Chapter, Paragraph
1 Siss,2| nimelt Laborem exercens inimese tööst ja Sollicitudo rei
2 Siss,3| moodustavad nad suure liikumise inimese ja tema väärikuse kaitseks:
3 I,4 | seadusega võtmata arvesse inimese ja tema perekonna äraelamiseks
4 I,4 | tegevuse vallas eemaldub tõest inimese kohta? ~Peale selle lähtus
5 I,5 | uutes oludes, alandamata inimese transtsendentset väärikust
6 I,6 | Seega kuulub töö iga inimese kutsumusse; inimene ju väljendab
7 I,7 | sellepärast, et liitumine on inimese sünnipärane "loomulik õigus"
8 I,9 | küsimused kuuluvad jäägitult inimese eraelu valdkonda. Paavst
9 I,9 | saa karistamatult haavata inimese väärikust, millesse isegi
10 I,11 | riigi olemuse ning eelkõige inimese enese elutervet käsitlust.
11 II,13 | kontrollivad: see muudab raskemaks inimese eneseväärikuse teadvustamise
12 II,13 | sotsiaalõpetuse järgi ei ammendu inimese ühiskondlik loomus riigis,
13 II,13 | tuleneb see ekslik arusaam inimese ja ühiskonna "subjektiivsusest",
14 II,13 | ehitada, eirates täielikult inimese tahet ja väärikust. ~Ateism,
15 II,13 | keeldutakse lõplikult tunnustamast inimese tõelist suurust ning ühtlasi
16 II,17 | öeldud, seisneb see eksitus inimese vabaduse käsitluses, mis
17 II,18 | progress, mis peaks teenima inimese heaolu ja õnne, on muudetud
18 II,19 | tuginev ühiskond suudab inimese vajadusi rahuldada täielikumalt
19 II,19 | marksismiga selles, et taandab inimese täielikult majandussfäärile
20 II,21 | Kasvanud pole mitte ainult iga inimese õiguste teadvustamine, vaid
21 III,24| tehnilise takistusena, vaid inimese eraalgatuse-, omandi- ja
22 III,24| Iga kultuuri keskmeks on inimese hoiak suurima saladuse,
23 III,24| vastamiseks küsimusele iga üksiku inimese elu mõttest: kui see küsimus
24 III,24| olemuslikult õige vastusena iga inimese südames peituvale igatsusele
25 III,24| ustavaks. Marksism tõotas inimese südamest välja juurida vajaduse
26 III,25| nad ei saa seda hävitada. Inimese vabadusel rajanevat loomust
27 III,25| käib hea ja kurja võitlus inimese hinges. ~Kõigel sellel,
28 III,26| iseloomuga, pigem on nad inimese vabadusele pakutud võimalused
29 III,26| sotsiaaldoktriinile on omane inimese tööle. [57] Töölisliikumine
30 III,26| kutsub pigem esile tooma inimese täielikule vabastamisele
31 III,27| sõltuvuse ning tõsiasja, et inimese töö on oma loomult määratud
32 III,29| tõepoolest kasvaksid iga inimese väärikus ja loovus ning
33 III,29| ja täielikult tunnustada inimese südametunnistuse õigust,
34 III,29| Jeesust Kristust, kes on inimese tõeline Hüve. [64] ~
35 IV,30 | loomulikku olemust. [65] Seda inimese iseseisvuse ja arengu jaoks
36 IV,31 | hüved, mis hoiavad alal inimese elu, rahuldavad tema vajadusi
37 IV,31 | enese tegu, kes lõi maa ja inimese ja andis maa inimesele,
38 IV,31 | viljakusega ja võimega rahuldada inimese vajadusi on Jumala esimene
39 IV,31 | vajadusi on Jumala esimene and inimese elu alalhoidmiseks. Kuid
40 IV,31 | ei kingi oma vilju ilma inimese erilise vastuseta Jumala
