Chapter, Paragraph
1 I,5 | siduda ja lahti päästa maa peal" taevariigi tarvis (
2 I,10 | nimetatakse ja mille olulisust iga maa sisemises nagu ka rahvusvahelises
3 I,11 | inimene on ainus loodu maa peal, keda Jumal tahtis
4 II,18 | sunnitud maha jätma oma maa või asustati väevõimuga
5 III,27| kokkuvarisemisel oli ulatuslik mõju ka Maa jaotamisele üksteisele vastanduvateks
6 IV,31 | Jumala enese tegu, kes lõi maa ja inimese ja andis maa
7 IV,31 | maa ja inimese ja andis maa inimesele, et ta valitseks
8 IV,31 | Mo 9,28-29) Jumal andis maa kogu inimsoole, et maa elataks
9 IV,31 | andis maa kogu inimsoole, et maa elataks kõiki selle liikmeid
10 IV,31 | üldise otstarbe juured. Maa oma viljakusega ja võimega
11 IV,31 | elu alalhoidmiseks. Kuid maa ei kingi oma vilju ilma
12 IV,31 | vabadust, valitseb inimene maa üle ja teeb sellest enesele
13 IV,31 | et ühiselt valitseda kogu maa üle . ~Ajaloos on need kaks,
14 IV,31 | Ajaloos on need kaks, töö ja maa, olnud alati igasuguse inimühiskonna
15 IV,31 | samas seoses. Kunagi näis maa loomulik viljakus olevat,
16 IV,31 | paremini tunneb inimene maa produktiivseid jõude ja
17 IV,32 | laiemate ringidena haarab kogu maa. Kui keegi valmistab mingi
18 IV,32 | tähelepanuga. Tõepoolest, maa kõrval on inimese oluliseimaks
19 IV,32 | mõistus lubab tal avastada maa tootlikud võimalused ja
20 IV,32 | tootmise otsustavaks teguriks maa ja hiljem kapital mõistetuna
21 IV,33 | keskseks elemendiks ikka veel maa ja need, kes seda harivad,
22 IV,34 | 34. Nii ühe maa raamides kui ka rahvusvahelisel
23 IV,37 | mõõdutundetult ja korrapäratult maa ja oma enese elu ressursse.
24 IV,38 | neist on oma eriline osa Maa üldises tasakaalus, siis
25 IV,38 | inimesele andnud mitte ainult maa, et ta kasutaks seda austades
26 V,52 | kõik inimesed ja rahvad maa peal võiksid neist piisaval
27 VI,53 | tuletab - on ainus olend maa peal, keda Jumal tahtis
28 VI,58 | ammutada küllusest, mida maa pakub, vaid eelkõige tuleb
|