Chapter, Paragraph
1 Siss,1| entsüklika avaldamisest, [1] on suure tähtsusega sündmus
2 Siss,1| praegusel etapil. See entsüklika on silma paistnud eriti selle
3 Siss,1| eriti selle poolest, et seda on korduvalt meelde tuletatud
4 Siss,1| tähistavad teised dokumendid, mis on juhtinud selle tähelepanu
5 Siss,1| aastatega otsa lõppenud, vaid on vastupidi, muutunud veelgi
6 Siss,2| Aujärjelt lähtunud dokumenti on kasutatud nii palju hea
7 Siss,2| ja teisi dokumente, mis on oluliselt kaasa aidanud
8 Siss,2| moodustades selle, mida on hiljem hakatud nimetama "
9 Siss,3| öelda läbi imbunud, mis on tihtipeale väga erinevad
10 Siss,3| ja vahendada "elu", mis on Tema Ise (vt. Jh 14,6). ~
11 Siss,3| alusele, mille "apostlid on Kirikule edasi andnud" [5]
12 Siss,3| kohta Issand ütleb, et ta on "majaisanda sarnane, kes
13 Siss,3| väärikuse kaitseks: see on ajaloo heitlikes sündmustes
14 Siss,3| ajaloosündmuste analüüsi. On ütlematagi selge, et sündmuste
15 I,4 | olemuslikule seosele, mis on nii tugev, et vabadus, keeldudes
16 I,5 | eeskuju. Tõepoolest, Kirikul on, mida öelda teatud olukordade,
17 I,5 | muutlikes oludes ja see on hiljem üha enam kinnitust
18 I,5 | evangeliseerimismissiooni ja on kristliku sõnumi osa, sest
19 I,6 | töötajate põhiõigusi. Seepärast on tema teksti lugemise võtmeks
20 I,6 | samuti töö väärikus, mis on määratletud järgnevalt: "
21 I,6 | asjade hankimiseks, mis on hädavajalikud elu mitmesuguste
22 I,6 | isiklikuks", kuivõrd "tööjõud on inimesest lahutamatu ja
23 I,6 | kasutab ja kelle hüveks ta on määratud." [13] Seega kuulub
24 I,6 | end oma töö kaudu. Ühtlasi on tööl ka "sotsiaalne" mõõde
25 I,6 | üldiste hüvedega, sest "on vaieldamatu tõde, et ei
26 I,6 | riikide rikkus". [14] Need on teemad, mis ma ette võtsin
27 I,6 | Teine oluline põhimõte on kahtlemata üksikisikutele
28 I,6 | näitab kuivõrd oluliseks seda on peetud. Kahtlemata on paavst
29 I,6 | seda on peetud. Kahtlemata on paavst täiesti teadlik sellest,
30 I,6 | põhimõte. [17] ~Teisalt on muidugi õige, et eraomandi
31 I,6 | ta eelkõige silmas peab, on maaomand. [18] Ent see ei
32 I,6 | takista põhjendustel, mis on esitatud eraomandi kaitseks,
33 I,7 | entsüklika ka teisi õigusi, mis on inimesele omased ja millest
34 I,7 | mille kohaselt "inimesel on voli astuda eraühingutesse",
35 I,7 | astuda eraühingutesse", mis on mõistagi "loomulik õigus"
36 I,7 | sellepärast, et liitumine on inimese sünnipärane "loomulik
37 I,7 | ühiskonda. Tõepoolest, "riik on seatud loomulikke õigusi
38 I,8 | maksnud kokkulepitud palga, on justkui täitnud oma kohustuse
39 I,8 | selle täitmise üle, mis on kirja pandud kokkuleppe
40 I,8 | karmi kriitika, kuna see on vastuolus töö kahese loomusega;
41 I,8 | vastuolus töö kahese loomusega; on ta ju olemuselt nii subjektiivne
42 I,8 | sfääri, siis paratamatuna on töö tingitud igaühe karmist
43 I,9 | tahaksin meenutada: see on õigus täita vabalt oma usulisi
44 I,9 | usuvabaduse õiguse põhimõtet, mis on tollest ajast peale saanud
45 I,10 | juhatust pakkuv tähtis idee on riigi ja kodanike suhete
46 I,10 | nimelt nende eest, kes on rikkad ja edukad ning samuti
47 I,10 | eest. Rikaste klass, mis on niigi tugev, vajab vähem
48 I,10 | Need lõigud entsüklikast on seda väärtuslikumad täna,
