Chapter, Paragraph
1 Siss,1| 1. Sajas aastapäev, mis tänavu möödub minu eelkäija,
2 Siss,1| tähistavad teised dokumendid, mis on juhtinud selle tähelepanu
3 Siss,1| mitmesugused algatused, mis eelnesid sellele tähtpäevale,
4 Siss,2| entsüklikaid ja teisi dokumente, mis on oluliselt kaasa aidanud
5 Siss,2| juba need kaks entsüklikat, mis ma oma pontifikaadi ajal
6 Siss,3| vaatama uutele asjadele", mis meid ümbritsevad ja millest
7 Siss,3| nii öelda läbi imbunud, mis on tihtipeale väga erinevad
8 Siss,3| nendest "uutest asjadest", mis iseloomustasid möödunud
9 Siss,3| tõde" ja vahendada "elu", mis on Tema Ise (vt. Jh 14,6). ~
10 Siss,3| Traditsiooni tõeline sisu, mis üha elava ja viljakana kerkib
11 Siss,3| ongi see külluslik vara, mis sisaldab "vana", katkematult
12 Siss,3| võetut ning edasi antut, ja mis võimaldab interpreteerida "
13 Siss,3| maailma elu. ~Selle uue hulka, mis Traditsiooni lülitudes saab
14 I,4 | ajaloolise protsessiga, mis kestis juba mõnda aega,
15 I,4 | kestis juba mõnda aega, kuid mis just siis jõudis kriitilisse
16 I,4 | iseloomustas tootmise jäik rütm, mis ei pööranud vajalikku tähelepanu
17 I,4 | pidevalt tööpuuduse ohus, mis sotsiaalsete tagatiste puudumisel
18 I,4 | majanduselu kontseptsioon, mis taotles uut poliitilist
19 I,4 | vahelisele olemuslikule seosele, mis on nii tugev, et vabadus,
20 I,4 | seista, kui mitte vabadusest, mis majandusliku ja sotsiaalse
21 I,5 | emphUute asjade ihaldamine, mis, olles kord lõkkele löönud,
22 I,5 | jaoks. Silmitsi konfliktiga, mis vastandas inimesed üksteisele
23 I,5 | põhjendatud doktriini, corpuse, mis võimaldab tal analüüsida
24 I,5 | sotsiaaldoktriini kuulutamist, mis sobib ka nüüd, niisamuti
25 I,6 | ja samuti töö väärikus, mis on määratletud järgnevalt: "
26 I,6 | ennast asjade hankimiseks, mis on hädavajalikud elu mitmesuguste
27 I,6 | rikkus". [14] Need on teemad, mis ma ette võtsin ja mida ma
28 I,6 | eraomandile. [16] Maht ise, mis sellele õigusele entsüklikas
29 I,6 | ei takista põhjendustel, mis on esitatud eraomandi kaitseks,
30 I,6 | täpsemalt takistusi eraomandile, mis ilmnevad nii paljudes maailma
31 I,6 | probleemi sügavam analüüs, mis järgneb allpool. ~
32 I,7 | entsüklika ka teisi õigusi, mis on inimesele omased ja millest
33 I,7 | mahult kui ka tähtsuselt, mis paavst sellele omistab,
34 I,7 | astuda eraühingutesse", mis on mõistagi "loomulik õigus"
35 I,7 | mõistagi "loomulik õigus" ja mis tähendab kahtlemata ka õigust
36 I,7 | sõnade raskust. "Nõuda tööd, mis nüristab ülemäärase pingutuse
37 I,8 | valvates selle täitmise üle, mis on kirja pandud kokkuleppe
38 I,8 | raskemate tingimustega, mis tuleb, isegi neist teadlik
39 I,8 | vahel sõlmitud lepetest, mis eiravad kõige elementaarsemat
40 I,9 | taevastele hüvedele ja austusele, mis ta võlgneb jumalikule valitsejale. [28] ~
41 I,9 | usuvabaduse õiguse põhimõtet, mis on tollest ajast peale saanud
42 I,10 | Esimesele pühendab ta algusosa, mis kinnitab taas õigust eraomandile.
43 I,10 | ignoreerida teist osa", mis kujutab endast kahtlemata
44 I,10 | korral rikub ta õiglust, mis nõuab, et igaüks saaks kätte
45 I,10 | igaüks saaks kätte selle, mis talle kuulub. "Kaitstes
46 I,10 | vaeste eest. Rikaste klass, mis on niigi tugev, vajab vähem
