Chapter, Paragraph
1 Siss,1| kerkiv külluslik elumahl ei ole aastatega otsa lõppenud,
2 Siss,3| kelle kõrvale "teist alust ei või keegi panna". (1 Ko
3 Siss,3| kohustuste hulka. Ometi ei ole sellise analüüsi eesmärgiks
4 Siss,3| hinnangut, sest oma loomult ei kuulu selline hindamine
5 I,4 | tootmise jäik rütm, mis ei pööranud vajalikku tähelepanu
6 I,4 | elatusmiinimumi. Enamgi veel, tööline ei olnud isegi selles kindel,
7 I,5 | ning just selle kohta ei kartnud paavst tol ajal
8 I,5 | teised ülimasse küllusesse, ei kõhelnud Leo XIII oma kohuses
9 I,5 | ta taastada rahu, samuti ei saa tänapäevane lugeja mitte
10 I,5 | sealpoolsele pääsemisele ning ei valgustanud ega suunanud
11 I,5 | tuleb ka praegu korrata, et ei ole sotsiaalse küsimuse
12 I,6 | on vaieldamatu tõde, et ei kusagilt mujalt kui töötajate
13 I,6 | teadlik sellest, et eraomand ei ole absoluutne väärtus ja
14 I,6 | absoluutne väärtus ja ta ei viivita kuulutamast teatud
15 I,6 | on maaomand. [18] Ent see ei takista põhjendustel, mis
16 I,7 | inimesele omased ja millest teda ei saa ilma jätta. Nende seas
17 I,7 | kurnatuseni" kirjutas ta, "ei luba ei õiglus ega inimlikkus."
18 I,7 | kurnatuseni" kirjutas ta, "ei luba ei õiglus ega inimlikkus."
19 I,8 | saada "õiglast palka", mida ei saa mingil juhul lubada
20 I,8 | Riigil - öeldi tol ajal - ei ole lubatud sekkuda taoliste
21 I,8 | pealetungi ajal kirjapandud sõnu ei peaks tänapäeval samasuguse
22 I,8 | tehes rikutakse õiglust; ta ei kõhelnud kõnelemast isegi "
23 I,9 | käsul põhinevat õigust, ei saa keegi inimeselt võtta: "
24 I,9 | inimeselt võtta: "Keegi ei saa karistamatult haavata
25 I,9 | vabaduse kasutamise. [29] ~Ei ole sugugi vale näha selles
26 I,10 | eraomandile. Teisele süsteemile ei ole eraldi lõiku pühendatud,
27 I,10 | riigi kohustusi. [32] Riik ei või piirduda "hoolitsemisega
28 I,10 | rikkad ja edukad ning samuti ei tohi riik "ignoreerida teist
29 I,10 | kaitset; vaeste hulk, kellel ei ole kaitsvat rikkust, sõltub
30 I,10 | et need on väited, mis ei sõltu mingist kindlast riigikäsitlusest
31 I,11 | seaduslikku autonoomiat. Ometi ei tohi sellest järeldada nagu
32 I,11 | mõttearenduste päevakohasus ei jää kellelegi märkamata.
33 I,11 | esiletoodud punktid, mis ei ole sugugi ainsad entsüklikas
34 I,11 | töö läbi, on õigused, mis ei sõltu mingil määral tema
35 II,12 | novarumi aastapäeva tähistamine ei oleks täielik, kui me ei
36 II,12 | ei oleks täielik, kui me ei heidaks ühtlasi pilku tänasele
37 II,12 | sotsialismist" ajal, mil see ei eksisteeri veel, nagu hiljem,
38 II,12 | täielikku kaosesse." [39] Ei saakski täpsemalt osutada
39 II,13 | jäetud kõigest, nii et ta ei saa midagi "omaks" nimetada,
40 II,13 | Kiriku sotsiaalõpetuse järgi ei ammendu inimese ühiskondlik
41 II,13 | või kollektiivne subjekt ei saa teda selles asendada.
42 II,14 | klassivõitlusest. Loomulikult ei kavatsenud paavst hukka
43 II,14 | arusaam konfliktist, mida ei piira eetilised või õiguslikud
44 II,15 | autonoomiasfäär, millesse riik ei tohi sekkuda. Ometi peab
45 II,15 | vahel, nii et ükski neist ei oleks sedavõrd ülekaalus,
46 II,15 | meenutada ametiühingute osa, mis ei ole ainult läbirääkimiste
47 II,16 | silmapaistev entsüklika ei ole jäänud vastukajata inimeste
48 II,16 | suuremeelsusele; ent ühtlasi ei saa jätta märkimata, et