49 I,10 | ka sellepärast, et need on väited, mis ei sõltu mingist
50 I,10 | põhimõtet: mida kaitsetum on üksikisik ühiskonnas, seda
51 I,10 | riigivõimu toetust. ~Sel moel on solidaarsusprintsiip - nagu
52 I,10 | põhiprintsiipe. Leo XIII on seda printsiipi korduvalt
53 I,10 | paavst Pius XI-st alates on seda tähistatud mitte vähem
54 I,11 | eriliselt armastab. Teksti sisu on suurepäraseks tunnistuseks
55 I,11 | Entsüklika "töölisküsimusest" on niisiis entsüklika vaestest
56 I,11 | hiljem tagasi. Samal ajal on esiletoodud punktid, mis
57 I,11 | teatud mõttes juhtideeks: see on õige arusaam inimesest ja
58 I,11 | väärtusest, kuivõrd "inimene on ainus loodu maa peal, keda
59 I,11 | inimene omandab oma töö läbi, on õigused, mis ei sõltu mingil
60 II,12 | tulevaste aegade etteaimamine on imelisel kombel täiesti
61 II,12 | riigi kujul, mille käsutuses on kõik vahendid ja ressursid.
62 II,12 | läbinägelikkus, millega on tabatud halb selles lahenduses,
63 II,12 | muutmist ... Ent nende meetod on konflikti lõpetamiseks sedavõrd
64 II,12 | tööliskond ise; pealegi on see ülimalt ebaõiglane,
65 II,12 | institutsiooni ja mida hiljem on hakatud nimetama "tegelikuks
66 II,13 | sotsialismi" põhiline viga on antropoloogilise iseloomuga.
67 II,13 | nii et üksikisiku hüve on täielikult allutatud sotsiaalse
68 II,13 | Tõepoolest, kui inimene on täielikult ilma jäetud kõigest,
69 II,13 | inimloomusest, ja millel on - alati üldise hüve raames -
70 II,13 | et selle esmapõhjuseks on ateismi levik. Inimene saab
71 II,13 | Ateism, millest me räägime, on tihedalt seotud valgustusliku
72 II,14 | tegevusvahendite valik. Jutt on nimelt klassivõitlusest.
73 II,14 | positiivset rolli kui tegemist on "võitlusega sotsiaalse õigluse
74 II,14 | Entsüklikas Quadragesimo anno on aga kirjutatud: "Hoidudes
75 II,14 | vastandub. Ühesõnaga, siin on taas tegemist - nimelt sotsiaalsete
76 II,14 | ühest allikast: selleks on ateism ning põlgus inimisiku
77 II,15 | Entsüklika Rerum novarum on vastu tootmisvahendite riigistamisele,
78 II,15 | masinavärgis. Niisama resoluutselt on ta vastu nendele doktriinidele,
79 II,15 | välja jätta. Kahtlemata on majandustegevusel oma seaduslik
80 II,15 | hirmu eest. Läbi aegade on see toimunud kahel erineval
81 II,15 | sisserännanutele ja tõrjututele. Siin on otsustav roll ametiühingutel,
82 II,15 | seotud sotsiaalmagisteerium on avaldanud mitmesugust mõju
83 II,16 | inimeste südametes ning on andnud tõuke tegusale suuremeelsusele;
84 II,16 | vastuvõtmist ning et just seetõttu on aset leidnud suured katastroofid. ~
85 II,17 | rahvale, kelle kohutav saatus on saanud sümboliks äärmisest
86 II,17 | organiseerib ideoloogia, mis on rajatud pigem neile enestele
87 II,18 | 18. On tõsi, et 1945. aastast alates
88 II,18 | Paljude aastate jooksul on Euroopat ja kogu maailma
89 II,18 | inimese heaolu ja õnne, on muudetud sõjavahendiks.
90 II,18 | järgnenud rahu ebakindlus on ka paljude "kolmanda maailma"
91 II,19 | Teise maailmasõja lõpul on selline edasiminek inimeste
92 II,19 | öelda, et tekkinud olukord on põhjustanud erinevaid reaktsioone. ~
93 II,19 | väärikuse kaitsmise. ~Lisaks on olemas teised ühiskondlikud
94 II,19 | väärtused. ~Ühelt poolt on õige, et selline ühiskondlik
95 II,20 | rahvuskogukonnaks. Peale selle on suur puudus asjatundlikest
