1-500 | 501-810
Chapter, Paragraph
1 Siss | Austatud vennad, armsad pojad ja tütred,~apostellik tervitus
2 Siss | tütred,~apostellik tervitus ja õnnistus teile! ~
3 Siss,1 | uurimiskeskuste, ettevõtjate ja tööliste, kas enese või
4 Siss,1 | tähtpäevale, kaasnevad sellega ja järgnevad sellele, korraldatuna
5 Siss,1 | organisatsioonide, ülikoolide ja akadeemiliste institutsioonide,
6 Siss,1 | institutsioonide, ametiliitude ja paljude teiste organisatsioonide
7 Siss,2 | kellelt tuleb "kõik hea and ja kõik täiuslik annetus" (
8 Siss,2 | palju hea tegemiseks Kirikus ja maailmas ja nii ohtra valguse
9 Siss,2 | tegemiseks Kirikus ja maailmas ja nii ohtra valguse levitamiseks.
10 Siss,2 | eelkäijate entsüklikaid ja teisi dokumente, mis on
11 Siss,2 | viimase hoidmisel aktuaalse ja tegusana aegade keerises,
12 Siss,2 | Laborem exercens inimese tööst ja Sollicitudo rei socialis
13 Siss,2 | Sollicitudo rei socialis inimeste ja rahvaste arengu aktuaalsetest
14 Siss,3 | asjadele", mis meid ümbritsevad ja millest me oleme nii öelda
15 Siss,3 | sajandi viimast aastakümmet. Ja lõpuks kutsun ma "vaatama
16 Siss,3 | lubadusi. See tundmatus ja need lubadused esitavad
17 Siss,3 | väljakutse meie kujutlusvõimele ja loovusele ning õhutavad
18 Siss,3 | teed", tunnistada "tõde" ja vahendada "elu", mis on
19 Siss,3 | tõeline sisu, mis üha elava ja viljakana kerkib alusele,
20 Siss,3 | panid meie isad usu poolest ja iseäranis sellele alusele,
21 Siss,3 | missiooni äratundmisest ja sama äratundmine ajendab
22 Siss,3 | järeltulijat. Nagu teda, ja nagu paavste enne ja pärast
23 Siss,3 | teda, ja nagu paavste enne ja pärast teda, inspireerib
24 Siss,3 | esile oma tagavarast uut ja vana". (Mt 13,52) Kiriku
25 Siss,3 | võetut ning edasi antut, ja mis võimaldab interpreteerida "
26 Siss,3 | mille keskel kulgeb Kiriku ja maailma elu. ~Selle uue
27 Siss,3 | vanaks ning lisab võimalusi ja materjali nii Traditsiooni
28 Siss,3 | gruppidesse, ühingutesse ja organisatsioonidesse, moodustavad
29 Siss,3 | suure liikumise inimese ja tema väärikuse kaitseks:
30 Siss,3 | ühiskonda või vähemalt takistada ja vähendada ebaõiglust. ~Käesolev
31 Siss,3 | Kiriku doktriinipärandisse ja kannavad seega Kiriku õpetuslikku
32 I,4 | kogum poliitika-, majandus- ja sotsiaalvallas, aga samuti
33 I,4 | sotsiaalvallas, aga samuti teaduse ja tehnika alal aset leidnud
34 I,4 | uus arusaam ühiskonnast ja riigist ning järelikult
35 I,4 | Traditsiooniline ühiskond kadus ja kujunema hakkas teine, täidetud
36 I,4 | ent samuti uute ebaõigluse ja orjastamisohtudega. ~Majandusvallas,
37 I,4 | kokku teaduslikud avastused ja nende praktilised rakendused,
38 I,4 | uus omandivorm - kapital, ja uus töövorm - palgatöö,
39 I,4 | vanusele ega perekonnaseisule ja mida määras ainuüksi kasumit
40 I,4 | mida võis turul vabalt osta ja müüa ning mille hind määrati
41 I,4 | määrati ainuüksi nõudmise ja pakkumise seadusega võtmata
42 I,4 | võtmata arvesse inimese ja tema perekonna äraelamiseks
43 I,4 | ajal hakkas organiseeritud ja sageli vägivaldsel kujul
44 I,4 | kujul ilmnema teine omandi- ja majanduselu kontseptsioon,
45 I,4 | taotles uut poliitilist ja sotsiaalset korraldust. ~
46 I,4 | äärmine sotsiaalne ebaõiglus ja revolutsioonioht, mida toetasid
47 I,4 | õpetusi käsitlevad dokumendid ja talle järgnesid veel mitmed. [7]
48 I,4 | tähelepanu inimvabaduse ja tõe vahelisele olemuslikule
49 I,4 | langeks meelevaldsusesse ja alistuks lõpuks kõige madalamatele
50 I,4 | vabadusest, mis majandusliku ja sotsiaalse tegevuse vallas
51 I,4 | katoliiklike liikumiste ja ühingute töödest ning Kiriku
52 I,5 | majandusvalda. Tööstuse ja uute edasiliikumisviiside
53 I,5 | enneolematu areng, peremeeste ja tööliste vaheliste suhete
54 I,5 | kuhjumine väheste kätte ja rahvahulkade viletsus; nii
55 I,5 | Seega seisid Leo XIII ja koos temaga Kirik ning tsiviilühiskond
56 I,5 | Kokkupõrge oli seda teravam ja julmem, et puudusid igasugused
57 I,5 | puudusid igasugused reeglid ja normid selle reguleerimiseks.
58 I,5 | See oli konflikt kapitali ja töö vahel ehk - nagu seda
59 I,5 | ohtu ühtede elatusvahendid ja asetades teised ülimasse
60 I,5 | oma kohuses vahele astuda ja seda oma "apostelliku ameti"
61 I,5 | missiooni toel "hoida lambaid ja tallekesi" (vt. Jn 21,15-
62 I,5 | Jn 21,15-17) ning "siduda ja lahti päästa maa peal" taevariigi
63 I,5 | põhitingimusi oma aja majanduslikus ja sotsiaalses kontekstis. [11] ~
64 I,5 | arusaam Kiriku õigustest ja kohustustest kaugeltki üldtunnustatud.
