimärgiga. See oli
375 Text|                 Kui ilusad ja lohutavad on Õnnistegija sõnad: Kui inimesed teid
376 Text|                Midagi hääd polnud igatahes oodata. Linnast, ametivendadelt,
377 Text|                    pinnuks silmas. Usk oli oopium, mürk, see tuli rahvast
378 Text|                 Usk ise oli üleöö muutunud oopiumiks rahvale. Jumal ei eksisteerinud
379 Text|                 järgnes, tuli meestele nii ootamata ja üllatusena, et nad mõlemad
380 Text|                      Soojärve kirikumõisas ootas vanake preester isa Karp
381 Text|                   käsutati sellele. Jaamas ootasid trellitatud kaubavagunid.
382 Text|                sööma. Seda ütleb meie suur õpetaja," alustas pikem neist kõnelemist.
383 Text|               kuulutanud, Tema käske neile õpetanud. Pidi ta siis nüüd kõik
384 Text|                 ühenduses kirikuga. Kiriku õpetus kuulutati vastuolus olevaks
385 Text|                 nende ainus poeg Karl, kes õppis linnas ülikoolis. Kuidas
386 Text|                     meie suur kangelane ja ordenikandja lendur N tõusis õhupalliga
387 Text|               argpüksteks! Kus see häbi ja ots! Siin tuli kindlasti midagi
388 Text|             muutusid rahutuks. Kõigile oli otsekohe selge, milles seisis asi
389 Text|                   tänatud, seni veel keegi otseselt keelanud. Ainult ähvardatud
390 Text|                 ees. Oli näha, et inimesed otsisid abi Jumalalt.~Pühade laupäeva
391 Text|                  uuest hommikust! Peatsest pääsemisest.~Vaikselt möödusid ÜIestõusmise
392 Text|                  kui pimedale ööle järgneb päikesepaisteline päev, nõnda on see ka rahvaste
393 Text|                mütsita. Kumbki ei liikunud paigast, nagu oleksid nad põranda
394 Text|                   mütsidejuurde. Üks neist paljastas pea, teine aga langetas
395 Text|          röömutsege ja ilutsege, sest teie palk on suur taevas!~Nüüd olidki
396 Text|               nende ees.~"Jumala nimel, ma palun teid mütsid maha võtta ja
397 Text|                siin kontrevolutsiooni? Või palute Jumalat? Kutsute teda endale
398 Text|                  mu peale kipuvad! Kurvalt palvelikult laulsid lauljad kliirosel.~
399 Text|                olid süttinud sajad küünlad palvetajate käes. Ristikäik saabus tagasi
400 Text|                    et neid ära ei tuntaks. Palvetamisele ei olnud enam kellelgi aega
401 Text|                 Jumal, puhasta mindpatust! palvetas isa Karp ja hakkas riietuma.
402 Text|               teine hääl. "Peksame laiali! Paneme põlema selle putka!" hüüdis
403 Text|                 isa Karp ei hädaldanud. Ta pani kõik oma lootused Jumalale.
404 Text|                    ette võtta.~Ja saabuski paras moment. Samal juunikuu ööl,
405 Text|                 Vaat mis mina ütlen. Minge parem ilusasti koju. Jumalat pole
406 Text|                  Jumalat ei karda. Ja miks peaksimegi seda kartma, keda pole olemaski.
407 Text|                   meid kõlblikuks siin maa peal Sind puhtast südamest kiita."
408 Text|                   ole, siis, vot, meie kah peame seda uskuma. Näe, meie suur
409 Text|                   täna jumalateenistust ka peate? Meil külas räägiti, et
410 Text|                 mõelda, - uuest hommikust! Peatsest pääsemisest.~Vaikselt möödusid
411 Text|                    on. Kellad kirikutornis peavad aga küll vaikima. Mind ei
412 Text|                  on!" kõneles teine hääl. "Peksame laiali! Paneme põlema selle
413 Text|             usaldas ta nüüd iseenda ja oma pere. Kui ilusad ja lohutavad
414 Text|                  ees. Vanake preester koos perega käsutati sellele. Jaamas
415 Text|           Lauljaidki oli täna vähe. Kõigil pesitses südames hirmn. Kirik aga
416 Text|                    keelatud.~"Nüüd oleksid pidanud hakkama helisema kellad,"