96 II,21 | inimõiguste kaitseks, mis on lõpuks leidnud tunnustuse
97 II,21 | millele ka Püha Aujärg on pidevalt kaasa aidanud.
98 II,21 | ja liikumapanevaks jõuks on olnud Ühinenud Rahvaste
99 II,21 | ulatuslike regioonide vahel, mis on sotsiaalküsimuse keskme
100 III,22| käsitletud maailmasituatsioonist, on mõistetav viimaste aastate
101 III,22| ajaliselt ja geograafiliselt on need palju laiema ulatusega.
102 III,22| isegi otsustava panuse on andnud Kirik, võttes enesele
103 III,22| ja austust. Rahva enamik on end selles kinnituses ära
104 III,22| kinnituses ära tundnud ning see on mõjutanud neid otsima inimväärikusele
105 III,22| ajaloolisest protsessist on võrsunud uued demokraatiavormid,
106 III,22| toetaks kõikide pingutusi, mis on suunatud parema tuleviku
107 III,22| ja hea tahtega inimestel. On oluline näidata, et nende
108 III,23| muutusi vallandanud teguriks on kahtlemata tööõiguse rikkumine.
109 III,23| kokkupõrkes kui vastuolud on äärmuseni teravdatud, siis
110 III,24| Kriisi teiseks põhjuseks on kahtlemata majandussüsteemi
111 III,24| suhtes. Iga kultuuri keskmeks on inimese hoiak suurima saladuse,
112 III,24| Erinevate rahvaste kultuurid on vaid erinevad viisid vastamiseks
113 III,24| uuenduste tõeliseks põhjuseks on jumalaeituse poolt tekitatud
114 III,24| tekitatud vaimne vaakum, mis on jätnud noorte põlvkonna
115 III,24| kindlatest sihtidest ja on nad sageli viinud identiteedi
116 III,24| järele. Selliseid otsinguid on kinnitanud nende tunnistus,
117 III,25| evangeelne vaim vastase ees, kes on otsustanud end mitte siduda
118 III,25| põhimõtetega; need sündmused on hoiatuseks kõigile, kes
119 III,25| Isanda vastu, kelle kätes on inimeste südamed. Vaid ühendades
120 III,25| korda saata rahu ime ja on võimeline leidma sageli
121 III,25| ka võimalik. Kus iganes on ühiskond niimoodi organiseeritud,
122 III,25| seaduslikult realiseeritakse, on tulemuseks ühiskondliku
123 III,25| püüdleb hea poole, kuid ta on võimeline ka kurjaks; ta
124 III,25| jääda. Ühiskondlik kord on seda kindlam, mida enam
125 III,25| seal, kus isiklik huvi on vägivaldselt alla surutud,
126 III,25| poliitilist ühiskonda, millel on oma autonoomia ja seadused, [55]
127 III,25| Kristuse ohvri läbi ristil on Jumalariik ühe korraga ja
128 III,25| õpetab Jumalariigi teedest, on oma mõju ajalike ühiskondade
129 III,25| evangeelsele hingestamisele, on kutsutud kõik kristlased
130 III,26| Keskeuroopa maades; ent neil on ülemaailmne tähtsus, sest
131 III,26| ülemaailmne tähtsus, sest neist on tulenenud nii positiivsed
132 III,26| fataalse iseloomuga, pigem on nad inimese vabadusele pakutud
133 III,26| Kiriku sotsiaaldoktriinile on omane inimese tööle. [57]
134 III,26| kaitsmise eest; see liikumine on tänapäeval levinud paljudes
135 III,26| ületades kõik selle, mis on neis katsetes nõtra, kutsub
136 III,27| kuhjusid vihkamine ja vaen. On reaalne oht, et pärast diktatuuri
137 III,27| ja andestuse vaim. ~Ometi on vaja astuda konkreetseid
138 III,27| teiste õigustega. Kõik see on eriti vajalik ühise kultuuri
139 III,27| usaldatavus ja töökus. On vaja kannatlikku materiaalset
140 III,27| tõsiasja, et inimese töö on oma loomult määratud rahvaid
141 III,27| lahutama. Rahu ja õitseng on tõepoolest hüved, mis kuuluvad
