Chapter, Paragraph
1 Siss,1 | paistnud eriti selle poolest, et seda on korduvalt meelde
2 Siss,1 | üheksakümnendani. Võib öelda, et Rerum novarumi teed läbi
3 Siss,1(2) | XXIII, entsüklika Mater et Magistra (15. mai 1961):
4 Siss,1 | tahaksin ühtlasi näidata, et sellest juurest kerkiv külluslik
5 Siss,2 | Jk 1,17), selle eest, et saja aasta eest Peetruse
6 Siss,3 | vaatama" tekstile enesele, et taasavastada seal töölisküsimuse
7 Siss,3 | Sel moel mitte ainult, et saab taas kinnitust selle
8 Siss,3 | kelle kohta Issand ütleb, et ta on "majaisanda sarnane,
9 Siss,3 | analüüsi. On ütlematagi selge, et sündmuste käigu tähelepanelik
10 I,4 | seosele, mis on nii tugev, et vabadus, keeldudes end sidumast
11 I,5 | seda teravam ja julmem, et puudusid igasugused reeglid
12 I,5 | täiesti teadlik sellest, et rahu saab rajaneda vaid
13 I,5 | moel osutub võimalikuks, et elatakse uutes oludes, alandamata
14 I,5 | tuleb ka praegu korrata, et ei ole sotsiaalse küsimuse
15 I,6 | sest "on vaieldamatu tõde, et ei kusagilt mujalt kui töötajate
16 I,6 | täiesti teadlik sellest, et eraomand ei ole absoluutne
17 I,6 | Teisalt on muidugi õige, et eraomandi vorm, mida ta
18 I,6 | eraomandi kaitseks, st. selleks, et kinnitada õigust omada kõike
19 I,7 | tõttu, vaid sellepärast, et liitumine on inimese sünnipärane "
20 I,7 | või vaikimisi tingimus, et mõlemale soole tagatakse
21 I,7 | tagatakse puhkus "sedavõrd, et inimestel taastuks töös
22 I,8 | vaba kokkuleppega, nii et tööandja, olles maksnud
23 I,8 | protesteerib õiglus." [25] ~Oh et neid, niinimetatud "metsiku
24 I,9 | levinud üldisest arvamusest, et need küsimused kuuluvad
25 I,9 | pühapäevase rahu vajadust, et inimene saaks mõelda taevastele
26 I,10 | rikub ta õiglust, mis nõuab, et igaüks saaks kätte selle,
27 I,10 | maailmas, ning ka sellepärast, et need on väited, mis ei sõltu
28 I,10(34) | XXIII, entsüklika Mater et Magistra: l. mem., 407. ~
29 I,11 | teeb ta seda sellepärast, et tunnistab riigi kohustust
30 I,11 | üldise hüve eest ja tagada, et ühiskondliku elu iga sektor,
31 I,11(38) | tänapäeva maailmas Gaudium et spes, 24. ~
32 II,12 | võidakse imestada selle üle, et paavst alustab "töölisküsimusele"
33 II,12 | paavst täiesti õigesti ohtu, et tolleaegse "töölisküsimuse"
34 II,12 | tähelepanelikku ülelugemist: "Et ravida seda pahet nõuavad
35 II,12 | lõpetamiseks sedavõrd sobimatu, et kannatada saaks tööliskond
36 II,13 | socialis öeldut, tuleb lisada, et "sotsialismi" põhiline viga
37 II,13 | sotsiaalses organismis, nii et üksikisiku hüve on täielikult
38 II,13 | teiselt poolt võimalikuks, et seesama üksikisiku hüve
39 II,13 | ilma jäetud kõigest, nii et ta ei saa midagi "omaks"
40 II,13 | subjektiivsusest", tuleb vastata, et selle esmapõhjuseks on ateismi
41 II,13 | ühiskondlik kord selleks, et seda taas üles ehitada,
42 II,14 | Kirik teab suurepäraselt, et erinevate sotsiaalsete klasside
43 II,15 | võrdsust osapoolte vahel, nii et ükski neist ei oleks sedavõrd
44 II,15 | oleks sedavõrd ülekaalus, et teisi praktiliselt orjastada. [43] ~
45 II,15 | Need reformid eeldavad, et ühiskond ja riik võtaksid
46 II,15 | vastutuse eelkõige selle eest, et kaitsta töötajat tasuva
47 II,15 | teadmiste ja oskuste andmine, et muuta sel moel nende töö