47 I,10 | sellepärast, et need on väited, mis ei sõltu mingist kindlast
48 I,11 | on esiletoodud punktid, mis ei ole sugugi ainsad entsüklikas
49 I,11 | tuleb silme ees hoida seda, mis entsüklikas ja Kiriku kogu
50 I,11 | kõrgemal nendest õigustest, mis inimene omandab oma töö
51 I,11 | oma töö läbi, on õigused, mis ei sõltu mingil määral tema
52 I,11 | määral tema tegevusest, vaid mis tulenevad tema kui isiku
53 II,12 | vaid eelnevate olude läbi, mis teatud mõttes kristalliseerisid
54 II,12 | halb selles lahenduses, mis vaeste ja rikaste osa justkui
55 II,12 | sotsialismi kehtestamine, mis täielikult haarab riigi
56 II,13 | kultuuriliste ühendusteni, mis lähtuvad inimloomusest,
57 II,13 | ühiskonna subjektiivsuseks", mis koos üksikisiku subjektiivsusega
58 II,13 | valgustusliku ratsionalismiga, mis käsitleb inimtegelikkust
59 II,14 | õiguslikud kaalutlused, mis hülgab ligimese (ja järelikult
60 II,14 | iseenda) inimväärikuse, mis välistab seeläbi igasuguse
61 II,14 | vaid mingi grupi erihuve, mis asendavad ühise hüve ning
62 II,14 | püüavad hävitada kõike, mis neile vastandub. Ühesõnaga,
63 II,14 | selle mugava doktriiniga, mis taotles oma poole täielikku
64 II,14 | põlgus inimisiku vastu, mis seab jõuprintsiibi kõrgemale
65 II,15 | vastu nendele doktriinidele, mis tahavad majanduse riigi
66 II,15 | majanduse alustingimusi, mis eeldavad teatud võrdsust
67 II,15 | õiglastele reformidele, mis annaksid tööle tagasi vaba
68 II,15 | majanduspoliitika abil, mis tagab tasakaalustatud kasvu
69 II,15 | ümberõppe soodustamise läbi, mis võimaldab töötajatel minna
70 II,15 | ekspluateerimise kaotamine, mis langeb osaks kõige enam
71 II,15 | meenutada ametiühingute osa, mis ei ole ainult läbirääkimiste
72 II,15 | vabaks majandustegevuseks, mis viib töövõimaluste ja rikkusallikate
73 II,15 | ilmneb arvukates reformides, mis viidi läbi sotsiaalkindlustuse
74 II,16 | reformistlikku tegevust, mis oli kaugel ideoloogilisest
75 II,16 | solidaarsussidemete sõlmimise läbi, mis toetasid majanduslikku kasvu
76 II,17 | inimese vabaduse käsitluses, mis eraldab vabaduse kuuletumisest
77 II,17 | ilmnesid terves reas sõdades, mis vapustasid Euroopat ja kogu
78 II,17 | vahel. Need olid sõjad, mis puhkesid militarismi ja
79 II,17 | totalitarismivormide tulemusena ja sõjad, mis said alguse klassivõitlusest
80 II,17 | organiseerib ideoloogia, mis on rajatud pigem neile enestele
81 II,18 | Teaduslik ja tehniline progress, mis peaks teenima inimese heaolu
82 II,18 | samal ajal kui ideoloogialt, mis kujutab endast vaid tõelise
83 II,18 | ähvardavalt aatomisõja oht, mis võib inimkonna täielikult
84 II,19 | üles demokraatlik ühiskond, mis oleks rajatud sotsiaalsele
85 II,19 | sotsiaalkindlustuse usaldusväärne süsteem, mis kannab hoolt ka ametiõppe
86 II,19 | ühiskondlikud jõud ja liikumised, mis osutavad marksismile vastupanu "
87 II,19 | julgeoleku" süsteemi loomisega, mis peensusteni kontrollib kogu
88 II,19 | heaolu- või tarbimisühiskond, mis püüab marksismist jagu saada
89 II,20 | paljudes ideoloogiates, mis kujunevad iga kord veidi
90 II,20 | rahvatraditsioonidest võetud põhimõtted, mis langevad sageli kokku kristlaste