49 II,16 | sisaldunud prohvetlik sõnum ei leidnud kaasaegsete poolt
50 II,18 | pidagem seda meeles - ei ole sõjaliste võitude tulemus,
51 II,18 | Ja seda sõda mitte ainult ei oodata ja ei valmistuta
52 II,18 | mitte ainult ei oodata ja ei valmistuta selleks, vaid
53 II,20 | võõramaiste ettevõtete kätte, kes ei taha end püsivalt siduda
54 II,20 | elavad etnilised grupid, kes ei ole veel sulanud tõeliseks
55 II,21 | rahuldustundega teadmiseks, ei saa ometi vaikides mööda
56 II,21 | positiivne. Veelgi enam, ka ÜRO-l ei ole siiani õnnestunud leida
57 III,22| Ent vastutus selle eest ei lasu ainult nimetatud maade
58 III,23| kahtlemata tööõiguse rikkumine. Ei tohi unustada, et end tööliste
59 III,24| majandussüsteemi puudulikkus, mida ei peaks käsitlema ainuüksi
60 III,24| rahvuslik aspekt: inimest ei ole võimalik mõista lähtudes
61 III,24| ainuüksi majandusest, teda ei saa määratleda ka tuginedes
62 III,24| tulemused aga näitasid, et see ei ole võimalik purustamata
63 III,25| lootusega seda võita. ~Ent ei tohi unustada ka arvukaid
64 III,25| mõjutavad need vabadust, ent ei alista seda; nad muudavad
65 III,25| või raskemaks, kuid nad ei saa seda hävitada. Inimese
66 III,25| vabadusel rajanevat loomust ei ole õigust ignoreerida,
67 III,25| hädavajalikuks. See doktriin ei ole mitte ainult kristliku
68 III,25| autonoomia ja seadused, [55] ei saa iial segi ajada Jumalariigiga.
69 III,26| inimkonda. Nimetatud tagajärjed ei ole mehhaanilise või fataalse
70 III,26| poole. ~Marksismi kriis ei kaota maailmast ebaõiglust
71 III,27| võitlevad õigluse eest, ei võidutseks viha ja vägivald,
72 III,27| inimkonnale, kuivõrd neid ei ole võimalik õigusega ja
73 III,28| mõistlikud võimalused, mis ei saa toimuda ülejäänud maade
74 III,28| ja kasule, sest Euroopa ei saa elada rahus kui mitmesugused
75 III,28| lootusetuse tõttu. ~Ometi ei tohi see vajadus tuua kaasa "
76 III,29| 29. Lõpuks ei tule arengut mõista ainult
77 III,29| jõuga peale suruti ja mis ei tulenenud tema enda mõistuse
78 III,29| ja autoritaarsed reziimid ei ole veel täielikult ületatud
79 III,29| areng pole võimalik kui ei peeta kinni loomulikust
80 IV,30 | Kirik, et hüvede omamine ei ole absoluutne õigus, vaid
81 IV,30 | kõhkluseta: selles osas ei tohi inimene pidada väliseid
82 IV,30 | kasutades neid hüvesid, ei tohi pidada väliseid asju,
83 IV,31 | alalhoidmiseks. Kuid maa ei kingi oma vilju ilma inimese
84 IV,31 | aluseks. Ent mitte alati ei ole nad omavahel samas seoses.
85 IV,32 | rikkuse allikas. Pealegi ei saa paljusid hüvesid toota
86 IV,33 | tõeliselt keskne koht. Neil ei ole võimalust omandada alusteadmisi,
87 IV,33 | Kokkuvõttes, kui neid ka otseselt ei ekspluateerita, on nad suures
88 IV,33 | nende peade, kui see koguni ei kitsenda neile ainsana elatusvahendeid
89 IV,33 | ühineda; nende inimväärikust ei tunnustata ning vahel püütakse
90 IV,33 | algkapitalismile omased reeglid, mis ei jää oma "julmuselt" alla
91 IV,33 | kohanemiseks. Need, kes ei suuda ajaga sammu pidada,
92 IV,33 | vanad inimesed, noored, kes ei suuda leida oma kohta ühiskonnas
93 IV,34 | inimlikke vajadusi, mis ei kuulu turule. Armastuse
94 IV,34 | et inimeste põhivajadused ei jääks rahuldamata, ja et
95 IV,34 | puudustkannatavad inimesed ei hukkuks. Peale selle tuleb
96 IV,35 | süsteemi vastu võideldes ei pakuta alternatiivse mudelina
