Üldine vendlus, mis kaotab diskrimineerimise

5. Me ei või tõesti appi hüüda Jumalat – kõikide Isa –, kui me keeldume kohtlemast vennana kasvõi üht inimest, Jumala sarnaseks loodut. Inimese suhe Jumal-Isasse ja tema suhe inimvenda on nii kokkukuuluvad, et Piibel ütleb: “Kes ei armasta, see ei tunne Jumalat.”

Seega kaob põhi igalt teoorialt või käsitluselt, mis toob inimeste või rahvaste vahele inimväärikust ja –õigusi solvava eraldamise.

Kirik hülgab niisiis igasuguse inimest puudutava eemaletõrjumise, diskrimineerimise, vägivalla nende suhtes, kes erinevad rassilt või nahavärvilt, kommetelt või usundilt, sest see on vägivald, mis sõdib Kristuse vaimu vastu.

Püha kirikukogu ootab apostlite Peetruse ja Pauluse sõnu kokku võttes veendunud kristlastelt, et nad elaksid paganate keskel vooruslikku elu, et nad käituksid seal, kus asjad neist olenevad, rahu tehes kõikide inimestega, nii et me kõik tõesti oleksime taevase Isa lapsed

+ + +

Selle avalduse ja tema üksikosad on kirikukogu isad heaks kiitnud ning selle apostelliku võimu abil, mis me oleme saanud Kristuselt, kiidame koos kõikide kirikukogu isadega heaks, kinnitame ja määrame Pühas Vaimus, et Jumala auks avaldataks see, mida kirikukogu on seadnud,

Roomas, Püha Peetruse kirikus

oktoobrikuu 28. päeval 1965

Paulus, Katoliku Kiriku piiskop

(järgnevad kirikukogu isade allkirjad)