91 II,21 | tegevus inimõiguste kaitseks, mis on lõpuks leidnud tunnustuse
92 II,21 | ulatuslike regioonide vahel, mis on sotsiaalküsimuse keskme
93 II,21 | konfliktide lahendamiseks, mis asendaksid sõda; see näibki
94 II,21 | kõige pakilisem probleem, mis rahvusvahelisel kogukonnal
95 III,22| uued demokraatiavormid, mis annavad lootust muudatusteks
96 III,22| toetaks kõikide pingutusi, mis on suunatud parema tuleviku
97 III,23| seaduslikkuse katte ideoloogialt, mis väidab end kõnelevat nende
98 III,24| tekitatud vaimne vaakum, mis on jätnud noorte põlvkonna
99 III,25| väikluse ja vägivalla vahel, mis seda kurja kahekordistab,
100 III,25| eneses pärispatu haava, mis tõmbab teda lakkamatult
101 III,25| kontrolli rusuv süsteem, mis kuivatab initsiatiivi ja
102 III,25| ühiskonnakorralduse saladust, mis muudab kurja täiesti ohutuks,
103 III,25| sekulaarseks religiooniks", mis ekslikult usub end suutvat
104 III,25| ajalike ühiskondade elule, mis - nagu nimetuski ütleb -
105 III,26| negatiivsed tagajärjed, mis puudutavad kogu inimkonda.
106 III,26| töölisliikumise kohtumine, mis sündis eetilise ja selgelt
107 III,26| töölisteadvuse spontaansed vormid, mis väljendavad õiglusnõuet
108 III,26| väärikuse tunnustamist, mis vastavalt Kiriku sotsiaaldoktriinile
109 III,26| Kaasaeg, ületades kõik selle, mis on neis katsetes nõtra,
110 III,27| loomiseks või tugevdamiseks, mis oleksid võimelised sobiva
111 III,27| õitseng on tõepoolest hüved, mis kuuluvad kogu inimkonnale,
112 III,28| kaasa probleeme ja kulutusi, mis on võrreldavad nende ohvrite
113 III,28| neile mõistlikud võimalused, mis ei saa toimuda ülejäänud
114 III,28| ajaloosündmuste tagajärjel, mis takistasid neid pikka aega
115 III,28| lahti saada mentaliteedist, mis suhtub vaestesse - nii üksikisikutesse
116 III,29| leppima maailmavaatega, mis talle jõuga peale suruti
117 III,29| talle jõuga peale suruti ja mis ei tulenenud tema enda mõistuse
118 III,29| südametunnistuse õigust, mis on seotud ainuüksi tõega,
119 III,29| tendentsi kohesele naudingule, mis muudab raskemaks inimelu
120 III,29| fundamentalismi uued vormid, mis varjatult või koguni avalikult
121 IV,30 | traditsioonilise doktriini sõnades, mis väärivad kordamist: "Inimene,
122 IV,30 | ka ühiskondlik iseloom, mis tugineb hüvede ühise otsatarbe
123 IV,31 | küsida, kust pärinevad hüved, mis hoiavad alal inimese elu,
124 IV,32 | osaledes "ühiskondlikus töös", mis üha laiemate ringidena haarab
125 IV,32 | mida peab rahuldama, risk, mis kanda võetakse - ka see
126 IV,32 | roll. [70] ~Seda protsessi, mis heidab valgust tõele inimese
127 IV,32 | valusate otsuste tegemiseks, mis on vajalikud ühise ettevõtte
128 IV,32 | tähendab, tema tunnetamisvõime, mis ilmneb teaduslikus mõtlemises,
129 IV,33 | suuremal osal neist, vahendeid, mis lubaksid neil edukalt ja
130 IV,33 | võimalust omandada alusteadmisi, mis võimaldaksid neil väljendada
131 IV,33 | meetoditel toodetud kaupadega, mis vastavad paremini vajadustele,
132 IV,33 | algkapitalismile omased reeglid, mis ei jää oma "julmuselt" alla
133 IV,33 | teadmiste ja hariduse puudus, mis takistab neil end vabastamast
134 IV,33 | käivitatud arenguprotsessid, mis tuginevad mitte niivõrd
