Chapter,  Paragraph

501 IV,38     |                   oma olemusliku väärikuse ja koos sellega võime tõusta
502 IV,38     |      ühiskondlikust korrast kõrgemale, tõe ja headuse poole. Ometi mõjutab
503 IV,38     |                   ta elab, saadud kasvatus ja keskkond. Need võivad tal
504 IV,38     |                   struktuuride lammutamine ja nende asendamine ühiselu
505 IV,38     |          autentsemate vormidega on julgust ja kannatlikkust nõudev ülesanne. [77] ~
506 IV,39     |                                39. Esimene ja põhiline "inimökoloogia"
507 IV,39     |                    omandab inimene esmased ja kõige olulisemad arusaamad
508 IV,39     |                 olulisemad arusaamad tõest ja headusest, õpib, mida tähendab
509 IV,39     |                    mida tähendab armastada ja armastatud olla ja seega,
510 IV,39     |               armastada ja armastatud olla ja seega, mida tähendab olla
511 IV,39     |              rajanevat perekonda, kus mehe ja naise vastastikune andumus
512 IV,39     |                     kuhu laps võib sündida ja kus arendada oma võimeid,
513 IV,39     |                 teadlikuks oma väärikusest ja valmistuda vastuminekuks
514 IV,39     |              vastuminekuks oma unikaalsele ja kordumatule saatusele. Sageli
515 IV,39     |           tingimused ning hakkab iseennast ja oma elu käsitlema pigem
516 IV,39     |                   püsivalt teise inimesega ja saada lapsi, või siis selleni,
517 IV,39     |                tujule kas omada või mitte, ja mis konkureerivad teiste
518 IV,39     |                 võib väärikalt vastu võtta ja kaitsta teda ohustavate
519 IV,39     |                  kui elu võimalusi kaitsta ja avardada. Entsüklikas Sollicitudo
520 IV,39     |                    kriitika pigem eetilise ja kultuurilise süsteemi kui
521 IV,39     |            inimtegevuse kui terviku aspekt ja mõõde. Kui see muutub absoluutseks,
522 IV,39     |         absoluutseks, kui kaupade tootmine ja tarbimine saab kokkuvõttes
523 IV,39     |                  ühiskondliku elu keskmeks ja ühiskonna ainsaks väärtuseks,
524 IV,39     |                põhjust otsida mitte ainult ja mitte niivõrd majandussüsteemis
525 IV,39     |                  süsteem, eitades eetilist ja religioosset mõõdet, on
526 IV,39     |                  kulutab jõudu vaid hüvede ja teenuste tootmisele. [79] ~
527 IV,39     |                   kui subjekti, kes toodab ja tarbib selleks, et elada,
528 IV,39     |                vajaliku sideme inimisikuga ja hakkab teda lõpuks võõrandama
529 IV,39     |              hakkab teda lõpuks võõrandama ja rõhuma. [80] ~
530 IV,40     |                    Riik peab tagama kaitse ja toetuse sellistele ühistele
531 IV,40     |                    hüvedele nagu looduslik ja inimkeskkond, mille säilimist
532 IV,40     |                   selliseid kollektiivseid ja kvalitatiivseid vajadusi,
533 IV,40     |                  juba loomu poolest ei saa ja ei tohi müüa ega osta. Kahtlemata
534 IV,40     |                   nad ellu inimisiku tahet ja eesmärke, mis saavad lepingu
535 IV,40     |                  kokku teise inimese tahte ja eesmärkidega; ometi sisaldub
536 IV,41     |              inimese elu muutmises kaubaks ja selle võõrandamises. See
537 IV,41     |                põhineb kahtlemata ekslikul ja ebarahuldaval võõrandumiskontseptsioonil,
538 IV,41     |                tuletatud ainuüksi tootmis- ja omandisuhete sfäärist, andes
539 IV,41     |                   turusuhete seaduslikkust ja positiivset tähendust isegi
540 IV,41     |           võõrandumise marksistlik analüüs ja põhjendamine on vale, on
541 IV,41     |              inimene püütakse pealiskaudse ja võltsi rahulduse võrku selle
542 IV,41     |              asemel, et aidata tal tõeselt ja konkreetselt kogeda oma
543 IV,41     |            võimalikult suurema tootlikkuse ja sissetuleku saamiseks, tundmata
544 IV,41     |                 majanduslikus konkurentsis ja vastastikuses hoolimatuses