65 I,5 | oli suunatud selle maailma ja selle elu poole, mille suhtes
66 I,5 | kodanikuõiguse" inimeste ja riikide avaliku elu muutlikes
67 I,5 | avaliku elu muutlikes oludes ja see on hiljem üha enam kinnitust
68 I,5 | Sotsiaaldoktriini õpetamine ja levitamine kuulub tõepoolest
69 I,5 | evangeliseerimismissiooni ja on kristliku sõnumi osa,
70 I,5 | paigutab ka igapäevase töö ja sellega seotud võitluse
71 I,5 | see ka lähtekoha ühtsuse ja rahu saavutamiseks majandus-
72 I,5 | saavutamiseks majandus- ja sotsiaalvallas paratamatult
73 I,5 | iseeneses või oma vastastes ja suunatakse need olud õiglaste
74 I,5 | kaasaegne maailm hädasti vajab ja mille tähtsust ma olen korduvalt
75 I,5 | evangeeliumis oma tõelise asendi ja õiglase moraalse positsiooni. ~
76 I,6 | Asudes selgitama kapitali ja töö vahel tekkinud konflikti,
77 I,6 | töötaja väärikus kui selline ja samuti töö väärikus, mis
78 I,6 | mitmesuguste tarvete rahuldamiseks ja eelkõige enese alalhoiuks". [12]
79 I,6 | on inimesest lahutamatu ja kuulub täielikult sellele,
80 I,6 | sellele, kes teda kasutab ja kelle hüveks ta on määratud." [13]
81 I,6 | kutsumusse; inimene ju väljendab ja teostab end oma töö kaudu.
82 I,6 | teemad, mis ma ette võtsin ja mida ma lahkasin entsüklikas
83 I,6 | ei ole absoluutne väärtus ja ta ei viivita kuulutamast
84 I,6 | kõike vajalikku isiklikuks ja oma perekonna arenguks -
85 I,6 | süsteemid. Nimetatud muudatuste ja vaesuse visa kestmise tõttu
86 I,7 | mis on inimesele omased ja millest teda ei saa ilma
87 I,7 | mõistagi "loomulik õigus" ja mis tähendab kahtlemata
88 I,7 | õigust rajada nii tööandjate ja töötajate kui ka ainult
89 I,7 | põhjus, miks Kirik kaitseb ja kiidab heaks töötajate ametiliitude
90 I,7 | sünnipärane "loomulik õigus" ja eelneb seetõttu tema poliitilisele
91 I,7 | ning õigust laste erinevuse ja naissoo väärikuse arvestamisele
92 I,7 | arvestamisele töö iseloomu ja kestvuse osas. [21] ~Kui
93 I,7 | garantiita tööaja pikkuse ja hügieenitingimuste osas
94 I,7 | ning töösoovijate vanust ja sugu üldse arvestamata,
95 I,7 | ülemäärase pingutuse tõttu vaimu ja viib ka keha täieliku kurnatuseni"
96 I,7 | kohustustes, milles peremehed ja töölised vastastikku kokku
97 I,8 | Selline, puhtalt pragmaatiline ja järjekindlast individualismist
98 I,8 | kantud arusaam peremeeste ja tööliste vahelistest suhetest
99 I,8 | isiku poolt oma võimete ja jõudude vaba kasutuse sfääri,
100 I,8 | vajalike asjade omandamisele ja vaesed saavad neid muretseda
101 I,8 | Töötasust peab piisama töölise ja tema perekonna elatamiseks. "
102 I,8 | veel näiteid peremeeste ja tööliste vahel sõlmitud
103 I,8 | õiglust alaealiste laste ja naiste töö küsimustes, tööaja
104 I,8 | kestvuse, töökohtade hügieeni ja töö õiglase tasustamise
105 I,8 | rahvusvahelistele deklaratsioonidele ja konventsioonidele [26]
106 I,9 | tööliste teiste õiguste ja kohustuste hulgas hoolimata
107 I,9 | mõelda taevastele hüvedele ja austusele, mis ta võlgneb
108 I,9 | rahvusvaheliste deklaratsioonide ja konventsioonide, [30] nagu
109 I,9 | Kirikukogu deklaratsiooni ja minu korduvate õpetuste
110 I,9 | küsida, kas kehtivad seadused ja industriaalühiskondade praktika
111 I,10 | pakkuv tähtis idee on riigi ja kodanike suhete kontseptsioon.
112 I,10 | kritiseerib kaht sotsiaalset ja majanduslikku süsteemi,
113 I,10 | majanduslikku süsteemi, sotsialismi ja liberalismi. Esimesele pühendab
114 I,10 | lõiku pühendatud, kuid - ja see väärib tähelepanu -
115 I,10 | nende eest, kes on rikkad ja edukad ning samuti ei tohi
116 I,10 | erilist hoolt kandma viletsate ja vaeste eest. Rikaste klass,
117 I,10 | Seepärast peab riik erilise mure ja hoolega ümbritsema palgatöölisi,
118 I,10 | enam vajab ta teiste abi ja hoolitsust, ning eriti riigivõimu
119 I,10 | seda tänapäeval nimetatakse ja mille olulisust iga maa
120 I,10 | sotsiaalküsimuse kaasaegsetele ja mitmekesistele aspektidele,
121 I,11 | muret nende inimeste eest ja pühendumist neile, keda
122 I,11 | valikuks vaeste kasuks" ja mille ma olen määratlenud
123 I,11 | tingimustest, millesse uus ja sageli vägivaldne industrialiseerimisprotsess
124 I,11 | majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised muutused samu
125 I,11 | hoolitseda üldise hüve eest ja tagada, et ühiskondliku
126 I,11 | sest inimene, perekond ja ühiskond eelnevad riigile
127 I,11 | hoida seda, mis entsüklikas ja Kiriku kogu sotsiaalses
128 I,11 | sotsiaalses õpetuses teerajajaks ja teatud mõttes juhtideeks:
129 I,11 | on õige arusaam inimesest ja tema unikaalsest väärtusest,
130 I,11 | jäädvustas Ta enese kuju ja sarnasuse (vt.1 Mo 1,26),
131 II,12 | imelisel kombel täiesti õige ja täpne nagu nähtub entsüklikale
132 II,12 | seda 1989. aasta lõpukuudel ja 1990. aasta alguses asetleidnud
133 II,12 | filosoofiana käsitletud ja enam-vähem korrapäraseks
134 II,12 | veel, nagu hiljem, tugeva ja võimsa riigi kujul, mille
135 II,12 | käsutuses on kõik vahendid ja ressursid. Ometi hindas
136 II,12 | nii meeste kui ka naiste ja laste tegelik olukord kogu
137 II,12 | selles lahenduses, mis vaeste ja rikaste osa justkui vahetades
138 II,12 | moonutab riigi funktsioone ja viib riigid täielikku kaosesse." [39]
139 II,12 | riigi kui institutsiooni ja mida hiljem on hakatud nimetama "
140 II,13 | probleemi sügavamalt uurides ja arvestades ka entsüklikates
141 II,13 | entsüklikates Laborem exercens ja Sollicitudo rei socialis
142 II,13 | täielikult allutatud sotsiaalse ja majandusliku mehhanismi
143 II,13 | arvestamata tema vastutust hea ja kurja palge ees. Sel moel
144 II,13 | taandatakse inimene ühiskondlike ja majanduslike suhete kogumile
145 II,13 | tuleneb isikuvabaduse piire ja tingimusi määrava õiguse
146 II,13 | ühiskondlikust mehhanismist ja neist, kes seda kontrollivad:
147 II,13 | eneseväärikuse teadvustamise ja takistab seega tõelise inimühiskonna
148 II,13 | ühiskonnast. Rerum novarumi ja Kiriku sotsiaalõpetuse järgi
149 II,13 | perekonnast kuni majanduslike ja sotsiaalsete, poliitiliste
150 II,13 | sotsiaalsete, poliitiliste ja kultuuriliste ühendusteni,
151 II,13 | lähtuvad inimloomusest, ja millel on - alati üldise
152 II,13 | see ekslik arusaam inimese ja ühiskonna "subjektiivsusest",
153 II,13 | tema inimsuse kõrgeim aste ja mitte mingi sotsiaalne mehhanism
154 II,13 | täielikult inimese tahet ja väärikust. ~Ateism, millest
155 II,14 | tuleneb ka sotsialismile omane ja Rerum novarumi poolt hukka
156 II,14 | peab sageli otsustavalt ja järjekindlalt oma seisukoha
157 II,14 | Hoidudes vaenulikkusest ja vastastikusest vihkamisest,
158 II,14 | kaalutlused, mis hülgab ligimese (ja järelikult ka iseenda) inimväärikuse,
159 II,14 | seeläbi igasuguse kokkuleppe ja peab silmas mitte kogu ühiskonna
160 II,14 | ajal valitsenud militarism ja imperialism rahvusvahelistes
161 II,14 | hävitamiseks kasutusele ka vale ja vägivalla elanikkonna vastu
162 II,14 | marksistlikus tähenduses ja militarism ühest allikast:
163 II,14 | jõuprintsiibi kõrgemale mõistuse ja õigluse printsiibist . ~
164 II,15 | reformid eeldavad, et ühiskond ja riik võtaksid enesele vastutuse
165 II,15 | töökaotuse korral ning kutse- ja erialase ümberõppe soodustamise
166 II,15 | töötajatel minna vähemtasuvatelt ja kehvematelt töödelt ning
167 II,15 | Peale selle peavad ühiskond ja riik kindlustama piisavad
168 II,15 | piisavad palgatasemed töötaja ja tema perekonna äraelamiseks,
169 II,15 | töölistele üha paremate teadmiste ja oskuste andmine, et muuta
170 II,15 | nende töö kvaliteetsemaks ja produktiivsemaks; ent samuti
171 II,15 | samuti sisserännanutele ja tõrjututele. Siin on otsustav
172 II,15 | kokkulepped miinimumpalga ja töötingimuste osas. ~Lõpuks
173 II,15 | pidada nii "inimlikust" töö- ja puhkeajast kui ka õigusest
174 II,15 | kui ka kaudselt: kaudselt ja järgides subsideerimisprintsiipi,
175 II,15 | mis viib töövõimaluste ja rikkusallikate külluslikule
176 II,15 | külluslikule pakkumisele; otseselt ja järgides solidaarsusprintsiipi,
177 II,15 | töölistele. [45] ~Entsüklika ja sellega seotud sotsiaalmagisteerium
178 II,15 | avaldanud mitmesugust mõju XIX ja XX sajandi üleminekuaastatele.
179 II,15 | läbi sotsiaalkindlustuse ja pensionide ning samuti õnnetusjuhtumite
180 II,16 | reaktsioonist ebaõiglusele ja ekspluateerimisele, arendas
181 II,16 | see laialdast ametühingu- ja reformistlikku tegevust,
182 II,16 | hoopis lähemal töötajatele ja nende igapäevastele vajadustele.
183 II,16 | nagu tootmis-, tarbimis- ja laenukooperatiivide loomine,
184 II,16 | laenukooperatiivide loomine, rahvahariduse ja tööalase väljaõppe edendamine,
185 II,16 | osalemiseks ettevõtte elus ja ühiskonna elus üldse. ~Vaadates
186 II,17 | tagajärgedele majandus- ja sotsiaalvallas. Nagu ülalpool
187 II,17 | enesearmastuseks kuni Jumala ja ligimese vihkamiseni; see
188 II,17 | mis vapustasid Euroopat ja kogu maailma 1914. ja 1945.
189 II,17 | Euroopat ja kogu maailma 1914. ja 1945.ã. vahel. Need olid