142 III,28| probleeme ja kulutusi, mis on võrreldavad nende ohvrite
143 III,28| pärast Teist maailmasõda. On õiglane, kui teised maad
144 III,28| raskustes toetavad, kuid samas on selge, et nad peavad olema
145 III,28| mitte subjektiks; seega on nad praegusesse olukorda
146 III,28| puuduse ja viletsuse all. [59] On vaja erakordseid jõupingutusi,
147 III,28| tarbib vaid seda, mida teised on tootnud. Vaesed nõuavad
148 III,28| Vaeste olukorra kergendamine on suur võimalus kogu inimkonna
149 III,29| Arengu kulminatsiooniks on Jumala otsimise, Tema tundmaõppimise
150 III,29| südametunnistuse õigust, mis on seotud ainuüksi tõega, nii
151 III,29| esmane alus. [63] Seega on antud printsiibi taaskinnitamine
152 III,29| täielikult ületatud ning on koguni oht, et nad uuesti
153 III,29| vastu Jumala sõna, mida nad on kuulnud jutlustatavat ning
154 III,29| Selle loomuliku õigusega on seotud, selle kasutamise
155 III,29| võtta Jeesust Kristust, kes on inimese tõeline Hüve. [64] ~
156 IV,30 | jaoks möödapääsmatut õigust on Kirik alati kaitsnud. Samas
157 IV,30 | hoolde usaldatud "kasutamine" on allutatud loodud hüvede
158 IV,30 | inimeste seaduste ja kohtu üle on Kristuse seadus ja kohus". [66] ~
159 IV,30 | Leo XIII järeltulijad on korranud seda kahekordset
160 IV,30 | laiendit ... Eraomandil on juba oma loomult ka ühiskondlik
161 IV,31 | rahuldavad tema vajadusi ja on tema õiguste objektiks. ~
162 IV,31 | hea esmaseks lähtekohaks on Jumala enese tegu, kes lõi
163 IV,31 | rahuldada inimese vajadusi on Jumala esimene and inimese
164 IV,31 | kogu maa üle . ~Ajaloos on need kaks, töö ja maa, olnud
165 IV,31 | ilmseks, et iga inimese töö on oma loomult seotud teiste
166 IV,31 | midagi kellegi jaoks. Töö on seda viljakam, mida paremini
167 IV,32 | 32. Kuid meie ajale on iseloomulik teist tüüpi
168 IV,32 | väiksem kui maaomandil: see on teadmiste, tehnika, kogu
169 IV,32 | kombinatsioone nende rahuldamiseks, on teine kaasaegse ühiskonna
170 IV,32 | kanda võetakse - ka see kõik on tänase ühiskonna rikkuse
171 IV,32 | Tõepoolest, maa kõrval on inimese oluliseimaks ressursiks
172 IV,32 | muutmiseks. Selles protsessis on kaasatud niisugused olulised
173 IV,32 | otsuste tegemiseks, mis on vajalikud ühise ettevõtte
174 IV,32 | positiivseid aspekte, mille aluseks on nii majanduses kui ka paljudes
175 IV,32 | isikuvabadus. Tõepoolest, majandus on vaid üks valdkond inimtegevuse
176 IV,32 | vabadust vastutustundlikult. On aga oluline märkida, et
177 IV,32 | ühiskonna tendentside vahel on iseloomulikke erinevusi.
178 IV,32 | kogumina, siis tänapäeval on otsustavaks teguriks üha
179 IV,33 | ettevõtluse süsteemi, kus tööl on tõeliselt keskne koht. Neil
180 IV,33 | otseselt ei ekspluateerita, on nad suures osas tõrjutud
181 IV,33 | piirkondades, kus esmatähtis on võitlus kõige hädavajalikuma
182 IV,33 | hädavajalikuma eest ja kus ikka veel on täies elujõus algkapitalismile
183 IV,33 | hetkedele. Teistel juhtudel on majandusliku edenemise keskseks
184 IV,33 | need, kes seda harivad, on omamisest kõrvalejäetutena
185 IV,33 | enamgi veel, vaeste jaoks on materiaalsete hüvede puudusele
186 IV,33 | sotsiaalsetes sektorites on käivitatud arenguprotsessid,
187 IV,33 | Viimaste aastate kogemus on aga näidanud, et kõrvaletõmbunud