545 IV,41     |                millele on inimese vahendid ja eesmärgid selles ümber pööratud:
546 IV,41     |                   teises isiksuse väärtust ja suurust, ei saa ta tunda
547 IV,41     |               astuda nendesse solidaarsus- ja osadussuhetesse teiste inimestega,
548 IV,41     |                   või teistele inimestele, ja lõpuks Jumalale, kes on
549 IV,41     |                  kes on tema olemise autor ja võib ainsana tema eneseandmise
550 IV,41     |                keeldub ületamast iseennast ja läbi elamast eneseandmise
551 IV,41     |            sotsiaalse korralduse, tootmise ja tarbimise vormidega raskendab
552 IV,41     |                   vormides, mida analüüsis ja kirjeldas Karl Marx. Siiski
553 IV,41     |                  muutuvad kurdiks peamiste ja tõeliste vajaduste suhtes,
554 IV,41     |              Inimene, kes püüab vaid omada ja nautida ega ole enam võimeline
555 IV,41     |                    valitsema oma instinkte ja kirgi ning neid kuulekuses
556 IV,41     |                vaba. Kuulekus tõele Jumala ja inimese kohta on vabaduse
557 IV,41     |              kohandada oma vajadusi, soove ja teid nende rahuldamiseks
558 IV,41     |                   sunnivad peale harjumusi ja ühiskondliku arvamuse muutusi,
559 IV,42     |               olema suunatud oma majandust ja ühiskonda taas ülesehitada
560 IV,42     |                   tõeliseks majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks? ~
561 IV,42     |               ettevõtluse, turu, eraomandi ja sellest tulenevalt tootmisvahendite
562 IV,42     |            tervikliku vabaduse teenistusse ja hindaks seda vabadusele
563 IV,42     |                  lähtepunktiks on eetiline ja religioosne kord, siis on
564 IV,42     |                  maailmas püsivad tõrjutus ja ekspluateerimine (eelkõige
565 IV,42     |                ikka veel sügavas ainelises ja hingelises viletsuses. Kindlasti
566 IV,42     |                   nende probleemide õigeks ja realistlikuks käsitlemiseks,
567 IV,43     |                arengumudelit. Realistlikud ja tõeliselt edukad mudelid
568 IV,43     |               majanduslikes, poliitilistes ja kultuurilistes. [84] Sellise
569 IV,43     |                    öeldud - tunnistab turu ja ettevõtluse positiivset
570 IV,43     |                  et töötades koos teistega ja teiste juhtimisel, võiksid
571 IV,43     |                     kasutades oma mõistust ja vabadust. ~Inimese terviklik
572 IV,43     |                    suuremat produktiivsust ja efektiivsust, kuigi see
573 IV,43     |                 osalised on, erineval moel ja oma eriliste ülesannetega,
574 IV,43     |          ühisliikumist inimese vabastamise ja igakülgse arengu eest. ~
575 IV,43     |                    vaatasime üle eraomandi ja hüvede üldise otstarbe vahelised
576 IV,43     |                   teostab end oma mõistuse ja vabaduse läbi ning seda
577 IV,43     |                   tehes kasutab ta objekti ja vahendina selle maailma
578 IV,43     |                 tegevusel rajaneb algatus- ja eraomandiõigus. Oma tööga
579 IV,43     |                   kaasa oma ligimese tööle ja hüvele. Inimene töötab selleks,
580 IV,43     |                 mille osaks ta on, rahvuse ja lõpuks kogu inimkonna vajadusi. [86]
581 IV,43     |                põllumajanduses, on õiglane ja seaduslik kui see teenib
582 IV,43     |                    teenib kasutoovat tööd, ja vastupidi - see muutub lubamatuks,
583 IV,43     |                    tulene ühiskondliku töö ja rikkuse üldisest kasvust
584 IV,43     |                   tulust, spekulatsioonist ja solidaarsuse murdmisest
585 IV,43     |                    ei ole mingit õigustust ja see on kuritarvitus Jumala
586 IV,43     |                 see on kuritarvitus Jumala ja inimeste ees. ~Kohustus
587 IV,43     |                   ta loob seaduslikul moel ja õigeaegselt kõikidele võimalusi
588 IV,43     |                  kõikidele võimalusi tööks ja inimlikuks kasvuks. ~
589  V        |                            V PEATÜKK ~RIIK JA KULTUUR ~