190 II,17 | mis puhkesid militarismi ja äärmusliku natsionalismi
191 II,17 | totalitarismivormide tulemusena ja sõjad, mis said alguse klassivõitlusest
192 II,17 | klassivõitlusest ning samuti kodu- ja ideoloogiasõjad. Kui poleks
193 II,17 | poleks olnud ägedat vihkamist ja kadedust, mida rahvad omavahelistes
194 II,17 | rahvad omavahelistes suhetes ja ka iseenda piiride sees
195 II,17 | otsustati hävitada terved rahvad ja sotsiaalsed grupid, vaevalt
196 II,17 | inimesed.. ~Ent vihkamine ja ülekohus haaravad terveid
197 II,17 | haaravad terveid rahvaid ja tõukavad neid tegudele vaid
198 II,17 | siis, kui neid õigustab ja organiseerib ideoloogia,
199 II,17 | näitas ühtlasi teed vägivalla ja vaenu kõrvaldamiseks õigluse
200 II,18 | aastate jooksul on Euroopat ja kogu maailma iseloomustanud
201 II,18 | hävitada nende ajaloomälu ja nende kultuuri sajanditevanuseid
202 II,18 | neelab majanduse arendamiseks ja kõige mahajäänumate rahvaste
203 II,18 | vajalikud vahendid. Teaduslik ja tehniline progress, mis
204 II,18 | peaks teenima inimese heaolu ja õnne, on muudetud sõjavahendiks.
205 II,18 | muudetud sõjavahendiks. Teadust ja tehnikat kasutatakse üha
206 II,18 | kasutatakse üha täiuslikumate ja hävitavamate relvade tootmiseks,
207 II,18 | moonutust, oodatakse õigustust ja põhjendusi uueks sõjaks.
208 II,18 | põhjendusi uueks sõjaks. Ja seda sõda mitte ainult ei
209 II,18 | sõda mitte ainult ei oodata ja ei valmistuta selleks, vaid
210 II,18 | paikades. Kiriku dokumentides ja hiljuti entsüklikas Sollicitudo
211 II,18 | raskuste loomiseks võimendataks ja kasutataks ära kõik kolmanda
212 II,18 | riikides tekkivad vastuolud ja lahkhelid. ~Ekstremistlikud
213 II,18 | leiavad kergesti poliitlist ja sõjalist toetust, neid relvastatakse
214 II,18 | toetust, neid relvastatakse ja valmistatakse ette sõjaks;
215 II,18 | püüavad leida rahumeelseid ja humaanseid lahendusi, järgides
216 II,18 | barbaarsemate poliitiliste ja sõjaliste võitlusvahendite
217 II,18 | eesmärkidel kasutatav tehnika ja teadus annab ideoloogiate
218 II,18 | enesetapuga, ilma võitjate ja võidetuteta, seepärast tuleb
219 II,18 | hävitamiseks, vastuolud ja isegi sõda aitavad kaasa
220 II,19 | enam kui pooles Euroopas ja mitmetes teistes maailmajagudes.
221 II,19 | peeti üksikisikute vabaduse ja rahvaste õiguste taastamist,
222 II,19 | reaktsioone. ~Mitmel maal ja mitmel alal tehakse pingutusi,
223 II,19 | rajatud sotsiaalsele õiglusele ja jätaks kommunismi ilma ekspluateeritud
224 II,19 | kommunismi ilma ekspluateeritud ja rõhutud masside jõust ja
225 II,19 | ja rõhutud masside jõust ja ihast uute asjade järele.
226 II,19 | mehhanisme, tagades raha ja ühiskondlike suhete stabiilsuse
227 II,19 | tingimused, kus toimuks püsiv ja eluterve majanduslik juurdekasv,
228 II,19 | võiksid oma tööga endale ja oma lastele paremat tulevikku
229 II,19 | teised ühiskondlikud jõud ja liikumised, mis osutavad
230 II,19 | kommunismi eest ülistades ja suurendades riigi võimu.
231 II,19 | tõsiselt selle vabaduse ja inimeste heaolu hävitamisega,
232 II,19 | Hoopis teistsugust suhtumist ja praktikat kujutab endast
233 II,19 | katsete suutmatust ehitada uut ja paremat ühiskonda, teiselt
234 II,19 | ta eitab elu puutumatust ja moraalsete kaalutluste ülimust
235 II,19 | ülimust ent samuti õiguse ja kultuuri ning isegi religiooni
236 II,20 | taastavad oma sõltumatuse ja õiguse iseennast vabalt
237 II,20 | riigiaparaadi otstarbeka ja ausa töö; samuti puudub
238 II,20 | marksism lühima tee rahvuse ja riigi ülesehitamiseks; seepärast
239 II,20 | vabaduse järele, natsionalismi ja militarismi vormid, aga
240 II,21 | pärast Teist maailmasõda ja reaktsioonina selle õudustele,
241 II,21 | lõpuks leidnud tunnustuse ja toetuse erinevates rahvusvahelistes
242 II,21 | rahvusvahelistes dokumentides [52] ja samuti, võib öelda, uue "
243 II,21 | Selle arengu tugisambaks ja liikumapanevaks jõuks on
244 II,21(52) | 296; Euroopa julgeoleku ja koostöö konverentsi (CSCE)
245 III,22 | Lähtudes äsja kirjeldatud ja entsüklikas Sollicitudo
246 III,22 | aastate sündmuste ootamatu ja paljulubav areng. Nende
247 III,22 | 1989. aasta sündmusi Kesk- ja Idaeuroopa maades, ent ajaliselt
248 III,22 | Idaeuroopa maades, ent ajaliselt ja geograafiliselt on need
249 III,22 | järel kokku diktatuurid ja survereziimid; teisal algab
250 III,22 | üleminek demokraatlikumatele ja õiglasematele poliitilistele
251 III,22 | enesele kohustuse toetada ja kaitsta inimõigusi: ideoloogiast