48 II,15 | töökohal oma andeid, ilma et seejuures kannataks töötaja
49 II,16 | põhjusi tänada Jumalat, et see silmapaistev entsüklika
50 II,16 | ei saa jätta märkimata, et entsüklikas sisaldunud prohvetlik
51 II,16 | täielikku vastuvõtmist ning et just seetõttu on aset leidnud
52 II,17 | märkame otsekohe, et see osutab mingi suure eksituse
53 II,18 | 18. On tõsi, et 1945. aastast alates vaikivad
54 II,18 | teine pool tegi pingutusi, et kaitsta end selle ohu eest.
55 II,18 | impeeriumide loogika nõuab, et vastasele raskuste loomiseks
56 II,18 | ühtlasi loobuda ideest, et võitlus vaenlase hävitamiseks,
57 II,19 | vastupidine. Võib öelda, et tekkinud olukord on põhjustanud
58 II,19 | alal tehakse pingutusi, et ehitada pärast sõjahävitusi
59 II,19 | kontrollib kogu ühiskonda, et muuta võimatuks marksismi
60 II,19 | materialismi pinnal, näidates, et vabaturule tuginev ühiskond
61 II,19 | väärtused. ~Ühelt poolt on õige, et selline ühiskondlik mudel
62 II,19 | ühineb ta marksismiga selles, et taandab inimese täielikult
63 II,21 | Lõpetuseks tuleb meenutada, et pärast Teist maailmasõda
64 II,21 | mööda minna tõsiasjast, et kõikide arenguabi programmide
65 III,22 | Kirik lihtsalt ja jõuliselt, et iga inimene, millised ka
66 III,22 | oludes, palun ma ühtlasi, et ta toetaks kõikide pingutusi,
67 III,22 | inimestel. On oluline näidata, et nende rahvaste keerukaid
68 III,23 | rikkumine. Ei tohi unustada, et end tööliste valitsuseks
69 III,23 | Rõhutada tuleb ka seda, et peaaegu kõikjal jõuti taolise "
70 III,23 | kasutada iga võimaluse, et anda tunnistust tõest. See
71 III,23 | kuitahes vale see ka poleks - et kaitseb mõnd õigust või
72 III,23 | katsumuse ajal, ja palun, et see eeskuju leiaks järgimist
73 III,24 | tulemused aga näitasid, et see ei ole võimalik purustamata
74 III,25 | niimoodi organiseeritud, et ilma põhjuseta kärbitakse
75 III,25 | ja 36-43) õpetab selgelt, et ainult Jumal saab eraldada
76 III,25 | pojad kurja poegadest ning et see kohtumõistmine toimub
77 III,25(55)| tänapäeva maailmas Gaudium et spes, 36; 39. ~
78 III,26 | hegemooniale veendumuses, et tõhusaks võitlemiseks rõhumise
79 III,27 | ja vaen. On reaalne oht, et pärast diktatuuri langemist
80 III,27 | tunnistust tõele. Peab soovima, et inimeste südames, eelkõige
81 III,27 | võidutseks viha ja vägivald, vaid et kõigis kasvaks rahu ja andestuse
82 III,27 | tekkivatesse konfliktidesse, nii et igaüks neist saaks kaitsta
83 III,27 | sõltuvuse ning tõsiasja, et inimese töö on oma loomult
84 III,28 | toetavad, kuid samas on selge, et nad peavad olema ise oma
85 III,28 | erakordseid jõupingutusi, et koguda majandusliku kasvu
86 III,28 | viljakalt oma töövõimet, et muuta kogu maailm kõigi
87 III,29 | Asi pole ainult selles, et tõsta kõik rahvad sellise
88 III,29 | rikkamad maad, vaid selles, et solidaarses töös ehitada
89 III,29 | ehitada väärikamat elu, et tõepoolest kasvaksid iga
90 III,29 | mitmel põhjusel: ~a) sest et vanad totalitaarsed ja autoritaarsed
91 III,29 | ületatud ning on koguni oht, et nad uuesti jõudu koguvad;
92 III,29 | solidaarsuseks; ~b) sest et arenenud maades tehakse
93 III,29 | tunnetamise ja järgimise; ~c) sest et mõnedes maades tekivad religioosse
94 IV,30 | kaitsnud. Samas õpetab Kirik, et hüvede omamine ei ole absoluutne