590  V,44     |                 areng, edenemine vaimsetes ja materiaalsetes asjades,
591  V,44     |               seadusandlikul, täidesaatval ja kohtuvõimul, mis oli uudne
592  V,44     |             tasakaalustatud teiste võimude ja teiste volitustega, mis
593  V,44     |                    erilise klassikuuluvuse ja läheduse tõttu ühiskondliku
594  V,44     |          tõelistele allikatele - eksimatud ja võivad seega võtta enesele
595  V,44     |                 tõde, võidutseb võimu jõud ja igaüks püüab maksimaalselt
596  V,44     |            nähtamatu Jumala nähtav kujutis ja seetõttu oma loomu poolest
597  V,45     |                  45. Totalitarismi kultuur ja praktika sisaldavad ka Kiriku
598  V,45     |           valitsejate tahet kaitstakse hea ja kurja objektiivset kriteeriumi,
599  V,45     |                perekonda, usulisi ühendusi ja isegi üksikisikut. Kaitstes
600  V,45     |              sotsiaalsete institutsioonide ja rahvuste vabadust - igaühel
601  V,45     |                  millest on oma autonoomia ja suveräänsus. ~
602  V,46     |         osalemiseks poliitilistes otsustes ja tagab valitsetavatele ühtlasi
603  V,46     |                   ühtlasi võimaluse valida ja kontrollida oma juhte või
604  V,46     |                võimalik ainult õigusriigis ja õige inimesekäsitluse baasil.
605  V,46     |             ideaalidele suunatud kasvatuse ja hariduse läbi, kui ka ühiskonna
606  V,46     |              subjektsuse kasvuks - osalust ja ühisvastutust võimaldavate
607  V,46     |            kalduvad inimesed agnostitsismi ja samuti skeptilist relativistlikku
608  V,46     |             veendunud et nad tunnevad tõde ja kes sellest kindlalt kinni
609  V,46     |                  lõplikku tõde, mis suunab ja kontrollib poliitilist tegevust,
610  V,46     |           poliitilist tegevust, võib ideid ja veendumusi kergesti kuritarvitada
611  V,46     |              suruda oma ettekujutuse tõest ja heast on. Kristlik tõde
612  V,46     |                 teostub ajaloos erinevates ja mitte alati täiuslikes tingimustes.
613  V,46     |               vabaduse vastu oma meetodiks ja teeks, kuna ta tunnustab
614  V,46     |                    vabadus saab täielikuks ja täiuslikuks ainult tõe vastuvõtmise
615  V,46     |             inimene jääb kirgede vägivalla ja avalike või varjatud tingimuste
616  V,46     |                    vabadusest (Jh 8,31-32) ja teenib seda, ilmutades vastavalt
617  V,46     |             osakese vastu, mis ta inimeste ja rahvaste elukogemuses ja
618  V,46     |                   ja rahvaste elukogemuses ja kultuuris avastab, tunnistamast
619  V,46     |               kõike seda, mida inimese usk ja mõistuse õige kasutamine
620  V,47     |                 marksistliku totalitarismi ja mitmete teiste reziimide
621  V,47     |             paneksid demokraatiale tõelise ja tugeva aluse nende õiguste
622  V,47     |              sirguda üksmeelses perekonnas ja isiksuse arengule soodsates
623  V,47     |                õigus arendada oma mõistust ja vabadust tõde otsimises
624  V,47     |                    vabadust tõde otsimises ja selles äratundmises; õigus
625  V,47     |             sellest eluks vajalikku endale ja oma lähedastele; õigus luua
626  V,47     |                    vabalt perekonda, saada ja kasvatada lapsi kasutades
627  V,47     |                  on nende õiguste allikaks ja sünteesiks usuvabadus mõistetuna
628  V,47     |                õigusena elada oma usu tões ja kooskõlas iseenese transtsendentse
629  V,47     |           käsitleta alati lähtudes õigluse ja moraalsuse kriteeriumidest,
630  V,47     |               gruppide mõjukust valimistel ja finantsilist kaalu. Taolised
631  V,47     |            põhjustavad aja jooksul umbusku ja ükskõiksust ning toovad
632  V,47     |                 toovad kaasa end solvatuna ja petetuna tundva rahva poliitilise
633  V,47     |                poliitilise osaluse languse ja kodanikutunde nõrgenemise.
