Chapter, Paragraph
1 Siss,1| pontifikaadi praegusel etapil. See entsüklika on silma paistnud
2 Siss,3| tundmatust, aga ka lubadusi. See tundmatus ja need lubadused
3 Siss,3| Kiriku Traditsioon ongi see külluslik vara, mis sisaldab "
4 Siss,3| tema väärikuse kaitseks: see on ajaloo heitlikes sündmustes
5 I,4 | eraldatud klassiks". [6] See olukord lisandus ulatuslikele
6 I,5 | normid selle reguleerimiseks. See oli konflikt kapitali ja
7 I,5 | apostelliku ameti" toel, [9] see tähendab Jeesuselt Kristuselt
8 I,5 | elu muutlikes oludes ja see on hiljem üha enam kinnitust
9 I,5 | kristliku sõnumi osa, sest see doktriin toob esile antud
10 I,5 | konteksti. Ühtlasi andis see ka lähtekoha ühtsuse ja
11 I,6 | määratletud järgnevalt: "See tähendab tegutseda, pingutada
12 I,6 | peab, on maaomand. [18] Ent see ei takista põhjendustel,
13 I,8 | entsüklikas karmi kriitika, kuna see on vastuolus töö kahese
14 I,8 | peremees või tööandja, tähendab see kannatada vägivalla all,
15 I,8 | õiglase tasustamise osas. See toimub vaatamata paljudele
16 I,9 | arvestades tahaksin meenutada: see on õigus täita vabalt oma
17 I,10 | lõiku pühendatud, kuid - ja see väärib tähelepanu - kriitika
18 I,11 | teatud mõttes juhtideeks: see on õige arusaam inimesest
19 II,12 | sotsialismist" ajal, mil see ei eksisteeri veel, nagu
20 II,12 | rahvahulgad enese poole. See ilmneb veelgi selgemalt
21 II,12 | tööliskond ise; pealegi on see ülimalt ebaõiglane, kuna
22 II,13 | kes seda kontrollivad: see muudab raskemaks inimese
23 II,13 | edasi küsida, kust tuleneb see ekslik arusaam inimese ja
24 II,15 | riigistamisele, kuivõrd see muudab iga kodaniku vaid "
25 II,15 | hirmu eest. Läbi aegade on see toimunud kahel erineval
26 II,15 | sajandi üleminekuaastatele. See mõju ilmneb arvukates reformides,
27 II,16 | ekspluateerimisele, arendas see laialdast ametühingu- ja
28 II,16 | põhjusi tänada Jumalat, et see silmapaistev entsüklika
29 II,17 | märkame otsekohe, et see osutab mingi suure eksituse
30 II,17 | ülalpool öeldud, seisneb see eksitus inimese vabaduse
31 II,17 | ja ligimese vihkamiseni; see viib erahuvide piiramatule
32 II,19 | elus osalemiseks - kõik see peaks vabastama töö "kauba"
33 II,21 | lahendamiseks, mis asendaksid sõda; see näibki olevat kõige pakilisem
34 III,22| kinnituses ära tundnud ning see on mõjutanud neid otsima
35 III,23| uus sõda. Ja siiski jäi see lõpuks alla nende inimeste
36 III,23| et anda tunnistust tõest. See võttis vastaselt relvad,
37 III,23| tehes näo - kuitahes vale see ka poleks - et kaitseb mõnd
38 III,23| katsumuse ajal, ja palun, et see eeskuju leiaks järgimist
39 III,24| inimese elu mõttest: kui see küsimus kõrvale jätta, laostub
40 III,24| tulemused aga näitasid, et see ei ole võimalik purustamata
41 III,25| ohvreid; teatud mõttes sündis see võitlus palvest ja oleks
42 III,25| eetilistel kaalutlustel vaid see pole praktiliselt ka võimalik.
43 III,25| koguni hävitatakse kogu see valdkond, milles vabadust
44 III,25| tema jaoks hädavajalikuks. See doktriin ei ole mitte ainult
45 III,25| kurja poegadest ning et see kohtumõistmine toimub aegade
46 III,26| terve sajandi kestel oli see liikumine osaliselt allutatud
47 III,26| õiguste kaitsmise eest; see liikumine on tänapäeval
48 III,27| kompromissi teiste õigustega. Kõik see on eriti vajalik ühise kultuuri
49 III,27| konkureerivateks suletud maailmadeks. See tõi selgemalt välja rahvaste
50 III,28| vastab õigluse nõudele. Kuid see vastab ka kogu Euroopa huvile
51 III,28| lootusetuse tõttu. ~Ometi ei tohi see vajadus tuua kaasa "kolmanda
52 III,29| oma vabaduse kasutamisest. See printsiip tuleb ümber pöörata
53 III,29| nad uuesti jõudu koguvad; see nõuab kõigi maade uuendatud
54 IV,31 | mille ta allutab töö läbi. See ongi eraomandi lähtekohaks.
55 IV,31 | teiste jaoks töötamist; see tähendab teha midagi kellegi
56 IV,32 | väiksem kui maaomandil: see on teadmiste, tehnika, kogu
57 IV,32 | planeerimine, kontrollimine, et see tõesti vastaks nendele vajadustele,
58 IV,32 | mis kanda võetakse - ka see kõik on tänase ühiskonna