188 IV,33 | et kõrvaletõmbunud maad on kannatanud seisaku ja taandarengu
189 IV,33 | üldisesse ärisuhete võrku, on edasi arenenud. Peamiseks
190 IV,33 | Sellistes tingimustes on ka naiste olukord kõike
191 IV,34 | müüa" niivõrd, kuivõrd see on õiglane. Kuid on loendamatuid
192 IV,34 | kuivõrd see on õiglane. Kuid on loendamatuid inimlikke vajadusi,
193 IV,34 | Armastuse ja tõe otsene kohus on tagada, et inimeste põhivajadused
194 IV,34 | omaste õiglusvormide loogikat on midagi, mis kuulub inimesele
195 IV,34 | inimesele sellepärast, et ta on inimene, tema erakordse
196 IV,35 | õigluse nimel; samal ajal on neil täita ka oluline kultuuriline
197 IV,35 | inimeste vastavad vajadused on piisavalt rahuldatud. Ometi
198 IV,35 | juhtuda, et majandusnäitajad on korras, ent samal ajal inimesi,
199 IV,35 | alandava ebaõiglusega. See on mitte ainult et moraalselt
200 IV,35 | Tõepoolest, ettevõtte iga toiming on suunatud mitte ainult kasumi
201 IV,35 | erilise ühenduse. Kasum on ettevõtte elu regulaator,
202 IV,35 | mis pikas perspektiivis on ettevõtte eluks vähemalt
203 IV,35 | välisvõla probleem, mis on enamasti veel lahendamata.
204 IV,35 | võlad peavad makstud saama, on kahtlemata õige, kuid ei
205 IV,35 | ohvrite hinnaga. Neil juhtudel on vaja - nagu seda ka osaliselt
206 IV,36 | enamarenenud majanduse rüpes ja mis on seotud selle erilise iseloomuga.
207 IV,36 | rahuldavama ja rikkama elu järele on iseenesest õigustatud; seejuures
208 IV,36 | tarbimisharjumused ja elulaadi, mis on iseenesest pahelised või
209 IV,36 | küpsuseni jõudmast. Seepärast on pakiline vajadus laialdase
210 IV,36 | tarbimise eredaks näiteks on narkomaania. Selle levimine
211 IV,36 | narkomaania. Selle levimine on märk tõsistest häiretest
212 IV,36 | paremini elada, kuid halb on elustiil, mida peetakse
213 IV,36 | peetakse paremaks siis, kui see on suunatud omamisele, mitte
214 IV,36 | majandussektorisse kui teise, on alati moraalne ja kultuuriline
215 IV,36 | seatud tingimuste korral on otsus investeerida, see
216 IV,37 | 37. Tarbimisprobleemiga on tihedalt seotud samavõrd
217 IV,37 | mõistmatu laastamise põhjuseks on meie päevil laialt levinud
218 IV,37 | unustab, et selle töö aluseks on alati Jumala poolt algselt
219 IV,37 | mässu looduses, mida ta on pigem türanniseerinud kui
220 IV,37 | tõega suhtestada, ja ta on kaotanud ennastunustava,
221 IV,38 | mõistetakse, et igaühel neist on oma eriline osa Maa üldises
222 IV,38 | tingimuste kaitsmisega. Jumal on inimesele andnud mitte ainult
223 IV,38 | eesmärki; vaid ka inimene ise on Jumala and inimesele ja
224 IV,38 | ühiselu autentsemate vormidega on julgust ja kannatlikkust
225 IV,39 | inimökoloogia" struktuur on perekond, mille rüpes omandab
226 IV,39 | käsitlemiseni elu pühamuna. Perekond on tõepoolest püha; see on
227 IV,39 | on tõepoolest püha; see on koht, kus elu, Jumala andi,
228 IV,39 | Vastukaaluks nn. surmakultuurile on perekond elukultuuri asukohaks. ~
229 IV,39 | kasutades isegi aborti, mis on maailmas väga levinud, kui
230 IV,39 | rõhumisvormidele". [78] Jutt on meetoditest, mis laiendavad
231 IV,39 | kaitsetute inimeste elu. ~See on kriitika pigem eetilise
232 IV,39 | majandussüsteemi aadressil. On ju majandus vaid üks inimtegevuse
233 IV,39 | ja religioosset mõõdet, on nõrgenenud ning kulutab