634  V,47     |               nõuab eeldab nende hindamist ja ühitamist, lähtudes hüvede
635  V,47     |            arusaama inimkisiku väärikusest ja õigustest. [98] ~Kirik austab
636  V,48     |        korraldavate seaduste, juriidiliste ja poliitiliste normide puudumisel.
637  V,48     |                   vastupidi, isikuvabaduse ja omandi puutumatust, aga
638  V,48     |                     aga ka stabiilset raha ja usaldusväärseid riigiteenistujaid.
639  V,48     |                 indu teha oma tööd edukalt ja ausalt. Üks põhilisi takistusi
640  V,48     |                põhilisi takistusi arengule ja majanduskorraldusele on
641  V,48     |                  riigivõimude korruptsioon ja ebakõlbeliste rikastumisteede
642  V,48     |                  on riigi kohuseks jälgida ja suunata inimõiguste rakendamist
643  V,48     |                moodustavatel üksikisikutel ja mitmesugustel ühendustel.
644  V,48     |             kontrollimata kogu majanduselu ja kammitsemata üksikisiku
645  V,48     |                    see osutub ebapiisavaks ja toetada kriisiperioodidel. ~
646  V,48     |               seavad takistavaid tingimusi ja pidurdavad arengut. Kuid
647  V,48     |                 Kuid peale arengut toetava ja suunava rolli võib riik
648  V,48     |                    neile kuuluvat pädevust ja et mitte üleliia laiendada
649  V,48     |                    toime paljude vajaduste ja puudustega, astudes samme
650  V,48     |           inimväärikusega sobimatu vaesuse ja kitsikuse vastu. Ent pole
651  V,48     |                pole puudunud ka liialdused ja kuritarvitused, mis just
652  V,48     |                  Hoolekanderiigi" puudused ja moonutused tulenevad riigi
653  V,48     |                    vajaduse korral toetama ja aitama, et selle tegevus
654  V,48     |                    otseselt vahele segades ja võttes seega ühiskonnalt
655  V,48     |         hoolekanderiik" alla ühiskondlikud ja inimlikud jõud ning laiendab
656  V,48     |                  saab seda paremini mõista ja appi tõtata. Lisagem, et
657  V,48     |            hüljatute, vanurite või haigete ja kõigi nende olukorrale,
658  V,49     |            hädasolijatele materiaalset abi ja pidades alati silmas, et
659  V,49     |              tänapäeval mitmesugusel kujul ja oluliselt kasvanult. Eriliselt
660  V,49     |                    mida Kirik igati soosib ja, kutsudes kõiki üles ühisele
661  V,49     |             ühisele tööle, et seda toetada ja rohkendada, ühtlasi edendab.
662  V,49     |                  vaja tõelist solidaarsust ja halastuse panust, mis saavad
663  V,49     |                   vastastikusest toetusest ja edasi põlvkondadevahelisest
664  V,49     |               ilmutab perekond end ka töö- ja solidaarsusühendusena. Ometi
665  V,49     |                    on suunatud perekonnale ja seega ühtlasi ka ühiskonnale,
666  V,49     |                 viimast vastavate toetuste ja mõjusate vahenditega niihästi
667  V,49     |                    eemaldumist perekonnast ja tugevdada sidemeid põlvkondade
668  V,49     |             perekonna täidavad olulist osa ja sõlmivad oma erilisi solidaarsussidemeid
669  V,49     |                langemast umbisikulisusesse ja muutumast nimetuks massiks,
670  V,49     |            sagedamini juhtub. Inimene elab ja ühiskonna "subjektsus" kasvab
671  V,49     |              sageli kahelt küljelt - riigi ja turu poolt. Vahel tundub,
672  V,49     |                   vaid kui kaupade tootjat ja tarbijat või kui riigi alamat
673  V,49     |                    kes otsib eelkõige tõde ja püüab selle järgi elada
674  V,49     |                    seda dialoogis möödunud ja tulevaste põlvkondadega. [102] ~
675  V,50     |                iseloomustab rahva kultuuri ja inimlikkust. Sest noored
676  V,50     |              vaidlustavad alati edasiantud ja kättevõidetud väärtuste
677  V,50     |                   elavamaks, kaasaegsemaks ja isiklikumaks, eristades