135 IV,33 | rahvusvahelisele turule, mis oleks rajatud mitte ainult
136 IV,34 | loendamatuid inimlikke vajadusi, mis ei kuulu turule. Armastuse
137 IV,34 | õiglusvormide loogikat on midagi, mis kuulub inimesele sellepärast,
138 IV,34 | väärikuse tõttu. See midagi, mis inimesele kuulub, sisaldab
139 IV,35 | vastu, mõistetuna meetodina, mis kaitseb kapitali, tootmisvahendite
140 IV,35 | sotsialistlikku süsteemi, mis õigupoolest kujutab endast
141 IV,35 | inimlikud ja moraalsed tegurid, mis pikas perspektiivis on ettevõtte
142 IV,35 | takistused ja monopolid, mis ei võimalda paljudel rahvastel
143 IV,35 | maade välisvõla probleem, mis on enamasti veel lahendamata.
144 IV,35 | selliseid poliitilisi valikuid, mis viivad tohutud rahvahulgad
145 IV,36 | probleemidele ja ohtudele, mis kerkivad esile enamarenenud
146 IV,36 | enamarenenud majanduse rüpes ja mis on seotud selle erilise
147 IV,36 | terviklikust inimesepildist, mis austab tema olemise kõiki
148 IV,36 | tarbimisharjumused ja elulaadi, mis on iseenesest pahelised
149 IV,36 | ei sisalda kriteeriume, mis võimaldaksid otseselt eristada
150 IV,36 | kunstlikest vajadustest, mis takistavad isiksust küpsuseni
151 IV,36 | kultuuri- ja haridustöö järele, mis hõlmaks ostja kasvatamist
152 IV,36 | jumaliku ettehoolduse vastu, mis ilmutab otsuse langetaja
153 IV,38 | erilisi patustruktuure, mis takistavad nende poolt mahasurutud
154 IV,39 | tuleneb vabaduse puudus, mis sunnib vältima kohustust
155 IV,39 | kas omada või mitte, ja mis konkureerivad teiste võimalustega. ~
156 IV,39 | kasutades isegi aborti, mis on maailmas väga levinud,
157 IV,39 | sündivuskontrolli kampaaniaid, mis tulenevad demograafiaprobleemi
158 IV,39 | Jutt on meetoditest, mis laiendavad oma tegevusvälja
159 IV,39 | ühiskonna ainsaks väärtuseks, mis ei allu ühelegi teisele
160 IV,40 | kaitsma ühiseid hüvesid, mis muu hulgas moodustavad selle
161 IV,40 | olulisi inimlikke tarbeid, mis ei allu selle loogikale.
162 IV,40 | inimisiku tahet ja eesmärke, mis saavad lepingu kaudu kokku
163 IV,40 | oht muuta turg "iidoliks", mis eitab selliste hüvede olemasolu,
164 IV,40 | selliste hüvede olemasolu, mis oma loomult ei ole ega saagi
165 IV,41 | võõrandumiskontseptsioonil, mis on tuletatud ainuüksi tootmis-
166 IV,41 | tõeliste vajaduste suhtes, mis aga peavad reguleerima ka
167 IV,41 | massikommunikatsioonivahenditega manipuleerimine, mis hästiorganiseeritud püsivusega
168 IV,42 | mõista majandussüsteemi, mis tunnustab ettevõtluse, turu,
169 IV,42 | konteksti kui püsivasse vormi, mis asetaks selle inimese tervikliku
170 IV,43 | orientiirina oma sotsiaaldoktriini, mis - nagu öeldud - tunnistab
171 IV,43 | solidaarsusketi taoliselt, mis järk-järgult üha laieneb.
172 IV,43 | takistamiseks, et saada kasumit, mis ei tulene ühiskondliku töö
173 V,44 | materiaalsetes asjades, mis on ühtviisi hädavajalikud. [89]
174 V,44 | täidesaatval ja kohtuvõimul, mis oli uudne tolleaegses Kiriku
175 V,44 | ühiskondlikust loomusest, mis nõuab kõikide inimeste vabaduste
176 V,44 | võimude ja teiste volitustega, mis hoiavad teda õigetes raamides.
177 V,44 | vastandunud totalitarism, mis oma marksistlik-leninlikul
178 V,44 | ühtegi kindlat printsiipi, mis tagaks inimestevahelised
