Chapter, Paragraph
1 Siss,1| sündmus nii kogu Kiriku ajaloo kui ka minu pontifikaadi praegusel
2 Siss,2| paavst Leo XIII entsüklikat kui ka neid minu eelkäijate
3 Siss,3| probleemiga manitsetuna enese kui Peetruse järeltulija missiooni
4 Siss,3| materjali nii Traditsiooni enese kui ka usuelu rikastamiseks,
5 I,4 | vastasseisu kõrgpunktis, kui juba selgesti ilmnesid laialt
6 I,4 | novarum tahab vastu seista, kui mitte vabadusest, mis majandusliku
7 I,5 | juhtis, olid kõike muud kui positiivsed. Entsüklika
8 I,5 | tööliste suurem enesekindlus kui ka nende tihedam ühinemine,
9 I,5 | olukordade, nii individuaalsete kui ühiskondlike, nii rahvuslike
10 I,5 | ühiskondlike, nii rahvuslike kui rahvusvaheliste kohta. Ta
11 I,5 | sobib ka nüüd, niisamuti kui Leo XIII ajal, näitama õiget
12 I,5 | väljakutsetele, samal ajal kui ideoloogiad iga päevaga
13 I,6 | võtmeks töötaja väärikus kui selline ja samuti töö väärikus,
14 I,6 | tõde, et ei kusagilt mujalt kui töötajate tööst tekib riikide
15 I,7 | paistab silma, nii mahult kui ka tähtsuselt, mis paavst
16 I,7 | tööandjate ja töötajate kui ka ainult töötajate ühendusi. [19]
17 I,7 | kaitsma, mitte hävitama, ning kui riik hakkab töötajate ühinemist
18 I,7 | ja kestvuse osas. [21] ~Kui mõelda veel selle üle, mida
19 I,8 | tuletab paavst meelde töölise kui isiku teist õigust. Nimelt
20 I,8 | lepingute sõlmimisse, muidu kui ainult valvates selle täitmise
21 I,8 | olemuselt nii subjektiivne kui ka paratamatu. Sest, kui
22 I,8 | kui ka paratamatu. Sest, kui töö subjektiivse nähtusena
23 I,8 | perekonna elatamiseks. "Kui tööline vajaduse sunnil
24 I,10 | selle kohta ilmub siis, kui käsitletakse riigi kohustusi. [32]
25 I,11 | mille ma olen määratlenud kui "eelistuse erilise vormi
26 I,11 | suures osas maailmast. ~Kui Leo XIII kutsub riiki üles
27 I,11 | vaid mis tulenevad tema kui isiku olemusest enesest. ~
28 II,12 | tähistamine ei oleks täielik, kui me ei heidaks ühtlasi pilku
29 II,12 | poliitlises, majanduslikus kui ka sotsiaalses - ette tollal
30 II,12 | ilmneb veelgi selgemalt kui vaadelda seda kohutava ebaõigluse
31 II,12 | proletaarlaste, nii meeste kui ka naiste ja laste tegelik
32 II,12 | Seega osutus ravim halvemaks kui häda. Määratledes tolleaegse
33 II,12 | täielikult haarab riigi kui institutsiooni ja mida hiljem
34 II,13 | ühtlasi kaob arusaam isikust kui mistahes moraaliotsustuse
35 II,13 | eraomandi eitamine. Tõepoolest, kui inimene on täielikult ilma
36 II,13 | sotsialismi" poolt. [40] ~Kui nüüd edasi küsida, kust
37 II,13 | saa teda selles asendada. Kui tõesti eitatakse Jumala
38 II,14 | konflikti positiivset rolli kui tegemist on "võitlusega
39 II,15 | inimlikust" töö- ja puhkeajast kui ka õigusest ilmutada töökohal
40 II,15 | kaasa aitama nii otseselt kui ka kaudselt: kaudselt ja
41 II,17 | kodu- ja ideoloogiasõjad. Kui poleks olnud ägedat vihkamist
42 II,17 | neid tegudele vaid siis, kui neid õigustab ja organiseerib
