Chapter, Paragraph
1 I,4 | muutuse tagajärjeks oli ühiskonna jagunemine "kaheks, teineteisest
2 I,5 | tsiviilühiskond konfliktist lõhestatud ühiskonna ees. Kokkupõrge oli seda
3 I,10 | kujutab endast kahtlemata ühiskonna enamust. Vastasel korral
4 II,13 | autonoomia. Seda ma nimetangi "ühiskonna subjektiivsuseks", mis koos
5 II,13 | ekslik arusaam inimese ja ühiskonna "subjektiivsusest", tuleb
6 II,14 | ja peab silmas mitte kogu ühiskonna hüve, vaid mingi grupi erihuve,
7 II,16 | astus. ~Need reformid olid ühiskonna vaba iseorganiseerumisprotsessi
8 II,16 | osalemiseks ettevõtte elus ja ühiskonna elus üldse. ~Vaadates möödunule,
9 III,25| isiklike huvide vastandamist ühiskonna kui terviku huvidele; püüdes
10 III,25| mõistetakse paremini inimväärika ühiskonna vajadusi, kaotatakse hälbed,
11 IV,32 | rahuldamiseks, on teine kaasaegse ühiskonna rikkuse allikas. Pealegi
12 IV,32 | ka see kõik on tänase ühiskonna rikkuse külluslik allikas.
13 IV,32 | mineviku, isegi lähimineviku ühiskonna tendentside vahel on iseloomulikke
14 IV,35 | turu üle, et tagada kogu ühiskonna põhivajaduste rahuldamine. ~
15 IV,39 | ühiskondliku elu keskmeks ja ühiskonna ainsaks väärtuseks, mis
16 V,44 | Rerum novarumi ühes lõigus ühiskonna ülesehitust rajanevat kolmel
17 V,44 | et mõned inimesed on - ühiskonna arenguseaduste sügavama
18 V,46 | ja hariduse läbi, kui ka ühiskonna subjektsuse kasvuks - osalust
19 V,48 | asendavat funktsiooni,, kui ühiskonna mingid osad või majandussektorid,
20 V,48 | subsidiaarsuse printsiipi: ühiskonna kõrgem tase ei tohi sekkuda
21 V,48 | tegevus oleks kooskõlas ühiskonna teiste osadega pidades silmas
22 V,49 | juhtub. Inimene elab ja ühiskonna "subjektsus" kasvab suhete
23 VI,54 | rahvusliku ja rahvusvahelise ühiskonna korraldusega, majanduselu
24 VI,60 | majanduslikus toodangus ega ühiskonna teatud juriidilises või
25 VI,60 | säilitamisel ja inimväärika ühiskonna ehitamisel. ~Teiselt poolt
|