417 Text|                   Karp iseeneses. Aga need pidid vaikima.~"Kristus on surnuist
418 Text|                meie suur õpetaja," alustas pikem neist kõnelemist. Mõlemad
419 Text|              kellelgi aega mõelda. Kõikide pilgud olid suunatud uksele.~Kirikusse
420 Text|               Omadki seltsimehed naersidja pilkasid, nimetasid neid argpüksteks!
421 Text|               vaenlased saavad kõik laiali pillatud, " kostsid kirikusse läbi
422 Text|                  õigeaegselt valmis jõuda. Pime ja kitsas oli seal saunas,
423 Text|         kindladusus ja lootuses! Nõnda kui pimedale ööle järgneb päikesepaisteline
424 Text|              rahvaste elus. Need, kes nüüd pimeduses istuvad, saavad kord suurt
425 Text|                    kurjusest, valgusest ja pimedusest. Nõnda, kui igale ööle järgneb
426 Text|                   kord aga niisugust rahva pimestamist ei salli. Sellele peab tulema
427 Text|                   oli uutele võimumeestele pinnuks silmas. Usk oli oopium,
428 Text|                    Iõpetas isa Karp, endal pisarad silmis.~Kirikus valitses
429 Text|                  mida nad teevad!" Ja paar pisarat langesid tema kuueesisele.~~~ ~
430 Text|               Jumal, palvetasid põlvitades pisarsilmi kirikusolijad. Lauljaidki
431 Text|                    tulema koju nende ainus poeg Karl, kes õppis linnas ülikoolis.
432 Text|                   viga midagi," püüdis isa poega lohutada. Kuid temagi süda
433 Text|                     Peksame laiali! Paneme põlema selle putka!" hüüdis kolmas.~
434 Text|                    ei kartnud surma. Surma polnudki enam, oli ainult elu, igavene
435 Text|          vaenlastest, oh Jumal, palvetasid põlvitades pisarsilmi kirikusolijad.
436 Text|            häbistanud kogu valla ees. Igal pool sosistati ja naerdi, kuidas
437 Text|                    Jumalakotta pidi tulema poolvargsi, nagu oleks see mõni kuritööpaik.
438 Text|                  paigast, nagu oleksid nad põranda külge kinni kasvanud. Isa
439 Text|                 meestel hakkas häbi. Silmi põrandalt tõstmata lahkusid nad kirikust.
440 Text|                   läks jaama vastu . "Tere preestrihärra," tervitas teda teel üks
441 Text|                     Meil külas räägiti, et preestrihärrale kirikusse minemine ära keelatud.
442 Text|                    naerdi, kuidas Soojärve preeter ajanud uue korra esindajad
443 Text|              saatnud, et nende usukindlust proovida.~Suur Neljapäev, Suur Reede!
444 Text|                  Enne seda oli tehtud kõva propagandat usu ja kiriku vastu. Kirikuskäijad
445 Text|              küünlad Lunastaja ja Tema Ema pühakujude ees. Kiidetud olgu meie
446 Text|                 riietuma. Kirikus valitses pühalik vaikus. Särasid hulgad küünlad
447 Text|               sooviti vastastikku röömsaid pühi. Kui liigutavad olid täna
448 Text|               Preestri saunaski valmistuti pühiks. Hääd inimesed polnud neid
449 Text|                  aitab. Pole viga midagi," püüdis isa poega lohutada. Kuid
450 Text|                   ja miitinguteks. Sellega püüti oma teguviisi õigustada.
451 Text|               ümberringi. Kõik see värk on puha pappide väljamõeldis, et...."
452 Text|                 koju. Jumalat pole olemas. Puhas pappide väljamõeldis. Nõukogude
453 Text|                    tulijaid rohkem.~Jumal, puhasta mindpatust! palvetas isa
454 Text|              kõlblikuks siin maa peal Sind puhtast südamest kiita." Ristikäik
455 Text|                 Kuid isa Karp teadis, kust puhusid tuuled. Kirik oli uutele
456 Text|                 Mõlemad olid silmnähtavalt purjus.~Kirikus valitses haudvaikus.
457 Text|                     vaata, kuhu need valla purshuid endid kesköösel on kokku
458 Text|                laiali! Paneme põlema selle putka!" hüüdis kolmas.~Inimesed