43 II,17 | rajatud pigem neile enestele kui tõele inimesest. [49] Entsüklika
44 II,18 | iseloomustanud pigem sõja puudumine kui tõeline rahu. Poolel Euroopa
45 II,18 | kommunistlik diktatuur, samal ajal kui teine pool tegi pingutusi,
46 II,18 | relvade tootmiseks, samal ajal kui ideoloogialt, mis kujutab
47 II,18 | ajaloo progressile. [51] Kui mõistetakse sellise muudatuse
48 II,19 | totalitarismi levik enam kui pooles Euroopas ja mitmetes
49 II,19 | vajadusi rahuldada täielikumalt kui kommunism, välistades aga,
50 II,20 | võõramaised jõud, samal ajal kui riigi enda piirides elavad
51 III,23| relvadeks tõde ja õigus. Kui marksistliku tõekspidamise
52 III,23| vägivaldses kokkupõrkes kui vastuolud on äärmuseni teravdatud,
53 III,24| mõistetakse täielikumalt, kui teda vaadeldakse tema kultuurilises
54 III,24| üksiku inimese elu mõttest: kui see küsimus kõrvale jätta,
55 III,25| huvide vastandamist ühiskonna kui terviku huvidele; püüdes
56 III,25| initsiatiivi ja loovuse allikad. Kui inimesed usuvad end valdavat
57 III,25| inimühiskonna korda, sellal kui armu vägi sellesse tungib
58 III,26| tulenenud nii positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed,
59 III,27| individuaalsel ja ühiskondlikul kui ka regionaalsel ja rahvuslikul
60 III,27| tõsiseid konflikte ja valu, kui jääb puudu minevikupingutusi
61 III,27| moraalset ülesehitustööd, isegi kui pikaajalisest puudusest
62 III,27| õigusega ja kestvalt nautida, kui need saavutatakse ja säilitatakse
63 III,28| maailmasõda. On õiglane, kui teised maad kommunistlikust
64 III,28| Euroopa ei saa elada rahus kui mitmesugused möödunud aegadest
65 III,28| osutuda veelgi suuremaks kui tüliküsimuste lahendamiseks
66 III,28| tavaliste sõdade asemel ning kui seetõttu saavutab ka kolmanda
67 III,28| vaestesse - nii üksikisikutesse kui ka rahvastesse - kui mingisse
68 III,28| üksikisikutesse kui ka rahvastesse - kui mingisse koormasse ja ebameeldivasse
69 III,29| ainuüksi tõega, nii loomuliku kui ka ilmutatud tõega. Nende
70 III,29| Tõeline areng pole võimalik kui ei peeta kinni loomulikust
71 IV,30 | Aquinost, lisas paavst: "Ent kui küsitakse, kuidas tuleb
72 IV,30 | autonoomiaks; seda tuleb vaadelda kui inimvabaduse laiendit ...
73 IV,31 | 31. Kui õpetus õigusest omandile
74 IV,31 | tähendab töötamine rohkem kui kunagi varem koos teistega
75 IV,32 | tähtsus pole sugugi väiksem kui maaomandil: see on teadmiste,
76 IV,32 | enam sellel omandiliigil kui looduslike ressursside omamisel. ~
77 IV,32 | ringidena haarab kogu maa. Kui keegi valmistab mingi eseme
78 IV,32 | aluseks on nii majanduses kui ka paljudes teistes valdkondades
79 IV,32 | iseloomulikke erinevusi. Kui kunagi oli tootmise otsustavaks
80 IV,33 | kasutamist. Kokkuvõttes, kui neid ka otseselt ei ekspluateerita,
81 IV,33 | nii-öelda üle nende peade, kui see koguni ei kitsenda neile
82 IV,33 | taandarengu all, samal ajal kui need, kellel õnnestus rahvusvahelisel
83 IV,33 | naiste olukord kõike muud kui kerge. ~