252 III,22 | teavustamist, õpetas Kirik lihtsalt ja jõuliselt, et iga inimene,
253 III,22 | väärib seega lugupidamist ja austust. Rahva enamik on
254 III,22 | inimväärikusele vastavaid võitlusvorme ja poliitiliste probleemide
255 III,22 | ebakindlates poliitilistes ja sotsiaalsetes struktuurides,
256 III,22 | majanduslikele vapustustele ja tõsistele sotsiaalsetele
257 III,22 | konfliktidele lasuvad ebaõigluse ja vihkamise rasked ahelad.
258 III,22 | kogudused, kristlased ise ja teised hea tahte inimesed
259 III,22 | vaid kõikidel kristlastel ja hea tahtega inimestel. On
260 III,22 | saab lahendada dialoogi ja solidaarsuse teel, välistades
261 III,23 | justkui avastavad läbi tõsise ja ränga töö ning tagakiusamiskogemuse
262 III,23 | sotsiaalse õpetuse sõnumi ja põhimõtted. ~Rõhutada tuleb
263 III,23 | ainsateks relvadeks tõde ja õigus. Kui marksistliku
264 III,23 | vastase südametunnistusele ja püüdes temas äratada ühise
265 III,23 | Teises maailmasõjas tekkinud ja Jalta kokkulepetega kinnitatud
266 III,23 | kõigutada vaid uus sõda. Ja siiski jäi see lõpuks alla
267 III,23 | südant raske katsumuse ajal, ja palun, et see eeskuju leiaks
268 III,23 | järgimist ka teistes maades ja teistes oludes. Õppigu inimesed
269 III,23 | klassivõitlusest sisetülides ja sõjast rahvusvaheliste lahkhelide
270 III,24 | inimese eraalgatuse-, omandi- ja tegevusvabaduse-õiguste
271 III,24 | lisandub ka kultuuriline ja rahvuslik aspekt: inimest
272 III,24 | kultuurilises keskkonnas, tema keele ja ajaloo, tema hoiakute kaudu
273 III,24 | sünni, armastuse, töö ja surma suhtes. Iga kultuuri
274 III,24 | laostub rahvaste kultuur ja moraalne elu. Seepärast
275 III,24 | iseenesest võitlusega kultuuri ja rahvuslike õiguste eest. ~
276 III,24 | ilma kindlatest sihtidest ja on nad sageli viinud identiteedi
277 III,24 | sageli viinud identiteedi ja elu mõtte möödapääsmatuis
278 III,24 | kultuuri religioossete juurte ja Kristuse enda isiku taasavastamisele
279 III,24 | igatsusele headuse, tõe ja elu järele. Selliseid otsinguid
280 III,25 | mida toob läbirääkimistahe ja evangeelne vaim vastase
281 III,25 | realismi nimel püüavad õiguse ja moraali poliitikast välja
282 III,25 | mõõdutunnet, kannatusi ja ohvreid; teatud mõttes sündis
283 III,25 | sündis see võitlus palvest ja oleks olnud mõeldamatu piiritu
284 III,25 | ühendades oma kannatused tõe ja vabaduse eest Kristuse kannatustega
285 III,25 | inimene korda saata rahu ime ja on võimeline leidma sageli
286 III,25 | kurjale alistuva väikluse ja vägivalla vahel, mis seda
287 III,25 | ole õigust ignoreerida, ja seda mitte ainult eetilistel
288 III,25 | järk-järguline lagunemine ja kokkuvarisemine. ~Pealegi
289 III,25 | lakkamatult kurja poole ja muudab lunastuse tema jaoks
290 III,25 | kõrgemale oma vahetust huvist ja ometi sellega seotuks jääda.
291 III,25 | selle asjaoluga arvestab ja väldib isiklike huvide vastandamist
292 III,25 | mis kuivatab initsiatiivi ja loovuse allikad. Kui inimesed
293 III,25 | vahendeid, isegi vägivalda ja valet. Poliitika muutub
294 III,25 | millel on oma autonoomia ja seadused, [55] ei saa iial
295 III,25 | tähendamissõna heast seemnest ja umbrohust (vt. Mt 13,24-
296 III,25 | umbrohust (vt. Mt 13,24-30 ja 36-43) õpetab selgelt, et
297 III,25 | inimene end Jumala asemele ja astub vastu tema kannatlikkusele. ~
298 III,25 | on Jumalariik ühe korraga ja alatiseks kätte võidetud;
299 III,25 | seisund võitlust kiusatuse ja kurja jõudude vastu. Alles
300 III,25 | 31), looma uusi taevaid ja uut maad (vt. 2 Pe 3,13;
301 III,25 | kuni kestab aeg, käib hea ja kurja võitlus inimese hinges. ~
302 III,25 | selles sisalduva ebatäiusliku ja mööduvaga. Jumalariik, olles
303 III,25 | armu vägi sellesse tungib ja seda elavdab. Nii mõistetakse
304 III,25 | kutsutud kõik kristlased ja eriti ilmikud üheskoos kõigi
305 III,26 | arenesid peamiselt Ida- ja Keskeuroopa maades; ent
306 III,26 | esimeseks tagajärjeks Kiriku ja töölisliikumise kohtumine,
307 III,26 | kohtumine, mis sündis eetilise ja selgelt kristliku reaktsioonina
308 III,26 | võtma selle materialistlikud ja majanduslikud teooriad. ~
309 III,26 | väljendavad õiglusnõuet ja selle väärikuse tunnustamist,
310 III,26 | Töölisliikumine suubub töötajate ja hea tahtega inimeste üldisemasse
311 III,26 | liikumisse inimisiku vabastamise ja tema õiguste kaitsmise eest;
312 III,26 | kaota maailmast ebaõiglust ja rõhumist, millest marksism,
313 III,26 | tõelist vabastamise teooriat ja praktikat, pakub Kirik mitte