179 V,45 | eitamist. Riik või partei, mis väidab end suutvat ajaloos
180 V,46 | suletud ringide moodustamist, mis usurpeerivad riigi võimu
181 V,46 | olemas mingit lõplikku tõde, mis suunab ja kontrollib poliitilist
182 V,46 | tähelepanelikuna tõe iga osakese vastu, mis ta inimeste ja rahvaste
183 V,47 | demokraatlikes süsteemides, mis vahel näivad olevat kaotanud
184 V,47 | inimväärikuse kuulutamises, mis kogu oma täiuses ilmneb
185 V,48 | Majandustegevus, eriti selles osas, mis puudutab turgu, ei saa areneda
186 V,48 | osad või majandussektorid, mis on liiga nõrgad või alles
187 V,48 | liialdused ja kuritarvitused, mis just viimastel aastatel
188 V,49 | solidaarsust ja halastuse panust, mis saavad alguse perekonnas
189 V,49 | vaja täiustada poliitikat, mis on suunatud perekonnale
190 V,49 | grupid inimühendustena, mis justkui koovad sotsiaalset
191 V,50 | ja võrdlemisest selles, mis puudutab tõde inimeses,
192 V,51 | ehitada, sõltub käsitlusest, mis tal on iseendast ja oma
193 V,51 | käitumise neid aspekte, mis aitavad kaasa rahukultuuri
194 V,51 | vastupidiselt mudelitele, mis alandavad inimese massiks,
195 V,51 | kommunikatsioonivahendid, mis on inimesed üksteisele lähemaks
196 V,51 | hävitusvahendite õudusttekitav võimsus, mis on praegu kättesaadav ka
197 V,52 | Ei, ei iial enam sõda, mis hävitab süütuid elusid;
198 V,52 | hävitab süütuid elusid; mis õpetab tapma ja mis paiskab
199 V,52 | elusid; mis õpetab tapma ja mis paiskab segi ka nande elu,
200 V,52 | nande elu, kes tapavad; mis jätab endast maha püsiva
201 V,52 | vajalik ehitada üles majandus, mis orienteeriks turu üldisele
202 V,52 | ongi see igatsetud kultuur, mis toetab usaldust vaese inimlikesse
203 V,52 | teatud loobumist ülemvõimust, mis on majanduslikult enamarenenud
204 V,52 | väärtuste tunnustamine, mis lähtuvad seni veel tõrjutud
205 VI,53 | mille näitas Kristus ise ja mis kulgeb muutumatult lihakssaamise
206 VI,53 | See on ainus põhimõte, mis suunab Kiriku sotsiaaldoktriini.
207 VI,54 | magisteeriumi dokument, mis koos paljude teiste samalaadsete
208 VI,55 | Kiriku sotsiaaldoktriin, mis tegeleb inimesega, tunneb
209 VI,55 | ateistliku" lahenduse kohta, mis jätab inimese ilma ühest
210 VI,55 | tarbijalike lahenduste kohta, mis erinevatel ettekäänetel
211 VI,55 | sulgedes ta sel moel egoismi, mis kahjustab kokkuvõttes nii
212 VI,55 | meetoditega evangeliseerimisele, mis edendab inimest tervikuna.
213 VI,56 | ravimatuks," ja ta lisas: "Mis Kirikusse puutub, siis tema
214 VI,57 | eelistav valik vaeste kasuks, mis pole aga kunagi välistav
215 VI,57 | gruppide suhtes. See on valik, mis peab silmas mitte ainult
216 VI,57 | eriline armastus vaeste vastu, mis on tema jaoks väga oluline
217 VI,58 | vastu riskile ja muutustele, mis sisalduvad igas tõelises
218 VI,58 | väljakujunenud võimustruktuure, mis täna ühiskondi valitsevad.
219 VI,58 | ühiskonnakorralduse neid vorme, mis on end tõestanud, vaid need
220 VI,58 | ja koordineerimisorganid, mis suunaksid majandust ühiste
221 VI,59 | imeline kohalolek ajaloos, mis on ettehooldus. ~Uudsust,
222 VI,61 | ja sotsiaalsele korrale, mis on vaba rõhumisest ning
223 VI,61 | viletsuses tingimustes, mis on "peaaegu orjanduslik
|