59 IV,32 | teguriks üha enam inimene ise, see tähendab, tema tunnetamisvõime,
60 IV,33 | nii-öelda üle nende peade, kui see koguni ei kitsenda neile
61 IV,34 | rahuldamiseks. Ometi kehtib see ainult nende vajaduste kohta,
62 IV,34 | müüa" niivõrd, kuivõrd see on õiglane. Kuid on loendamatuid
63 IV,34 | erakordse väärikuse tõttu. See midagi, mis inimesele kuulub,
64 IV,34 | tuleb alles saavutada kõik see, millele osutas Rerum novarum,
65 IV,35 | ja osalemise ühiskonda. See ei vastandu turule, vaid
66 IV,35 | ettevõte toob kasumit, tähendab see, et tootmistegureid kasutatakse
67 IV,35 | koheldakse alandava ebaõiglusega. See on mitte ainult et moraalselt
68 IV,35 | põhitingimused arengust osasaamiseks. See eesmärk nõuab kogu rahvusvahelise
69 IV,35 | või nõuda maksmist, kui see tõepoolest sunnib peale
70 IV,36 | teadlikku ja vaba loomust, võib see kaasa tuua tarbimisharjumused
71 IV,36 | peetakse paremaks siis, kui see on suunatud omamisele, mitte
72 IV,36 | mitte olemisele ja kui see tahab rohkem omada mitte
73 IV,36 | ainult halastuskohusest, see tähendab kohusest aidata
74 IV,36 | korral on otsus investeerida, see tähendab pakkuda mingile
75 IV,39 | Perekond on tõepoolest püha; see on koht, kus elu, Jumala
76 IV,39 | kaitsetute inimeste elu. ~See on kriitika pigem eetilise
77 IV,39 | terviku aspekt ja mõõde. Kui see muutub absoluutseks, kui
78 IV,41 | ja selle võõrandamises. See etteheide põhineb kahtlemata
79 IV,41 | ühiskondades täiesti olemas. See ilmneb tarbimise tasandil,
80 IV,41 | kes ta peab olema. [81] See andmine saab võimalikuks
81 IV,41 | esmane tingimus. Lubab ju see kohandada oma vajadusi,
82 IV,42 | realistlikuks käsitlemiseks, kuid see ei lahenda neid. On isegi
83 IV,42 | ideoloogia levimise oht; see ideoloogia keeldub neid
84 IV,43 | kui kõik need, kelle kohus see on, näevad vaeva probleemide
85 IV,43 | kuid rõhutab samas, et nii see kui teine peavad tingimata
86 IV,43 | produktiivsust ja efektiivsust, kuigi see võib nõrgendada kehtivaid
87 IV,43 | õiglane ja seaduslik kui see teenib kasutoovat tööd,
88 IV,43 | kasutoovat tööd, ja vastupidi - see muutub lubamatuks, kui seda
89 IV,43 | ole mingit õigustust ja see on kuritarvitus Jumala ja
90 V,44 | hoiavad teda õigetes raamides. See on "õigusriigi" põhimõte,
91 V,45 | kohut nende käitumise üle. See seletab, miks totalitarism
92 V,46 | demokraatlikku süsteemi kuivõrd see annab kodanikele ulatusliku
93 V,46 | neid rahulikul teel kui see osutub vajalikuks. [93] ~
94 V,46 | inimesekäsitluse baasil. See nõuab vajalike tingimuste
95 V,48 | poliitiliste normide puudumisel. See eeldab, vastupidi, isikuvabaduse
96 V,48 | algatusvabadust. Ometi ei tähenda see, et riigil pole selles vallas
97 V,48 | tegevust stimuleerida, kui see osutub ebapiisavaks ja toetada
98 V,48 | tohutu kasv. On ilmne, et see, kes on hädasolija ligimesena
99 V,49 | ei turg ega riik, vaid et see sisaldab oma erilist väärtust,
100 V,49 | teenima. Inimene on nimelt see, kes otsib eelkõige tõde
101 V,50 | kättevõidetud väärtuste pärandi. See ei tähenda tingimata nende
102 V,51 | kultuuris ja toimib sellesse. Et see kultuur harmooniliselt kujuneks,
103 V,51 | kõikide inimeste eest. ~See vältimatu nõue ei piirne
104 V,52 | kuulatada oma südametunnistust. See ongi see igatsetud kultuur,
105 V,52 | südametunnistust. See ongi see igatsetud kultuur, mis toetab
106 V,52 | ülesanne; ühtlasi eeldab see ka teatud loobumist ülemvõimust,
107 VI,53 | müsteeriumi kaudu." [109] ~See on ainus põhimõte, mis suunab
108 VI,55 | lahendamisel. Väärib märkimist, et see kehtib nii "ateistliku"
109 VI,57 | teiste gruppide suhtes. See on valik, mis peab silmas
110 VI,58 | mingil juhul eirata, kuna see võib kaasa tuua erakordseid
111 VI,59 | tegevuse läbi realiseerub see Jumala imeline kohalolek
112 VI,59 | paremini kehastuks, astub see õpetus dialoogi erinevate
113 VI,60 | kõikide jõudude üksmeeleta. See tõdemus on saanud Kiriku
114 VI,61 | kuulutama, kuigi ta teab, et see tema üleskutse mitte alati
115 VI,62 | Rerum novarum nii seisab ka see entsüklika uue sajandi lävel
|