314 III,26 | oma sotsiaalmagisteeriumit ja üldse õpetust Kristuse poolt
315 III,26 | panust ning abi tõrjutuse ja alanduse võitmiseks. ~Lähiminevikus
316 III,26 | soov olla rõhutute poolel ja mitte jääda kõrvale ajalookäigust
317 III,26 | kompromissiks marksismi ja kristluse vahel. Kaasaeg,
318 III,26 | seda kunagi tegid ka Kesk- ja Idaeuroopa maad. ~
319 III,26(58)| instruktsioon kristlikust vabadusest ja vabastamisest Libertatis
320 III,27 | võimutsemisaastate jooksul ja ka enne seda tehti palju
321 III,27 | ülekohut nii individuaalsel ja ühiskondlikul kui ka regionaalsel
322 III,27 | ühiskondlikul kui ka regionaalsel ja rahvuslikul tasandil; kuhjusid
323 III,27 | tasandil; kuhjusid vihkamine ja vaen. On reaalne oht, et
324 III,27 | põhjustades tõsiseid konflikte ja valu, kui jääb puudu minevikupingutusi
325 III,27 | eest, ei võidutseks viha ja vägivald, vaid et kõigis
326 III,27 | vaid et kõigis kasvaks rahu ja andestuse vaim. ~Ometi on
327 III,27 | saavutada õiglase kokkuleppe ja rahumeelse kompromissi teiste
328 III,27 | eriti vajalik ühise kultuuri ja sajanditepikkuse ajalooga
329 III,27 | hüljanud maade moraalne ja majanduslik uuendamine nõuab
330 III,27 | nagu ausus, usaldatavus ja töökus. On vaja kannatlikku
331 III,27 | kannatlikku materiaalset ja moraalset ülesehitustööd,
332 III,27 | valitsustelt käegakatsutavaid ja koheseid tulemusi heaolu
333 III,27 | üksteisele vastanduvateks ja omavahel kiivalt konkureerivateks
334 III,27 | mitte neid lahutama. Rahu ja õitseng on tõepoolest hüved,
335 III,27 | ei ole võimalik õigusega ja kestvalt nautida, kui need
336 III,27 | nautida, kui need saavutatakse ja säilitatakse teiste rahvaste
337 III,27 | säilitatakse teiste rahvaste ja rahvuste arvel nende õigusi
338 III,28 | ümberkorraldamine toob kaasa probleeme ja kulutusi, mis on võrreldavad
339 III,28 | võrreldavad nende ohvrite ja kaotustega, mida Euroopa
340 III,28 | tuleneb nende praegune raske ja puudustkannatav olukord
341 III,28 | edasi liikumast majandusliku ja ühiskondliku arengu teel. ~
342 III,28 | osalesid nendes sündmustes ja nende eest ka vastutust
343 III,28 | vastab ka kogu Euroopa huvile ja kasule, sest Euroopa ei
344 III,28 | laose, sisemise rahutuse ja lootusetuse tõttu. ~Ometi
345 III,28 | kolmanda maailma" toeks ja abiks tehtavate panuste
346 III,28 | sageli palju suurema puuduse ja viletsuse all. [59] On vaja
347 III,28 | koguda majandusliku kasvu ja ühise arengu eesmärgil kokku
348 III,28 | eesmärgil kokku kõik vahendid ja jõud, millest maailmas tervikuna
349 III,28 | kõigepealt prioriteedid ja väärtusskaalad, mille alusel
350 III,28 | langetatakse majanduslikke ja poliitilisi otsuseid. Hulgaliselt
351 III,28 | vahendeid võiks vabaneda Ida ja Lääne vahelise konflikti
352 III,28 | ülekaalu relvastuse kontrolli ja vähendamise printsiip ning
353 III,28 | kui mingisse koormasse ja ebameeldivasse tülitajasse,
354 III,28 | materiaalsetest hüvedest ja rakendada viljakalt oma
355 III,28 | kõigi jaoks õiglasemaks ja õnnelikumaks. Vaeste olukorra
356 III,28 | inimkonna moraalse, kultuurilise ja ka majandusliku arengu enese
357 III,29 | kasvaksid iga inimese väärikus ja loovus ning samuti tema
358 III,29 | vastata oma kutsumusele ja seega ka temas kõlavale
359 III,29 | otsimise, Tema tundmaõppimise ja selle tundmise järgi elamise
360 III,29 | tundmise järgi elamise õiguse ja kohustuse realiseerimine. [62]
361 III,29 | realiseerimine. [62] Totalitaarsetes ja autoritaarsetes reziimides
362 III,29 | talle jõuga peale suruti ja mis ei tulenenud tema enda
363 III,29 | enda mõistuse pingutusest ja oma vabaduse kasutamisest.
364 III,29 | printsiip tuleb ümber pöörata ja täielikult tunnustada inimese
365 III,29 | taaskinnitamine ülimalt oluline ja seda mitmel põhjusel: ~a)
366 III,29 | sest et vanad totalitaarsed ja autoritaarsed reziimid ei
367 III,29 | uuendatud jõupingutusi koostööks ja solidaarsuseks; ~b) sest
368 III,29 | stimuleerides looduslikke instinkte ja tendentsi kohesele naudingule,
369 III,29 | väärtuste hierarhia tunnetamise ja järgimise; ~c) sest et mõnedes
370 III,29 | jutlustada evangeeliumi ja inimeste õigust võtta vastu
371 III,29 | peeta kinni loomulikust ja fundamentaalsest õigusest
372 III,29 | fundamentaalsest õigusest tunda tõde ja elada selle tõe järgi. Selle
373 III,29 | seotud, selle kasutamise ja süvendamise läbi, õigus
374 III,29 | süvendamise läbi, õigus avastada ja vabalt vastu võtta Jeesust