97 IV,35 | osalemise ühiskonda. See ei vastandu turule, vaid nõuab
98 IV,35 | piisavalt rahuldatud. Ometi ei ole kasum ainus ettevõtte
99 IV,35 | olulised. ~Seega näeme, et ei saa nõustuda väitega, mille
100 IV,35 | takistused ja monopolid, mis ei võimalda paljudel rahvastel
101 IV,35 | on kahtlemata õige, kuid ei tohi taotleda või nõuda
102 IV,35 | näljahätta ja lootusetusesse. Ei saa nõuda tekkinud võlgade
103 IV,36 | rahuldamisele. Arusaadavalt ei ole tänapäeval probleem
104 IV,36 | tervist. Majandussüsteem ise ei sisalda kriteeriume, mis
105 IV,36 | nõrkade vastupanuvõimetust. ~Ei ole halb tahta paremini
106 IV,36 | arengu nimel. Selles seoses ei saa ma rääkida ainult halastuskohusest,
107 IV,38 | inimkeskkonna hävitamist, millele ei osutata kaugeltki mitte
108 IV,39 | ainsaks väärtuseks, mis ei allu ühelegi teisele väärtusele,
109 IV,40 | säilimist turumehhanismid üksi ei kindlusta. Nagu varakapitalistlikul
110 IV,40 | kvalitatiivseid vajadusi, mida ei saa rahuldada turu abil.
111 IV,40 | olulisi inimlikke tarbeid, mis ei allu selle loogikale. On
112 IV,40 | mida juba loomu poolest ei saa ja ei tohi müüa ega
113 IV,40 | loomu poolest ei saa ja ei tohi müüa ega osta. Kahtlemata
114 IV,40 | olemasolu, mis oma loomult ei ole ega saagi olla harilikud
115 IV,41 | kogemus näitas, et kommunism ei kõrvalda võõrandumist, vaid
116 IV,41 | ümber pööratud: kui inimene ei tunnusta ei eneses ega teises
117 IV,41 | kui inimene ei tunnusta ei eneses ega teises isiksuse
118 IV,41 | isiksuse väärtust ja suurust, ei saa ta tunda rõõmu oma inimsusest
119 IV,41 | transtsendeerumisvõimele. Inimene ei saa pühenduda pelgalt inimlikule
120 IV,41 | kirjeldas Karl Marx. Siiski ei ole võõrandumisest üle saadud
121 IV,41 | kuulekuses tõele allutama, ei saa olla vaba. Kuulekus
122 IV,42 | milles majanduslik vabadus ei ole lülitatud kindlasse
123 IV,42 | käsitlemiseks, kuid see ei lahenda neid. On isegi radikaalse
124 IV,43 | 43. Kirikul ei ole pakkuda oma arengumudelit.
125 IV,43 | terviklik areng töö käigus ei takista, vaid koguni soodustab
126 IV,43 | võimusuhteid. Ettevõtet ei tohi vaadelda ainult "kapitali
127 IV,43 | kui seda produktiivselt ei rakendata või kui seda kasutatakse
128 IV,43 | takistamiseks, et saada kasumit, mis ei tulene ühiskondliku töö
129 IV,43 | töömaailmas. [87] Sellisel omandil ei ole mingit õigustust ja
130 IV,43 | majanduspoliitilised abinõud ei võimalda töölistel saavutada
131 IV,43 | saavutada sobivaid töötingimusi, ei saa olla tunnistatud moraalseks
132 V,44 | õigusriigi" põhimõte, kus ei valitse mitte inimese meelevaldne
133 V,44 | mõttes tõe eitamisest: kui ei ole transtsendentset tõde,
134 V,44 | täieliku identiteedi, siis ei ole ühtegi kindlat printsiipi,
135 V,44 | paratamatult üksteisele. Kui ei tunnistata mingit transtsendentset
136 V,44 | õiguste subjekt, mida keegi ei tohi väärata, ei üksikisik,
137 V,44 | mida keegi ei tohi väärata, ei üksikisik, grupp, klass,
138 V,44 | mingi ühiskondlik enamus ei tohi end vähemusele peale
139 V,45 | igasugustest põhimõtetest, ei saa taluda, et väljaspool
140 V,46 | vajalikuks. [93] ~Kuid Kirik ei saa heaks kiita eliidi suletud
141 V,46 | kindlalt kinni peavad, kuna nad ei tunnista vähimalgi määral
142 V,46 | Siin tuleb märkida, et kui ei ole olemas mingit lõplikku