678  V,50     |          traditsioonis kõlbulikku võltsist ja ekslikust ning kõrvaldades
679  V,50     |                toetades nende tõeotsinguid ja aidates kaasa nende puhastumis-,
680  V,50     |                  kultuur sulgub iseendasse ja üritab igavikustada vananenud
681  V,50     |                igasugusest mõttevahetusest ja võrdlemisest selles, mis
682  V,50     |              inimeses, muutub ta viljatuks ja liigub languse poole. ~
683  V,51     |                    toimub mingis kultuuris ja toimib sellesse. Et see
684  V,51     |                     mõistuse ning maailma- ja inimesetundmise ning tuues
685  V,51     |             isiklikud ohvrid, solidaarsuse ja valimisoleku edendada üldist
686  V,51     |              olulisem töö inimese südames, ja viis, kuidas inimene püüab
687  V,51     |          käsitlusest, mis tal on iseendast ja oma saatusest. Just siin
688  V,51     |                    annab Kirik oma erilise ja otsustava panuse kultuuri
689  V,51     |                  otsustava panuse kultuuri ja inimsusseemph. Kirik toetab
690  V,51     |                 tunnusta tema initsiatiivi ja vabaduse osa ning rajavad
691  V,51     |                    suuruse ainult võitlus- ja sõjakunstidele. Kirik täidab
692  V,51     |                selle oma tööga viljakamaks ja täiuslikumaks ning jutlustades
693  V,51     |                 Poeg päästis kõik inimesed ja ühendas nad samal ajal omavahel,
694  V,51     |                    25,31-46) Tähelepanelik ja pühendunud hoolikus ligimese
695  V,52     |                   52. Paavst Benedictus XV ja tema järeltulijad on seda
696  V,52     |                   elusid; mis õpetab tapma ja mis paiskab segi ka nande
697  V,52     |               endast maha püsiva vihkamise ja vaenu, muutes veelgi keerulisemaks
698  V,52     |                 aeg, kus isiklik kättemaks ja surveabinõud on asendatud
699  V,52     |               juurteks on enamasti tõsised ja reaalsed põhjused: inimestele
700  V,52     |               taotluste eiramine, viletsus ja manipuleerimine lootuse
701  V,52(104)|                    kõigile katoliiklastele ja kogu maailmale (29. sept.
702  V,52     |          siseriiklikus plaanis on võimalik ja vajalik ehitada üles majandus,
703  V,52     |              pingutama, et üksteist mõista ja tundma õppida ning kuulatada
704  V,52     |               elustiilis, et piirata inim- ja loodusressursside raiskamist,
705  V,52     |           raiskamist, nii et kõik inimesed ja rahvad maa peal võiksid
706  V,52     |                lisandub uute materiaalsete ja vaimsete väärtuste tunnustamine,
707  V,52     |                tõrjutud rahvaste käsitööst ja kultuurist. Ainult nii saavutatakse
708 VI,53     |                    Leo XIII: "Kindlustunde ja täie õigusega asume selle
709 VI,53     |                    oma arvamust avaldanud, ja ta pole seda teinud sugugi
710 VI,53     |             eesmärgiks on olnud hoolitseda ja vastutada inimese eest,
711 VI,53     |                   tahtis tema enese pärast ja kelle jaoks on Jumalal oma
712 VI,53     |                 vaid reaalne, "konkreetne" ja "ajalooline" inimene: jutt
713 VI,53     |             kaasatud lunastuse müsteeriumi ja selle müsteeriumi läbi on
714 VI,53     |               Kirik ei saa hüljata inimest ja et emphsee inimene on esimene
715 VI,53     |                   mille näitas Kristus ise ja mis kulgeb muutumatult lihakssaamise
716 VI,53     |                  muutumatult lihakssaamise ja lunastuse müsteeriumi kaudu." [109] ~
717 VI,53     |                 tegelikkuses kui patustaja ja õiglane. ~
718 VI,54     |            suhetevõrku. Humanitaarteadused ja filosoofia on suureks abiks
719 VI,54     |                    Kirik, toetudes teaduse ja filosoofia saavutustele,
720 VI,54     |               kõikidele inimestele Jumalat ja tema päästet Kristuses ning
721 VI,54     |                   inimesele endale. Selles ja ainult selles valguses tegeleb
722 VI,54     |                    õigustega, perekondlike ja kasvatuslike õigustega,