95 IV,30 | ole absoluutne õigus, vaid et selle õiguse inimlikus loomuses
96 IV,30 | kinnitas paavst sama selgelt, et hüvede inimliku vabaduse
97 IV,30 | ühiseks, selles mõttes, et need võivad tulla kasuks
98 IV,30(67) | XXIII, entsüklika Mater et Magistra: l. mem., 428-429;
99 IV,30(68) | tänapäeva maailmas Gaudium et spes, 69; 71. ~
100 IV,31 | ja andis maa inimesele, et ta valitseks selle üle oma
101 IV,31 | andis maa kogu inimsoole, et maa elataks kõiki selle
102 IV,31 | peab teistega koos töötama, et ühiselt valitseda kogu maa
103 IV,31 | rikkusi; lisaks saab ilmseks, et iga inimese töö on oma loomult
104 IV,32 | omamisel. ~Äsja rääkisime, et inimene töötab koos teiste
105 IV,32 | ta seda üldjuhul selleks, et teised saaksid seda kasutada,
106 IV,32 | planeerimine, kontrollimine, et see tõesti vastaks nendele
107 IV,32 | On aga oluline märkida, et kaasaegse ja mineviku, isegi
108 IV,33 | kaua aega tagasi väideti, et vaesemate maade areng sõltub
109 IV,33 | kogemus on aga näidanud, et kõrvaletõmbunud maad on
110 IV,34 | otsene kohus on tagada, et inimeste põhivajadused ei
111 IV,34 | ei jääks rahuldamata, ja et puudustkannatavad inimesed
112 IV,34 | oma andeid ja kalduvusi, et nad võiksid väärtustada
113 IV,34 | kuulub inimesele sellepärast, et ta on inimene, tema erakordse
114 IV,34 | millele osutas Rerum novarum, et vältida inimtöö alandamist
115 IV,35 | mõõdukat kontrolli turu üle, et tagada kogu ühiskonna põhivajaduste
116 IV,35 | toob kasumit, tähendab see, et tootmistegureid kasutatakse
117 IV,35 | indikaator. Võib juhtuda, et majandusnäitajad on korras,
118 IV,35 | ebaõiglusega. See on mitte ainult et moraalselt lubamatu, vaid
119 IV,35 | olulised. ~Seega näeme, et ei saa nõustuda väitega,
120 IV,35 | veel lahendamata. Põhimõte, et võlad peavad makstud saama,
121 IV,36 | probleem ainult selles, et pakkuda inimesele piisavat
122 IV,36 | hüvesid, vaid ka selles, et vastata kvaliteedi nõudele:
123 IV,36 | rohkem omada mitte selleks, et ise rohkem olla, vaid selleks,
124 IV,36 | rohkem olla, vaid selleks, et tarbida elu kasutus naudingus. [75]
125 IV,36 | vajalikuga". Ma osutan sellele, et ka otsus investeerida pigem
126 IV,36(75) | tänapäeva maailmas Gaudium et spes, 35; PAULUS VI, entsüklika
127 IV,37 | mõttes "luua", unustab, et selle töö aluseks on alati
128 IV,37 | mitte reeta. Selle asemel, et täita oma osa Jumala kaastöötajana
129 IV,38 | vaja -, kuna mõistetakse, et igaühel neist on oma eriline
130 IV,38 | andnud mitte ainult maa, et ta kasutaks seda austades
131 IV,38(77) | adhortatsioon Reconciliatio et paenitentia (2. dets. 1984),
132 IV,39 | saatusele. Sageli juhtub aga, et inimene kaotab julguse võtta
133 IV,39 | lapsi, või siis selleni, et lastesse suhtutakse kui
134 IV,39 | sageli talumatule survele, et nad alistuksid uutele rõhumisvormidele". [78]
135 IV,39 | tegevusvälja uue tehnika abil nii, et mürgitavad justkui "keemiasõjas"
136 IV,39 | endas, kuivõrd tõsiasjas, et kogu sotsiaalkultuuriline
137 IV,39 | võtta kinnitades veel kord, et majanduslik vabadus on vaid
138 IV,39 | toodab ja tarbib selleks, et elada, siis kaotab majanduslik
139 IV,41 | jõuab marksism kinnituseni, et võõrandumist saab kõrvaldada
140 IV,41 | ajalooline kogemus näitas, et kommunism ei kõrvalda võõrandumist,