375 III,29(63)| Cf. Helsinki lõppakt ja Viini kokkulepe; LEO XIII,
376 IV | IV PEATÜKK ~ERAOMAND JA HÜVEDE ÜLDINE OTSTARVE ~
377 IV,30 | Seda inimese iseseisvuse ja arengu jaoks möödapääsmatut
378 IV,30 | algsele ühisele otstarbele ja samuti Jeesuse Kristuse
379 IV,30 | Igavesele Kohtumõistjale"; ja tsiteerides püha Thomast
380 IV,30 | sest "inimeste seaduste ja kohtu üle on Kristuse seadus
381 IV,30 | kohtu üle on Kristuse seadus ja kohus". [66] ~Leo XIII järeltulijad
382 IV,30 | eraomandi vajalikkust, ja seega lubatust, aga ka selle
383 IV,30 | peale tema ka teistele." Ja veidi allpool: "Eraomand
384 IV,30 | hädavajaliku ruumi isiklikuks ja perekondlikuks autonoomiaks;
385 IV,30 | entsüklikates Laborem exercens ja Sollicitudo rei socialis. [69] ~
386 IV,31 | õpetus õigusest omandile ja hüvede üldisest otstarbest
387 IV,31 | rahuldavad tema vajadusi ja on tema õiguste objektiks. ~
388 IV,31 | enese tegu, kes lõi maa ja inimese ja andis maa inimesele,
389 IV,31 | kes lõi maa ja inimese ja andis maa inimesele, et
390 IV,31 | valitseks selle üle oma tööga ja tunneks rõõmu selle viljadest. (
391 IV,31 | juured. Maa oma viljakusega ja võimega rahuldada inimese
392 IV,31 | kasutades oma mõistust ja vabadust, valitseb inimene
393 IV,31 | valitseb inimene maa üle ja teeb sellest enesele väärilise
394 IV,31 | Ajaloos on need kaks, töö ja maa, olnud alati igasuguse
395 IV,31 | loomulik viljakus olevat, ja tegelikult oligi, rikkuse
396 IV,31 | sellele viljakusele abiks ja toeks. Meie päevil muutub
397 IV,31 | abil luuakse materiaalseid ja mittemateriaalseid rikkusi;
398 IV,31 | koos teistega töötamist ja teiste jaoks töötamist;
399 IV,31 | maa produktiivseid jõude ja mõistab nende inimeste vajadusi,
400 IV,32 | teiste inimeste vajadusi ja tunda kõige sobivamaid tegurite
401 IV,32 | Nii saab üha selgemaks ja määravamaks organiseeritud
402 IV,32 | määravamaks organiseeritud ja loova inimtöö ning, selle
403 IV,32 | olulise osana, otsustusvõime ja ettevõtlikkuse roll. [70] ~
404 IV,32 | kinnitamast, tuleb jälgida huvi ja tähelepanuga. Tõepoolest,
405 IV,32 | maa tootlikud võimalused ja mitmesuguseid teid inimese
406 IV,32 | lubab luua üha laiemaid ja usaldusväärsemaid tööalaseid
407 IV,32 | tööalaseid kooslusi loodusliku ja inimkeskkonna muutmiseks.
408 IV,32 | riskimisjulgus, usaldatavus ja ustavus inimestevahelistes
409 IV,32 | oluline märkida, et kaasaegse ja mineviku, isegi lähimineviku
410 IV,32 | otsustavaks teguriks maa ja hiljem kapital mõistetuna
411 IV,32 | kapital mõistetuna masinate ja tootmisvahendite kogumina,
412 IV,32 | teaduslikus mõtlemises, ja võime mõista ning rahuldada
413 IV,33 | arenguga seotud ohtudele ja probleemidele. Tegelikult
414 IV,33 | mis lubaksid neil edukalt ja inimvääriliselt lülituda
415 IV,33 | neil väljendada oma loovust ja arendada võimeid. Samuti
416 IV,33 | võimalus lülituda tutvuste ja suhtlemisvõrku, kus need
417 IV,33 | võimed leiaksid hindamist ja kasutamist. Kokkuvõttes,
418 IV,33 | nad suures osas tõrjutud ja majanduslik areng käib nii-öelda
419 IV,33 | tõrjutuna - tingimustes ja piirkondades, kus esmatähtis
420 IV,33 | kõige hädavajalikuma eest ja kus ikka veel on täies elujõus
421 IV,33 | elemendiks ikka veel maa ja need, kes seda harivad,
422 IV,33 | kapitalismi inimlikud puudused ja neist tulenev asjade võim
423 IV,33 | puudusele lisandunud teadmiste ja hariduse puudus, mis takistab
424 IV,33 | maailma" teatud piirkondades ja teatud sotsiaalsetes sektorites
425 IV,33 | kõrvalejätmisest maailmaturust ja nende lootusest tulla toime
426 IV,33 | maad on kannatanud seisaku ja taandarengu all, samal ajal
427 IV,33 | arenenud maades, kus tootmis- ja tarbimisviiside pidev muutumine
428 IV,33 | juba omandatud teadmiste ja erialase kogemuse väärtust
429 IV,33 | pingutust ümberõppimiseks ja kohanemiseks. Need, kes
430 IV,33 | üldiselt kõige nõrgemad ja nn. "neljas maailm". Sellistes
431 IV,34 | ressursside paigutamiseks ja vajaduste efektiivseks rahuldamiseks.
432 IV,34 | mille eest saab "maksta" ja ressursside kohta, mida
433 IV,34 | kuulu turule. Armastuse ja tõe otsene kohus on tagada,
434 IV,34 | põhivajadused ei jääks rahuldamata, ja et puudustkannatavad inimesed
435 IV,34 | ning arendada oma andeid ja kalduvusi, et nad võiksid
436 IV,34 | võiksid väärtustada oma jõudu ja võimeid. Enne võrdse vahetuse
437 IV,34 | võimeid. Enne võrdse vahetuse ja sellele omaste õiglusvormide
438 IV,34 | lahutamatult võimalust elus püsida ja anda tõepoolest oma panus