84 IV,34 | 34. Nii ühe maa raamides kui ka rahvusvahelisel tasandil
85 IV,35 | seisundi indikaatorina. Kui ettevõte toob kasumit, tähendab
86 IV,35 | taotleda või nõuda maksmist, kui see tõepoolest sunnib peale
87 IV,36 | ilmutab end kindel kultuur kui üldine elukäsitlus. Siin
88 IV,36 | sisemistele ja vaimsetele. Kui aga allutakse vahetult instinktidele
89 IV,36 | peetakse paremaks siis, kui see on suunatud omamisele,
90 IV,36 | omamisele, mitte olemisele ja kui see tahab rohkem omada mitte
91 IV,36 | investeerida pigem siia kui sinna, pigem sellesse majandussektorisse
92 IV,36 | sellesse majandussektorisse kui teise, on alati moraalne
93 IV,37 | ihaldades pigem omada ja nautida kui olla ja areneda, kulutab
94 IV,37 | on pigem türanniseerinud kui valitsenud. [76] ~Selles
95 IV,37 | innustab pigem soov asju omada kui neid tõega suhtestada, ja
96 IV,38 | mitte vajalikku tähelepanu. Kui erinevate hääbumisohus olevate
97 IV,38 | ja siiski palju vähem kui oleks vaja -, kuna mõistetakse,
98 IV,39 | ootava tundmuste kogumina kui täitmist vajava ülesandena.
99 IV,39 | et lastesse suhtutakse kui mõnda nendest arvukatest "
100 IV,39 | on maailmas väga levinud, kui elu võimalusi kaitsta ja
101 IV,39 | ja kultuurilise süsteemi kui majandussüsteemi aadressil.
102 IV,39 | majandus vaid üks inimtegevuse kui terviku aspekt ja mõõde.
103 IV,39 | terviku aspekt ja mõõde. Kui see muutub absoluutseks,
104 IV,39 | see muutub absoluutseks, kui kaupade tootmine ja tarbimine
105 IV,39 | üks osa inimvabadusest. Kui ta muutub autonoomseks,
106 IV,39 | ta muutub autonoomseks, kui inimesesse suhtutakse eelkõige
107 IV,39 | inimesesse suhtutakse eelkõige kui hüvede tootjasse või tarbijasse,
108 IV,39 | või tarbijasse, mitte aga kui subjekti, kes toodab ja
109 IV,40 | põhiõigusi, nii peab ta - samuti kui kogu ühiskond - nüüd, uue
110 IV,41 | Võõrandumine ilmneb ka töös, kui viimane on korraldatud vaid
111 IV,41 | temasse suhtutakse üksnes kui vahendisse, mitte kui eesmärki. ~
112 IV,41 | üksnes kui vahendisse, mitte kui eesmärki. ~Võõrandumiskontseptsioon
113 IV,41 | eesmärgid selles ümber pööratud: kui inimene ei tunnusta ei eneses
114 IV,41 | Inimene on võõrandunud, kui ta keeldub ületamast iseennast
115 IV,41 | Ühiskond on võõrandunud, kui ta oma sotsiaalse korralduse,
116 IV,42 | on loomulikult keeruline. Kui "kapitalismi" all mõista
117 IV,42 | kindlasti jaatav, isegi kui oleks ehk õigem rääkida "
118 IV,42 | lihtsalt "vabamajandusest". Kui aga "kapitalismi" all mõista
119 IV,42 | kindlasse poliitilisse konteksti kui püsivasse vormi, mis asetaks
120 IV,43 | ajaloolistes situatsioonides, kui kõik need, kelle kohus see
121 IV,43 | rõhutab samas, et nii see kui teine peavad tingimata olema
122 IV,43 | ettevõtte tegutsemiseks kui ka need, kes osalevad oma
123 IV,43 | Tootmisvahendite omamine, nii tööstuses kui ka põllumajanduses, on õiglane
124 IV,43 | on õiglane ja seaduslik kui see teenib kasutoovat tööd,