723 VI,54     |                   kohustustega, rahvusliku ja rahvusvahelise ühiskonna
724 VI,54     |                  korraldusega, majanduselu ja kutuuriga, sõja ja rahuga,
725 VI,54     |             majanduselu ja kutuuriga, sõja ja rahuga, aukartusega elu
726 VI,55     |                  Jumalat," ütles Paulus VI ja jätkas, tsiteerides püha
727 VI,55     |                   üks teoloogia alajaotusi ja samal põhjusel kuulub ka
728 VI,55     |                     tunneb huvi tema vastu ja tema käitumise vastu maailmas (...)
729 VI,55     |             vaimsest, kui ka kõikelubavate ja tarbijalike lahenduste kohta,
730 VI,55     |                    igasugustest seadustest ja Jumalast enesest, sulgedes
731 VI,55     |               Jumala päästet, kui ta pakub ja jagab oma liikmetele sakramentide
732 VI,55     |                    ta seab oma elu jumala- ja ligimesearmastuse käskude
733 VI,55     |                heita seda oma religioosset ja transtsendentset missiooni
734 VI,55     |           tänapäeval erilistele raskustele ja takistustele. Just seepärast
735 VI,55     |             pühendab Kirik end üha uue jõu ja uute meetoditega evangeliseerimisele,
736 VI,55     |                  transtsendentsuse märgiks ja kaitsjaks" [112] nagu ta
737 VI,56     |                vaeva, et uurida, süvendada ja levitada kristlikku sotsiaaldoktriini.
738 VI,56     |                    innuga uurima, levitama ja paljudes valdkondades rakendama. ~
739 VI,56     |       sotsiaalmagisteeriumi õpitaks tundma ja rakendataks nendes maades,
740 VI,56     |                   Formuleerinud põhimõtted ja suunad töölisküsimuse lahendamiseks,
741 VI,56     |                   asuma täitma oma kohust, ja seda viivitamatult, et ravi
742 VI,56     |                   tõsist häda ravimatuks," ja ta lisas: "Mis Kirikusse
743 VI,57     |                  eelkõige tegutsemise alus ja motivatsioon. Sellest sõnumist
744 VI,57     |                 päritolust on harmooniline ja solidaarne ühiselu võimalik.
745 VI,57     |                asutanud vaestele hospitale ja varjupaiku, vennaskonnad,
746 VI,57     |                 vennaskonnad, aga ka mehed ja naised mistahes seisusest
747 VI,57     |            halastustegevusele hädasolijate ja tõrjutute heaks veendumuses,
748 VI,57     |                  sõnum omandab autoriteedi ja usaldusväärsuse pigem tegudega
749 VI,57     |          tunnistuse kui oma kooskõlalisuse ja sisemise loogika läbi. Sellest
750 VI,57     |          majandusliku vaid ka kultuurilise ja religioosse vaesuse vorme.
751 VI,57     |                    tema jaoks väga oluline ja kuulub tema katkematusse
752 VI,57     |                  kus hoolimata tehnilisest ja majanduslikust progressist
753 VI,57     |               tõrjutud gruppides, vanurite ja haigete seas, konsumerismi
754 VI,57     |                 seas, konsumerismi ohvrite ja veelgi enam arvukate põgenike
755 VI,57     |              veelgi enam arvukate põgenike ja emigrantide hulgas; arengumaades
756 VI,58     |                    vaid võimalust heateoks ja vaimse rikkuse kogumiseks.
757 VI,58     |               julgust astuda vastu riskile ja muutustele, mis sisalduvad
758 VI,58     |                    aitamisega majandusliku ja inimliku arengu ringi. Selle
759 VI,58     |                  muuta elustiili, tootmis- ja tarbimismudeleid ning väljakujunenud
760 VI,58     |                 rahvusvahelised kontrolli- ja koordineerimisorganid, mis
761 VI,58     |              suurte maade vaheline üksmeel ja rahvusvahelistes organisatsioonides
762 VI,58     |                arvestama ka nende rahvaste ja maadega, kellel on küll
763 VI,58     |                 kannatavad kõige teravamat ja raskemat puudust ja kes
764 VI,58     |              teravamat ja raskemat puudust ja kes vajavad seega arenguks
765 VI,59     |                selleks, et õiglus teostuks ja inimeste püüdlused selle
766 VI,59     |                     vaja Jumala armu. Armu ja samuti inimeste vaba tegevuse
