Chapter, Paragraph
1 Siss,2| Pidagem siinkohal meeles nii paavst Leo XIII entsüklikat kui
2 I,4 | kohta? ~Peale selle lähtus paavst oma eelkäijate õpetusest
3 I,5 | 5. "Uued asjad", millele paavst tähelepanu juhtis, olid
4 I,5 | just selle kohta ei kartnud paavst tol ajal rangeimate sõnadega
5 I,5 | kaotavad. Samuti nagu tegi paavst Leo XIII, tuleb ka praegu
6 I,6 | enese alalhoiuks". [12] Paavst kvalifitseerib töö "isiklikuks",
7 I,6 | on peetud. Kahtlemata on paavst täiesti teadlik sellest,
8 I,7 | mahult kui ka tähtsuselt, mis paavst sellele omistab, õigus,
9 I,7 | Koos selle õigusega, mille paavst - olgu seda rõhutatud -
10 I,8 | Vahetult pärast seda tuletab paavst meelde töölise kui isiku
11 I,8 | karmist kohusest "ellu jääda". Paavst teeb kokkuvõtte: "Sellest
12 I,8 | vastuvõetud seadustest. Paavst pani riigivõimude "otseseks
13 I,9 | vabalt oma usulisi kohuseid. Paavst deklareerib seda õigust
14 I,9 | inimese eraelu valdkonda. Paavst kinnitab pühapäevase rahu
15 I,10 | poliitilisest teooriast. Paavst rõhutab mistahes poliitilise
16 I,10 | tuntud mõistega "sõprus"; paavst Pius XI-st alates on seda
17 I,11 | ainult riigilt. Vastupidi, paavst rõhutab korduvalt vajadust
18 II,12 | järeltulijad. Tõepoolest, paavst Leo XIII nägi kõikides aspektides -
19 II,12 | võidakse imestada selle üle, et paavst alustab "töölisküsimusele"
20 II,12 | ressursid. Ometi hindas paavst täiesti õigesti ohtu, et
21 II,14 | Loomulikult ei kavatsenud paavst hukka mõista igasugust sotsiaalset
22 IV,30 | õigust eraomandile kinnitas paavst sama selgelt, et hüvede
23 IV,30 | Evangeeliumis väljendatud tahtele. Paavst kirjutas: "Manitsetagu varakaid (...):
24 IV,30 | Thomast Aquinost, lisas paavst: "Ent kui küsitakse, kuidas
25 V,52 | 52. Paavst Benedictus XV ja tema järeltulijad
26 VI,60 | ning seletab ühtlasi, miks paavst Johannes XXIII adresseeris
|