459 Text|      jumalateenistust ka peate? Meil külas räägiti, et preestrihärrale kirikusse
460 Text|                polnud ju enam endine Karl, rahulik ja röömus. Midagi närvilikku
461 Text|                   andestanud neile öistele rahurikkujatele kirikus. Kuid viimased ei
462 Text|                  juba mõnda aega imelikult rahutu. Kui vallamajja asusid uued
463 Text|                  Inimesed kirikus muutusid rahutuks. Kõigile oli otsekohe selge,
464 Text|               Nõukogude kord aga niisugust rahva pimestamist ei salli. Sellele
465 Text|                  oli külale jätkunud ühest rahvamajastg nüüd ühekorragga oli see
466 Text|    päikesepaisteline päev, nõnda on see ka rahvaste elus. Need, kes nüüd pimeduses
467 Text|             nimetatud kultuse teenijateks, rahvavaenlasteks. Usk ise oli üleöö muutunud
468 Text|                  Kuid temagi süda oli täna raske ja hingerahu röövitud.~Täna
469 Text|                    Kristuse järelkäijatele rasked katsumise ajad. Kasjääda
470 Text|              kandsid kaks vanakest ühiselt rasket risti, mis Jumal oli neile
471 Text|             proovida.~Suur Neljapäev, Suur Reede! Need suured pühad olid
472 Text|                   ulatusid ka jutud uutest reformidest preestri kõrvu. Ka kirikumõisast
473 Text|               keskealised mehed, korratult riietatud, mütsid peas ja suitsud
474 Text|                palvetas isa Karp ja hakkas riietuma. Kirikus valitses pühalik
475 Text|                 Karp, täielikus ametirüüs, rist käes, seisis äkki nende
476 Text|                 ajanud uue korra esindajad ristiga kirikust välja. Omadki seltsimehed
477 Text|          Kaelustati ja sooviti vastastikku röömsaid pühi. Kui liigutavad olid
478 Text|                    endine Karl, rahulik ja röömus. Midagi närvilikku ja sunnitut
479 Text|                   linnas ülikoolis. Kuidas röömustasid mõlemad vanakesed selle
480 Text|                  kui nemad valetavad, siis röömutsege ja ilutsege, sest teie palk
481 Text|                    täna raske ja hingerahu röövitud.~Täna jällegi ei helisenud
482 Text|                Seekord oli siiski tulijaid rohkem.~Jumal, puhasta mindpatust!
483 Text|                    arreteeritute seas. Kui rong hakkas liikuma, õnnistas
484 Text|                     see tuli rahvast välja rookida. Ja seda aktsiooni alustati
485 Text|              kirikumõisast välja tõstetud. Ruume olevat täitevkomiteel hädasti
486 Text|                  aga küll vaikima. Mind ei saa keegi vaikima sundida, ehk
487 Text|                   suur taevas!~Nüüd olidki saabunud Kristuse järelkäijatele
488 Text|                palvetajate käes. Ristikäik saabus tagasi kirikusse.~"Kristus
489 Text|            kindlasti midagi ette võtta.~Ja saabuski paras moment. Samal juunikuu
490 Text|               lärmi. Võis juba selgelt aru saad sõnadestki.~"Oh Jumal, Jumal,
491 Text|                 risti, mis Jumal oli neile saatnud, et nende usukindlust proovida.~
492 Text|                  need hallparunid ja nende sabarakud on!" kõneles teine hääl. "
493 Text|                 nad kirikust. Kergendusohe sadadest suudest kostis selgesti
494 Text|                   südames hirmn. Kirik aga säras kõigele vaatamata küünalde
495 Text|                   valitses pühalik vaikus. Särasid hulgad küünlad Lunastaja
496 Text|                tõusnud!" Tervitas isa Karp säravail silmil kogudust.~"Tõesti
497 Text|               uksed. Kirikus olid süttinud sajad küünlad palvetajate käes.
498 Text|                 Olid nõudnud temalt, et ta salgaks oma isa. Nüüd oli ta tulnud,
499 Text|                  siis nüüd kõik selle maha salgama? Ei, veelkord ei! Ta oli
500 Text|             niisugust rahva pimestamist ei salli. Sellele peab tulema nüüd