234 IV,39 | et majanduslik vabadus on vaid üks osa inimvabadusest.
235 IV,40 | raamistiku, milles igaühel on võimalik seaduslikult teostada
236 IV,40 | leiame turule uue piirangu: on selliseid kollektiivseid
237 IV,40 | saa rahuldada turu abil. On olulisi inimlikke tarbeid,
238 IV,40 | ei allu selle loogikale. On hüvesid, mida juba loomu
239 IV,40 | müüa ega osta. Kahtlemata on turumehhanismid suureks
240 IV,41 | võõrandumiskontseptsioonil, mis on tuletatud ainuüksi tootmis-
241 IV,41 | analüüs ja põhjendamine on vale, on võõrandumine koos
242 IV,41 | ja põhjendamine on vale, on võõrandumine koos tõelise
243 IV,41 | ilmneb ka töös, kui viimane on korraldatud vaid võimalikult
244 IV,41 | positsioonile, vastavalt millele on inimese vahendid ja eesmärgid
245 IV,41 | inimestega, mille jaoks Jumal ta on loonud. Tõepoolest, iseenda
246 IV,41 | ja lõpuks Jumalale, kes on tema olemise autor ja võib
247 IV,41 | vastu võtta. [82] Inimene on võõrandunud, kui ta keeldub
248 IV,41 | loomise kogemust. Ühiskond on võõrandunud, kui ta oma
249 IV,41 | kujunemist. ~Lääne ühiskonnas on otsene ekspluateerimine
250 IV,41 | Jumala ja inimese kohta on vabaduse esmane tingimus.
251 IV,42 | kommunismi kokkuvarisemist on võitnud sotsiaalseks süsteemiks
252 IV,42 | sotsiaalseks arenguks? ~Vastus on loomulikult keeruline. Kui "
253 IV,42 | positiivset rolli, siis on vastus kindlasti jaatav,
254 IV,42 | järgi, mille lähtepunktiks on eetiline ja religioosne
255 IV,42 | ja religioosne kord, siis on vastus otsustavalt eitav. ~
256 IV,42 | eitav. ~Marksistlik lahendus on läbi kukkunud, kuid maailmas
257 IV,42 | kuid see ei lahenda neid. On isegi radikaalse kapitalistliku
258 IV,42 | iga katse neid lahendada on tagajärjetu ning usaldab
259 IV,43 | kõik need, kelle kohus see on, näevad vaeva probleemide
260 IV,43 | kapitali ühendusena"; ta on samal ajal ka "inimeste
261 IV,43 | ühendus", mille osalised on, erineval moel ja oma eriliste
262 IV,43 | neid eesmärke saavutada, on endiselt vaja tööliste laialdast
263 IV,43 | kogukonna, mille osaks ta on, rahvuse ja lõpuks kogu
264 IV,43 | kui ka põllumajanduses, on õiglane ja seaduslik kui
265 IV,43 | mingit õigustust ja see on kuritarvitus Jumala ja inimeste
266 IV,43 | igapäevast leiba palehigis on samal ajal ka teatud õigus.
267 V,44 | materiaalsetes asjades, mis on ühtviisi hädavajalikud. [89]
268 V,44 | seaduste abil. Seepärast on parem , kui igasugune võim
269 V,44 | parem , kui igasugune võim on tasakaalustatud teiste võimude
270 V,44 | teda õigetes raamides. See on "õigusriigi" põhimõte, kus
271 V,44 | vaid seadused. ~Kaasajal on antud kontseptsioonile vastandunud
272 V,44 | leiab, et mõned inimesed on - ühiskonna arenguseaduste
273 V,44 | väärikuse eitamises: inimene on nähtamatu Jumala nähtav
274 V,45 | vabadust - igaühel millest on oma autonoomia ja suveräänsus. ~
275 V,46 | tõttu. ~Tõeline demokraatia on võimalik ainult õigusriigis
276 V,46 | demokraatia seisukohast neid, kes on veendunud et nad tunnevad
277 V,46 | totalitarismiks. ~Kirik on teadlik nende fanatismi
278 V,46 | ettekujutuse tõest ja heast on. Kristlik tõde ei kuulu
279 V,46 | seda tõde, mille ta ära on tundnud. Dialoogis teiste
280 V,46 | mõistuse õige kasutamine on talle õpetanud. [95] ~