125 IV,43 | see muutub lubamatuks, kui seda produktiivselt ei rakendata
126 IV,43 | produktiivselt ei rakendata või kui seda kasutatakse teiste
127 V,44 | abil. Seepärast on parem , kui igasugune võim on tasakaalustatud
128 V,44 | objektiivses mõttes tõe eitamisest: kui ei ole transtsendentset
129 V,44 | paratamatult üksteisele. Kui ei tunnistata mingit transtsendentset
130 V,46 | asendada neid rahulikul teel kui see osutub vajalikuks. [93] ~
131 V,46 | kasvatuse ja hariduse läbi, kui ka ühiskonna subjektsuse
132 V,46 | Siin tuleb märkida, et kui ei ole olemas mingit lõplikku
133 V,48 | kindlustunne, nii et tööline kui asjade valmistaja võiks
134 V,48 | nende tegevust stimuleerida, kui see osutub ebapiisavaks
135 V,48 | on riigil õigus sekkuda, kui monopolid seavad takistavaid
136 V,48 | asendavat funktsiooni,, kui ühiskonna mingid osad või
137 V,48 | peab olema nii lühiajaline kui võimalik, et neilt gruppidelt
138 V,48 | pigem bürokraatlik loogika kui püüd olla kodanike käsutuses;
139 V,49 | niihästi laste kasvatamisel kui ka vanurite eest hoolitsemisel,
140 V,49 | tundub, et teda nähakse vaid kui kaupade tootjat ja tarbijat
141 V,49 | tootjat ja tarbijat või kui riigi alamat ning unustatakse,
142 V,49 | väärtust, mida nii riik kui ka turg peavad teenima.
143 V,50 | ning rikastamistöös. [103] Kui aga mõni kultuur sulgub
144 V,51 | teinud - on erilise jõuga, kui rahvusvaheliste konfliktide
145 V,51 | leitakse teised vahendid kui sõda. Võib täie kindlusega
146 VI,53 | Kiriku sotsiaaldoktriini. Kui Kirik on seda doktriini
147 VI,53 | konkreetses tegelikkuses kui patustaja ja õiglane. ~
148 VI,54 | end seega paremini mõista kui "sotsiaalset olendit". Kuid
149 VI,54 | Rerum novarum võib vaadelda kui olulist panust XIX sajandi
150 VI,55 | tänapäevaste probleemide mõistmisel kui ka lahendamisel. Väärib
151 VI,55 | komponendist - nimelt vaimsest, kui ka kõikelubavate ja tarbijalike
152 VI,55 | kokkuvõttes nii teda ennast kui ka teisi. ~Kui Kirik kuulutab
153 VI,55 | teda ennast kui ka teisi. ~Kui Kirik kuulutab Jumala päästet,
154 VI,55 | kuulutab Jumala päästet, kui ta pakub ja jagab oma liikmetele
155 VI,55 | sakramentide läbi jumalikku elu, kui ta seab oma elu jumala-
156 VI,56 | mahajäämus dramaatilisem kui kunagi varem, suurenedes
157 VI,57 | maad harinud, nii mees- kui naisordude liikmed on asutanud
158 VI,57 | konkreetseks sisuks. ~Enam kui kunagi varem on Kirik teadlik
159 VI,57 | tegudega antud tunnistuse kui oma kooskõlalisuse ja sisemise
160 VI,57 | saabuvat dramaatilisi kriise, kui rahvusvahelisel tasemel
161 VI,58 | kunagi täielikult saavutada, kui inimesed ei hakka nägema
162 VI,58 | saavutamiseks ei piisa, kui ammutada küllusest, mida
163 VI,60 | sotsiaalvallas, nii rahvuslikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. ~
164 VI,62 | käivad ajaloo lõpu kohta, kui Kristus "annab riigi Jumala
165 VI,62 | ta juhib inimest, isegi kui sellest aru ei saada. ~Maarja,
|