439 IV,34 | jääb täielikult kehtima, ja mõnel juhul tuleb alles
440 IV,34 | vältida inimtöö alandamist ja inimese enda taandamist
441 IV,34 | tagatised vanade kaitseks ja töötute äraelamiseks ning
442 IV,35 | tööliste õigusi kaitsvatele ja nende subjektsust toetavatele
443 IV,35 | organisatsioonidele avaneb lai ja rikkalik tegevusväli sekkumiseks
444 IV,35 | tegevusväli sekkumiseks ja võitluseks õigluse nimel;
445 IV,35 | võimaldades töölistel täielikumalt ja väärikamalt osaleda rahva
446 IV,35 | kapitali, tootmisvahendite ja maaomandi absoluutset primaarsust
447 IV,35 | vaid vaba töö, ettevõtluse ja osalemise ühiskonda. See
448 IV,35 | tootmistegureid kasutatakse õigesti ja inimeste vastavad vajadused
449 IV,35 | põhiliste vajaduste rahuldamist ja kes moodustavad kogu ühiskonda
450 IV,35 | võtta ka teised inimlikud ja moraalsed tegurid, mis pikas
451 IV,35 | Tuleb murda takistused ja monopolid, mis ei võimalda
452 IV,35 | areneda, kõigile isikutele ja rahvastele tuleb tagada
453 IV,35 | rahvusvahelise üldsuse kooskõlastatud ja vastutustundlikku pingutust.
454 IV,35 | astuda rahvusvahelisse ellu ja viimased peavad neist võimalustest
455 IV,35 | tehes vajalikke pingutusi ja tuues ohvreid, tagades oma
456 IV,35 | tagades oma poliitilise ja majandusliku stabiilsuse
457 IV,35 | tohutud rahvahulgad näljahätta ja lootusetusesse. Ei saa nõuda
458 IV,35 | põhiõigusele eksisteerida ja areneda. ~
459 IV,36 | spetsiifilistele probleemidele ja ohtudele, mis kerkivad esile
460 IV,36 | enamarenenud majanduse rüpes ja mis on seotud selle erilise
461 IV,36 | kvaliteedi nõudele: toodetavate ja tarbitavate kaupade kvaliteedi,
462 IV,36 | teenuste kvaliteedi, keskkonna ja üldse elu kvaliteedi nõudele. ~
463 IV,36 | kvalitatiivselt rahuldavama ja rikkama elu järele on iseenesest
464 IV,36 | seotud uuele vastutusele ja uutele ohtudele. Uute vajaduste
465 IV,36 | Uute vajaduste tekkimise ja määratlemise taga seisab
466 IV,36 | kontseptsioon inimesest ja tema tõelisest hüvest: tootmis-
467 IV,36 | tõelisest hüvest: tootmis- ja tarbimisviiside valikus
468 IV,36 | Avastades uusi vajadusi ja uusi teid nende rahuldamiseks,
469 IV,36 | ning allutab materiaalsed ja instinktiivsed mõõtmed sisemistele
470 IV,36 | instinktiivsed mõõtmed sisemistele ja vaimsetele. Kui aga allutakse
471 IV,36 | eirates oma isiku teadlikku ja vaba loomust, võib see kaasa
472 IV,36 | tuua tarbimisharjumused ja elulaadi, mis on iseenesest
473 IV,36 | kahjustavad inimese füüsilist ja vaimset tervist. Majandussüsteem
474 IV,36 | võimaldaksid otseselt eristada uusi ja kõrgemaid inimvajaduste
475 IV,36 | vajadus laialdase kultuuri- ja haridustöö järele, mis hõlmaks
476 IV,36 | sekkumisest. ~Inimese tervise ja väärikuse vastu suunatud
477 IV,36 | häiretest ühiskonnakorralduses ja eeldab inimvajaduste materialistlikku
478 IV,36 | potentsiaali ühekülgselt ja ebaadekvaatselt. Narkomaania,
479 IV,36 | Narkomaania, nagu ka pornograafia ja teised ebaterved tarbimisvormid,
480 IV,36 | omamisele, mitte olemisele ja kui see tahab rohkem omada
481 IV,36 | kus tarbimist, säästmist ja investeerimist määravad
482 IV,36 | valikud lähtuksid tõe, ilu ja headuse otsinguist ning
483 IV,36 | aidata vaest oma "ülejäägi" ja vahel ka endale "vajalikuga".
484 IV,36 | teise, on alati moraalne ja kultuuriline valik. Teatud
485 IV,36 | möödapääsmatute majandusele ja poliitilise stabiilsuse
486 IV,37 | Inimene, ihaldades pigem omada ja nautida kui olla ja areneda,
487 IV,37 | omada ja nautida kui olla ja areneda, kulutab mõõdutundetult
488 IV,37 | kulutab mõõdutundetult ja korrapäratult maa ja oma
489 IV,37 | mõõdutundetult ja korrapäratult maa ja oma enese elu ressursse.
490 IV,37 | oma tööga ümber kujundada ja teatud mõttes "luua", unustab,
491 IV,37 | oma suva järgi kasutada ja nautida maad allutades selle
492 IV,37 | Jumala poolt antud kuju ja otstarvet, mida inimene
493 IV,37 | inimene end Jumala asemele ja kutsub sel moel lõpuks esile
494 IV,37 | kui neid tõega suhtestada, ja ta on kaotanud ennastunustava,
495 IV,37 | kutsub esile imetlus olemise ja ilu ees, võimaldades nähtavates
496 IV,37 | olema teadlik oma kohusest ja vastutusest tuleviku ees. ~
497 IV,38 | tuntakse õigusega muret - ja siiski palju vähem kui oleks
498 IV,38 | on Jumala and inimesele ja ta peab seega austama talle
499 IV,38 | austama talle antud loomulikku ja moraalset struktuuri. Selles
500 IV,38 | linnaplaneerimise järele ja tähelepanu, mida tuleb osutada "
1-500 | 501-810 |