141 IV,41 | kogemus omakorda näitab, et kuigi võõrandumise marksistlik
142 IV,41 | rahulduse võrku selle asemel, et aidata tal tõeselt ja konkreetselt
143 IV,41(81) | tänapäeva maailmas Gaudium et spes, 24. ~
144 IV,41 | õigele hierarhiale, nii et asjade omamine oleks talle
145 IV,41 | ühiskondliku arvamuse muutusi, ilma et oleks võimalik kritiseerida
146 IV,42 | juurde, siis kas võib öelda, et pärast kommunismi kokkuvarisemist
147 IV,42 | süsteemiks kapitalism ning et just sellele peaksid olema
148 IV,42 | arutlusele võtmast, eeldades, et iga katse neid lahendada
149 IV,43 | tähendust, kuid rõhutab samas, et nii see kui teine peavad
150 IV,43 | ulatuslikumalt ettevõtte elus nii, et töötades koos teistega ja
151 IV,43(84) | tänapäeva maailmas Gaudium et spes, 36; PAULUS VI, apostellik
152 IV,43 | osalevad oma töö kaudu. Et neid eesmärke saavutada,
153 IV,43 | Inimene töötab selleks, et rahuldada oma pere, kogukonna,
154 IV,43 | teiste töö takistamiseks, et saada kasumit, mis ei tulene
155 IV,43 | moraalse õigustuse selles, et ta loob seaduslikul moel
156 V,44 | marksistlik-leninlikul kujul leiab, et mõned inimesed on - ühiskonna
157 V,44 | võimutäiuse. Tuleb lisada, et totalitarism sünnib objektiivses
158 V,45 | põhimõtetest, ei saa taluda, et väljaspool valitsejate tahet
159 V,45(92) | tänapäeva maailmas Gaudium et spes, 76. ~
160 V,46 | seisukohast neid, kes on veendunud et nad tunnevad tõde ja kes
161 V,46 | muutustele. Siin tuleb märkida, et kui ei ole olemas mingit
162 V,46 | raamidesse ning tunnistab, et inimese elu teostub ajaloos
163 V,47 | Kuid just seetõttu on vaja, et rahvad, parandades oma seadusi,
164 V,47(98) | tänapäeva maailmas Gaudium et spes, 26. ~
165 V,48 | tagada kindlustunne, nii et tööline kui asjade valmistaja
166 V,48 | algatusvabadust. Ometi ei tähenda see, et riigil pole selles vallas
167 V,48 | luues tingimused töövõtuks, et nende tegevust stimuleerida,
168 V,48 | lühiajaline kui võimalik, et neilt gruppidelt või ettevõtetelt
169 V,48 | neile kuuluvat pädevust ja et mitte üleliia laiendada
170 V,48 | valdkond niivõrd laienenud, et on tekkinud omamoodi uus
171 V,48 | riigis üha enam aset leidnud, et tulla toime paljude vajaduste
172 V,48 | korral toetama ja aitama, et selle tegevus oleks kooskõlas
173 V,48 | kulutuste tohutu kasv. On ilmne, et see, kes on hädasolija ligimesena
174 V,48 | ja appi tõtata. Lisagem, et teatud liiki vajadused nõuavad
175 V,49 | ja pidades alati silmas, et neid seejuures ei alandaks
176 V,49 | abistamise objektina, vaid et neil aidataks sellest olukorrast
177 V,49 | Jumala vastu tuleb öelda, et innukas halastus ei ole
178 V,49 | kõiki üles ühisele tööle, et seda toetada ja rohkendada,
179 V,49 | rohkendada, ühtlasi edendab. Et ületada tänapäeval nii levinud
180 V,49 | solidaarsusühendusena. Ometi tuleb ette, et perekond, kes otsustab täielikult
181 V,49 | vahendeid. Seega tuleb rõhutada, et on vaja täiustada poliitikat,
182 V,49 | vanurite eest hoolitsemisel, et vältida viimaste eemaldumist
183 V,49 | turu poolt. Vahel tundub, et teda nähakse vaid kui kaupade
184 V,49 | alamat ning unustatakse, et inimeste ühiselu eesmärgiks
185 V,49 | pole ei turg ega riik, vaid et see sisaldab oma erilist
186 V,50 | järeleproovimist oma elus, et need väärtused saaksid seeläbi