767 VI,59     |                  inimestega nende raskuste ja võitluste, nende probleemide
768 VI,59     |               võitluste, nende probleemide ja väljakutsete igapäevases
769 VI,59     |              viimastele langeks usu valgus ja muudaks need inimlikumaks.
770 VI,59     |                 ega unustaks oma väärikust ja kutsumust. ~Peale selle
771 VI,59     |          funktsioon. Et täiesti erinevates ja pidevalt muutuvates sotsiaalsetes,
772 VI,59     |               sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes oludes üks
773 VI,59     |                   poliitilistes oludes üks ja ainuke tõde inimesest paremini
774 VI,59     |                ühendab eneses nende panuse ja aitab neil laiemalt avaneda
775 VI,59     |                   kutsumuse täiuses nähtud ja armastatud inimese teenimisele. ~
776 VI,59     |              seisab seal, kus kristlik elu ja südametunnistus puutuvad
777 VI,59     |                     perekondade, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate, poliitikute
778 VI,59     |             sotsiaaltöötajate, poliitikute ja riigimeeste püüdlustes anda
779 VI,59     |              sellele õpetusele kindel vorm ja rakendus ajaloos. ~
780 VI,60     |                    probleem ka teiste tööd ja pingutusi." [114] Ta oli
781 VI,60     |          ideoloogiad, iseäranis liberalism ja marksism, keeldusid sellest
782 VI,60     |           selgemini, et tõsiste rahvuslike ja rahvusvaheliste probleemide
783 VI,60     |                    eeldab selgeid eetilisi ja religioosseid põhimõtteid
784 VI,60     |           muudatusi mentaliteedis, tavades ja struktuurides. Kirik tunneb
785 VI,60     |              kohust anda selleks oma panus ja - nagu ma kirjutasin entsüklikas
786 VI,60     |            pöördusin ma kristlike kirikute ja maailma kõikide suurte religioonide
787 VI,60     |                   et religioonidel on täna ja edaspidi oluline osa rahu
788 VI,60     |              oluline osa rahu säilitamisel ja inimväärika ühiskonna ehitamisel. ~
789 VI,60     |                   on valmisolek dialoogiks ja koostööks vajalik ka kõigi
790 VI,60     |                 eelkõige aga nende isikute ja gruppide puhul, kellel lasub
791 VI,60     |            vastutus poliitikas, majanduses ja sotsiaalvallas, nii rahvuslikul
792 VI,61     |                 hüvede üldisele otstarbele ja sotsiaalsele korrale, mis
793 VI,61     |            rõhumisest ning rajatud koostöö ja solidaarsuse vaimule. Seejärel
794 VI,61     |         lakkamatult korranud, et üksikisik ja ühiskond ei vaja mitte ainult
795 VI,61     |                   hüvesid vaid ka vaimseid ja religioosseid väärtusi.
796 VI,61     |         orjanduslik ike", seda enam tundis ja tunneb ta end kohustatud
797 VI,61     |             sellisest seisust täie selguse ja otsekohesusega kõigile kuulutama,
798 VI,61     |                veel silmitsi "uute asjade" ja uute väljakutsetega. Sellepärast
799 VI,61     |                  kõiki hea tahtega inimesi ja eriti usklikke nende püüdlustes. ~
800 VI,62     |               entsüklika uue sajandi lävel ja püüab Jumala abiga selle
801 VI,62     |                  ette valmistada. ~Tõeline ja igavene "asjade uudsus"
802 VI,62     |                Kristus "annab riigi Jumala ja Isa kätte ..., et Jumal
803 VI,62     |                  maailma loomisest alates, ja erilisel moel ajast, mil
804 VI,62     |                  Kristuses ning tõi temaga ja tema läbi esile "uue loodu" (
805 VI,62     |                andnud oma Kirikule valgust ja jõudu saata inimest tema
806 VI,62     |                 tegi inimese tee oma teeks ja ta juhib inimest, isegi
807 VI,62     |                  tema teel inimeste juurde ja koos inimestega ja kes käib
808 VI,62     |                  juurde ja koos inimestega ja kes käib Kiriku ees usu
809 VI,62     |              sellele, kes on "seesama eile ja täna ja igavesti" (vt. He
810 VI,62     |                   on "seesama eile ja täna ja igavesti" (vt. He 13,8),