Chapter,  Paragraph

 1 Siss,1|           tähtsusega sündmus nii kogu Kiriku ajaloo kui ka minu pontifikaadi
 2 Siss,2|            sotsiaalõpetuseks" või ka "Kiriku sotsiaalseks magisteeriumiks". ~
 3 Siss,3|          väärtus, vaid ilmutab end ka Kiriku Traditsiooni tõeline sisu,
 4 Siss,3|              uut ja vana". (Mt 13,52) Kiriku Traditsioon ongi see külluslik
 5 Siss,3|             uut", mille keskel kulgeb Kiriku ja maailma elu. ~Selle uue
 6 Siss,3|        tegevus, kes, saades innustust Kiriku sotsiaalmagisteeriumist,
 7 Siss,3|              need põhimõtted kuuluvad Kiriku doktriinipärandisse ja kannavad
 8 Siss,3| doktriinipärandisse ja kannavad seega Kiriku õpetuslikku autoriteeti.
 9  I,4  |              ja ühingute töödest ning Kiriku elu XIX sajandi teisel poolel
10  I,5  |              oma eelkäijate jälgedes, Kiriku jaoks püsiva väärtusega
11  I,5  |           ajal polnud selline arusaam Kiriku õigustest ja kohustustest
12  I,5  |          levitamine kuulub tõepoolest Kiriku evangeliseerimismissiooni
13  I,5  |         esmastest ülesannetest pidama Kiriku sotsiaaldoktriini kuulutamist,
14  I,11 |       valguses võimaldab meil hinnata Kiriku püsivat muret nende inimeste
15  I,11 |     käsitletuist, täielikus kooskõlas Kiriku sotsiaalse magistreeriumiga,
16  I,11 |              seda, mis entsüklikas ja Kiriku kogu sotsiaalses õpetuses
17 II,13 |        ühiskonnast. Rerum novarumi ja Kiriku sotsiaalõpetuse järgi ei
18 II,18 |          maailma erinevates paikades. Kiriku dokumentides ja hiljuti
19 III,23|             ning tagakiusamiskogemuse Kiriku sotsiaalse õpetuse sõnumi
20 III,26|             oli esimeseks tagajärjeks Kiriku ja töölisliikumise kohtumine,
21 III,26|           tunnustamist, mis vastavalt Kiriku sotsiaaldoktriinile on omane
22 III,29|         kultuurielus ning kitsendavad Kiriku õigust jutlustada evangeeliumi
23  V,44 |             mis oli uudne tolleaegses Kiriku õpetuses. [90] Selline käsitlus
24  V,45 |             ja praktika sisaldavad ka Kiriku eitamist. Riik või partei,
25  V,47 |  konstitutsionaalse lahenduse suhtes. Kiriku panus sellesse korda seisneb
26 VI    |                VI PEATÜKK ~INIMENE ON KIRIKU TEE ~
27 VI,53 |            ainus põhimõte, mis suunab Kiriku sotsiaaldoktriini. Kui Kirik
28 VI,53 |       meenutame, siis sellepärast, et Kiriku kogu doktrinaalse rikkuse
29 VI,54 |             dokumentidega on panuseks Kiriku evangeliseerimismissiooni.
30 VI,55 |              samal põhjusel kuulub ka Kiriku sotsiaaldoktriin, mis tegeleb
31 VI,57 |                                   57. Kiriku jaoks ei tohi evangeeliumi
32 VI,57 |            religioosse vaesuse vorme. Kiriku eriline armastus vaeste
33 VI,60 |     üksmeeleta. See tõdemus on saanud Kiriku sotsiaalmagisteeriumi püsivaks
34 VI,62 |           koos inimestega ja kes käib Kiriku ees usu palverännakul, saatku