41 IV,31 | lisaks saab ilmseks, et iga inimese töö on oma loomult seotud
42 IV,32 | paljusid hüvesid toota üheainsa inimese tööga, vaid need nõuavad
43 IV,32 | mis heidab valgust tõele inimese kohta, mida kristlus pole
44 IV,32 | Tõepoolest, maa kõrval on inimese oluliseimaks ressursiks
45 IV,32 | võimalused ja mitmesuguseid teid inimese vajaduste rahuldamiseks.
46 IV,34 | vältida inimtöö alandamist ja inimese enda taandamist lihtsa kauba
47 IV,35 | absoluutset primaarsust inimese töö vaba subjektiivsuse
48 IV,36 | või vähemalt kahjustavad inimese füüsilist ja vaimset tervist.
49 IV,36 | vajalikust sekkumisest. ~Inimese tervise ja väärikuse vastu
50 IV,40 | lepingu kaudu kokku teise inimese tahte ja eesmärkidega; ometi
51 IV,41 | ühiskondi, süüdistades neid inimese elu muutmises kaubaks ja
52 IV,41 | positsioonile, vastavalt millele on inimese vahendid ja eesmärgid selles
53 IV,41 | andmine saab võimalikuks tänu inimese olemuslikule transtsendeerumisvõimele.
54 IV,41 | Kuulekus tõele Jumala ja inimese kohta on vabaduse esmane
55 IV,42 | eest kantava vastutuse ning inimese vaba loova majandusliku
56 IV,42 | vormi, mis asetaks selle inimese tervikliku vabaduse teenistusse
57 IV,43 | oma mõistust ja vabadust. ~Inimese terviklik areng töö käigus
58 IV,43 | laialdast ühisliikumist inimese vabastamise ja igakülgse
59 V,44 | realistlikku arusaamist inimese ühiskondlikust loomusest,
60 V,44 | põhimõte, kus ei valitse mitte inimese meelevaldne tahe, vaid seadused. ~
61 V,44 | totalitarismi juuri näha inimese transtsendentse väärikuse
62 V,46 | raamidesse ning tunnistab, et inimese elu teostub ajaloos erinevates
63 V,46 | teeks, kuna ta tunnustab inimese transtsedentset väärikust. [94] ~
64 V,46 | tunnistamast kõike seda, mida inimese usk ja mõistuse õige kasutamine
65 V,51 | 51. Inimese kogu tegevus toimub mingis
66 V,51 | esimene, kõige olulisem töö inimese südames, ja viis, kuidas
67 V,51 | mudelitele, mis alandavad inimese massiks, ei tunnusta tema
68 VI,53 | hoolitseda ja vastutada inimese eest, kes on talle usaldatud
69 VI,53 | Kristuse enda poolt; selle inimese, kes - nagu Vatikani II
70 VI,54 | filosoofia on suureks abiks inimese keskse koha lahtimõtestamisel
71 VI,54 | ta kõige ülejäänuga: iga inimese, eriti aga "proletariaadi"
72 VI,55 | 55. Kirik leiab "inimese tähenduse" jumalikust ilmutusest. "
73 VI,55 | lahenduse kohta, mis jätab inimese ilma ühest tema põhilisest
74 VI,55 | transtsendentset missiooni inimese heaks, nii annab ta endale
75 VI,55 | aastatuhande hakul jääb Kirik "inimese transtsendentsuse märgiks
76 VI,58 | 58. Armastus inimese, eelkõige vaese vastu, kelles
77 VI,59 | täiuses nähtud ja armastatud inimese teenimisele. ~Interdistsiplinaarsuse
78 VI,60 | veendumusest Jumala poolt loodud inimese väärikuse kohta. [116] Ma
79 VI,61 | orjanduslik ike" minu eelkäijat inimese kaitseks sõna võtma. Kirik
80 VI,62 | Kirik enesele truuks, tehes inimese tee oma teeks ning teades,
81 VI,62 | ainsa Issandaga. Tema tegi inimese tee oma teeks ja ta juhib
|