143 V,46 | heast on. Kristlik tõde ei kuulu sellesse liiki. Kristlik
144 V,46 | sellesse liiki. Kristlik usk ei ole ideoloogia, ta ei püüa
145 V,46 | usk ei ole ideoloogia, ta ei püüa suruda sotsiaal-poliitilist
146 V,46 | Dialoogis teiste inimestega ei keeldu ta, tähelepanelikuna
147 V,47 | valitsemisvormidega maades ei ole need õigused kaugeltki
148 V,47 | täielikult tagatud. Jutt ei ole mitte ainult skandaalsest
149 V,47 | Ühiskonnapoolseid nõudmisi ei käsitleta alati lähtudes
150 V,48 | osas, mis puudutab turgu, ei saa areneda seda korraldavate
151 V,48 | rakendamist majandusvallas; ometi ei lasu sel alal esmane kohustus
152 V,48 | mitmesugustel ühendustel. Riik ei saakski otseselt tagada
153 V,48 | üksikisiku algatusvabadust. Ometi ei tähenda see, et riigil pole
154 V,48 | või alles kujunemisjärgus, ei ole oma ülesannete kõrgusel.
155 V,48 | printsiipi: ühiskonna kõrgem tase ei tohi sekkuda madalama taseme
156 V,49 | silmas, et neid seejuures ei alandaks ega käsitletaks
157 V,49 | öelda, et innukas halastus ei ole Kirikust iialgi puudunud
158 V,49 | hädavajalikust toetusest ning tal ei jätku piisavalt vahendeid.
159 V,49 | ühiselu eesmärgiks pole ei turg ega riik, vaid et see
160 V,50 | kättevõidetud väärtuste pärandi. See ei tähenda tingimata nende
161 V,51 | alandavad inimese massiks, ei tunnusta tema initsiatiivi
162 V,51 | eest. ~See vältimatu nõue ei piirne perekonna ega isegi
163 V,51 | inimkonda, nii et keegi ei ole inimpere teise liikme
164 V,51 | kõrvaline. Ükski inimene ei saa öelda, et ta ei ole
165 V,51 | inimene ei saa öelda, et ta ei ole oma venna saatuse eest
166 V,52 | puhul kordama üleskutset: "Ei iial enam sõda!". Ei, ei
167 V,52 | üleskutset: "Ei iial enam sõda!". Ei, ei iial enam sõda, mis
168 V,52 | Ei iial enam sõda!". Ei, ei iial enam sõda, mis hävitab
169 V,52 | rahvusvahelises ulatuses. Ent ei tohi unustada, et sõja juurteks
170 V,52 | kaotanud inimhulkadega, kellele ei ole jäetud võimalust parandada
171 VI,53 | Sellest tuleneb, et Kirik ei saa hüljata inimest ja et
172 VI,55 | rikastamisse. Kuid nii nagu Kirik ei saa iialgi kõrvale heita
173 VI,56 | et ravi edasilükkamine ei muudaks niigi juba tõsist
174 VI,56 | siis tema igakülgsest abist ei saa kunagi puudust olema." [113] ~
175 VI,57 | 57. Kiriku jaoks ei tohi evangeeliumi sotsiaalne
176 VI,57 | minule teinud," (Mt 25,40) ei pea jääma ainult vagaks
177 VI,57 | rahvusvahelisel tasemel ei võeta õigeaegselt tarvitusele
178 VI,58 | edendamise kaudu. Õiglust ei saa kunagi täielikult saavutada,
179 VI,58 | saavutada, kui inimesed ei hakka nägema vaeses, kes
180 VI,58 | ringi. Selle saavutamiseks ei piisa, kui ammutada küllusest,
181 VI,58 | globaliseerumine", mida ei tohi mingil juhul eirata,
182 VI,58 | hüvede poole, sest seda ei ole ükski riik iseseisvalt
183 VI,59 | talutavamaks, et inimene ei kaotaks neis meelekindlust
184 VI,60 | tulenevaid tõsiseid probleeme ei saa lahendada ilma kõikide
185 VI,60 | rahvusvaheliste probleemide lahendus ei peitu ainuüksi majanduslikus
186 VI,61 | et üksikisik ja ühiskond ei vaja mitte ainult materiaalseid
187 VI,61 | heatahtlikku vastuvõttu ei leia. ~Seega seisab Kirik
188 VI,62 | teeks ning teades, et ta ei käi seda teed üksi, vaid
189 VI,62 | inimest, isegi kui sellest aru ei saada. ~Maarja, Lunastaja
|