281 V,47 | vastu. Kuid just seetõttu on vaja, et rahvad, parandades
282 V,47 | meenutada õigust elule, millega on kõige tihedamalt seotud
283 V,47 | seksuaalsust. Teatud mõttes on nende õiguste allikaks ja
284 V,47 | nõrgenemise. Selle tagajärjel on üha raskem kohandada erahuve
285 V,48 | riigiteenistujaid. Seega on riigi peamine ülesanne tagada
286 V,48 | ja majanduskorraldusele on turvatunde puudumine, millega
287 V,48 | spekulatiivse tegevuse abil. ~Edasi on riigi kohuseks jälgida ja
288 V,48 | seda väidavad need, kes on reeglite täieliku puudumise
289 V,48 | kriisiperioodidel. ~Seepärast on riigil õigus sekkuda, kui
290 V,48 | või majandussektorid, mis on liiga nõrgad või alles kujunemisjärgus,
291 V,48 | kodanikuvabadust. ~Viimasel ajal on riigi tegevuse antud valdkond
292 V,48 | valdkond niivõrd laienenud, et on tekkinud omamoodi uus riigitüüp, "
293 V,48 | heaoluriik". Sellised muutused on mõnes riigis üha enam aset
294 V,48 | just viimastel aastatel on kutsunud esile terava kriitika
295 V,48 | kaasneb kulutuste tohutu kasv. On ilmne, et see, kes on hädasolija
296 V,48 | kasv. On ilmne, et see, kes on hädasolija ligimesena puudusele
297 V,49 | 49. Selles vallas on Kirik, ustavana Kristuse,
298 V,49 | individualistlikku mõttelaadi, on vaja tõelist solidaarsust
299 V,49 | Seega tuleb rõhutada, et on vaja täiustada poliitikat,
300 V,49 | täiustada poliitikat, mis on suunatud perekonnale ja
301 V,49 | ühiskonnale, milles perekonnal on keskne koht, aidates viimast
302 V,49 | peavad teenima. Inimene on nimelt see, kes otsib eelkõige
303 V,50 | meenutada, et evangeliseerimisel on oma koht rahvaste kultuuris,
304 V,51 | sõltub käsitlusest, mis tal on iseendast ja oma saatusest.
305 V,51 | maailma loomisest, mille Jumal on andnud inimeste kätte, et
306 V,51 | kommunikatsioonivahendid, mis on inimesed üksteisele lähemaks
307 V,51 | üksteisele lähemaks teinud - on erilise jõuga, kui rahvusvaheliste
308 V,51 | õudusttekitav võimsus, mis on praegu kättesaadav ka väikestele
309 V,52 | XV ja tema järeltulijad on seda ohtu selgelt mõistnud. [104]
310 V,52 | Nii nagu riikide siseselt on lõpuks kätte jõudnud aeg,
311 V,52 | kättemaks ja surveabinõud on asendatud seaduse jõuga,
312 V,52 | unustada, et sõja juurteks on enamasti tõsised ja reaalsed
313 V,52 | rahumeelsel teel. ~Seetõttu on rahu teiseks nimeks areng. [105]
314 V,52 | Nii nagu sõja vältimine on kõigi kohus, peavad kõik
315 V,52 | nagu siseriiklikus plaanis on võimalik ja vajalik ehitada
316 V,52 | orienteeriks turu üldisele hüvele, on seda täpselt samuti vaja
317 V,52 | õitsengusse. Kuid selleks on vaesele - olgu siis üksikisikule
318 V,52 | Selliste tingimuste loomine on ülemaailmse arengualase
319 V,52 | loobumist ülemvõimust, mis on majanduslikult enamarenenud
320 VI | VI PEATÜKK ~INIMENE ON KIRIKU TEE ~
321 VI,53 | Viimase saja aasta jooksul on Kirik, jälgides tähelepanelikult
322 VI,53 | Tema ainsaks eesmärgiks on olnud hoolitseda ja vastutada
323 VI,53 | vastutada inimese eest, kes on talle usaldatud Kristuse
324 VI,53 | Kirikukogu meelde tuletab - on ainus olend maa peal, keda
325 VI,53 | enese pärast ja kelle jaoks on Jumalal oma plaan, nimelt
326 VI,53 | igaveses pääsemises. Siin on kõne all mitte "abstraktne"