187 V,50 | seoses tuleb meenutada, et evangeliseerimisel on oma
188 V,51 | kultuuris ja toimib sellesse. Et see kultuur harmooniliselt
189 V,51 | on andnud inimeste kätte, et nad muudaksid selle oma
190 V,51 | nad samal ajal omavahel, et nad hoolitseksid üksteise
191 V,51 | astmelt kogu inimkonda, nii et keegi ei ole inimpere teise
192 V,51 | Ükski inimene ei saa öelda, et ta ei ole oma venna saatuse
193 V,51 | Võib täie kindlusega väita, et hävitusvahendite õudusttekitav
194 V,52 | ulatuses. Ent ei tohi unustada, et sõja juurteks on enamasti
195 V,52 | inimesed kõvasti pingutama, et üksteist mõista ja tundma
196 V,52 | väljakujunenud elustiilis, et piirata inim- ja loodusressursside
197 V,52 | loodusressursside raiskamist, nii et kõik inimesed ja rahvad
198 VI,53 | teinud sugugi mitte selleks, et taastada möödunud aegade
199 VI,53 | Sellest tuleneb, et Kirik ei saa hüljata inimest
200 VI,53 | ei saa hüljata inimest ja et emphsee inimene on esimene
201 VI,53 | meenutame, siis sellepärast, et Kiriku kogu doktrinaalse
202 VI,54 | väärtus tuleneb tõsiasjast, et ta on magisteeriumi dokument,
203 VI,55 | jumalikust ilmutusest. "Et põhjani tunda inimest, tõelist
204 VI,55 | lahendamisel. Väärib märkimist, et see kehtib nii "ateistliku"
205 VI,55 | annab ta endale ka aru, et tema töö põrkub tänapäeval
206 VI,55(112)| tänapäeva maailmas Gaudium et spes, 76; cf. JOHANNES PAULUS
207 VI,56 | neid, kes on näinud vaeva, et uurida, süvendada ja levitada
208 VI,56 | koostöö ning ma loodan, et käesolev juubel ajendab
209 VI,56 | rakendama. ~Eriti tahaksin ma, et sotsiaalmagisteeriumi õpitaks
210 VI,56 | ja seda viivitamatult, et ravi edasilükkamine ei muudaks
211 VI,57 | vaestele, näidates seega, et hoolimata erinevast sotsiaalsest
212 VI,57 | tõrjutute heaks veendumuses, et Kristuse sõnad "Mida te
213 VI,57 | on Kirik teadlik sellest, et tema sotsiaalne sõnum omandab
214 VI,57 | vaesust; on ju täiesti selge, et just kaasaegses ühiskonnas
215 VI,58 | enam tundub vajalik olevat, et majanduse kasvava internatsionaliseerumisega
216 VI,59 | 59. Niisiis on selleks, et õiglus teostuks ja inimeste
217 VI,59 | konkreetses tegelikkuses, et viimastele langeks usu valgus
218 VI,59 | inimlikumaks. Usk mitte ainult et aitab lahendusi leida, vaid
219 VI,59 | inimestele talutavamaks, et inimene ei kaotaks neis
220 VI,59 | interdistsiplinaarne funktsioon. Et täiesti erinevates ja pidevalt
221 VI,60 | Ta oli veendunud, et industriaalühiskonnast tulenevaid
222 VI,60 | konstateeris Leo XIII kurbusega, et tema aja suured ideoloogiad,
223 VI,60 | teadvustab enesele üha selgemini, et tõsiste rahvuslike ja rahvusvaheliste
224 VI,60 | võib põhjendatult loota, et ka need väga paljud inimesed,
225 VI,60 | olen täiesti veendunud, et religioonidel on täna ja
226 VI,61 | Esimest maailmasõda sekkus ta, et kaitsta inimest majandusliku
227 VI,61 | ta lakkamatult korranud, et üksikisik ja ühiskond ei
228 VI,61 | Kirik endale aru andis, et liiga palju inimesi elab
229 VI,61 | kuulutama, kuigi ta teab, et see tema üleskutse mitte
230 VI,62 | Jumala ja Isa kätte ..., et Jumal oleks kõik kõigis" (
231 VI,62 | 28). Kuid kristlane teab, et "uus", mille täiust me ootame
232 VI,62 | tee oma teeks ning teades, et ta ei käi seda teed üksi,
|