327 VI,53 | ajalooline" inimene: jutt on igast üksikust inimesest,
328 VI,53 | üksikust inimesest, sest igaüks on kaasatud lunastuse müsteeriumi
329 VI,53 | ja selle müsteeriumi läbi on Kristus seotud igaühega
330 VI,53 | inimest ja et emphsee inimene on esimene tee, mida Kirik
331 VI,53 | müsteeriumi kaudu." [109] ~See on ainus põhimõte, mis suunab
332 VI,53 | sotsiaaldoktriini. Kui Kirik on seda doktriini järkjärgult
333 VI,53 | doktrinaalse rikkuse horisondiks on inimene oma konkreetses
334 VI,54 | eelkõige inimest nii nagu ta on haaratud kaasaegsete ühiskondade
335 VI,54 | Humanitaarteadused ja filosoofia on suureks abiks inimese keskse
336 VI,54 | tuleneb tõsiasjast, et ta on magisteeriumi dokument,
337 VI,54 | samalaadsete dokumentidega on panuseks Kiriku evangeliseerimismissiooni.
338 VI,54 | evangeliseerimismissiooni. Seega on sotsiaalõpetus iseenesest
339 VI,55 | Kristlik antropoloogia on seega tegelikult üks teoloogia
340 VI,55 | olemasolu algusest peale alati on püüdnud olla, kulgedes koos
341 VI,55 | Entsüklika Rerum novarum on väljapaistvaks tõendiks
342 VI,56 | ma tänada kõiki neid, kes on näinud vaeva, et uurida,
343 VI,56 | sotsiaaldoktriini. Selleks on hädavajalik kohalike kirikute
344 VI,56 | paranduste tegemisest. Samal ajal on kolmanda maailma maade mahajäämus
345 VI,57 | sotsiaalsest päritolust on harmooniline ja solidaarne
346 VI,57 | Evangeeliumist ammutatud jõuga on mungad sajandite jooksul
347 VI,57 | mees- kui naisordude liikmed on asutanud vaestele hospitale
348 VI,57 | naised mistahes seisusest on pühendunud halastustegevusele
349 VI,57 | Enam kui kunagi varem on Kirik teadlik sellest, et
350 VI,57 | teiste gruppide suhtes. See on valik, mis peab silmas mitte
351 VI,57 | ainult materiaalset vaesust; on ju täiesti selge, et just
352 VI,57 | just kaasaegses ühiskonnas on palju mitte ainult majandusliku
353 VI,57 | armastus vaeste vastu, mis on tema jaoks väga oluline
354 VI,58 | vaid tervete rahvaste, kes on välja lülitatud või kõrvale
355 VI,58 | ühiskonnakorralduse neid vorme, mis on end tõestanud, vaid need
356 VI,58 | rahvaste ja maadega, kellel on küll vähe kaalu maailmaturul,
357 VI,58 | suuremat abi. Selles valdkonnas on kahtlemata veel väga palju
358 VI,59 | 59. Niisiis on selleks, et õiglus teostuks
359 VI,59 | imeline kohalolek ajaloos, mis on ettehooldus. ~Uudsust, mida
360 VI,59 | kutsumust. ~Peale selle on sotsiaaldoktriinil oluline
361 VI,60 | üksmeeleta. See tõdemus on saanud Kiriku sotsiaalmagisteeriumi
362 VI,60 | koostööst. Sellest ajast saadik on paljugi muutunud, eriti
363 VI,60 | veendunud, et religioonidel on täna ja edaspidi oluline
364 VI,60 | ehitamisel. ~Teiselt poolt on valmisolek dialoogiks ja
365 VI,61 | kaitseks sõna võtma. Kirik on jäänud sellele ülesandele
366 VI,61 | sotsiaalsele korrale, mis on vaba rõhumisest ning rajatud
367 VI,61 | solidaarsuse vaimule. Seejärel on ta lakkamatult korranud,
368 VI,61 | viletsuses tingimustes, mis on "peaaegu orjanduslik ike",
369 VI,62 | ootame Issanda tagasitulekul, on juba olemas maailma loomisest
370 VI,62 | kõigeväelist Jumalat, kes on andnud oma Kirikule valgust
371 VI,62 | Maarja, Lunastaja ema, kes on Kristuse kõrval tema teel
372 VI,62 | aastatuhandesse, ustavana sellele, kes on "seesama eile ja täna ja
|