Chapter,  Paragraph

 1 Siss,1|         väljendada tänu, mida kogu Kirik võlgneb suurele paavstile
 2  I,4  |       Eelmise sajandi lõpul leidis Kirik end vastamisi ajaloolise
 3  I,5  |            Leo XIII ja koos temaga Kirik ning tsiviilühiskond konfliktist
 4  I,7  |             Siin ongi põhjus, miks Kirik kaitseb ja kiidab heaks
 5 II,14 |           vastuolu mistahes kujul: Kirik teab suurepäraselt, et erinevate
 6 III,22|         otsustava panuse on andnud Kirik, võttes enesele kohustuse
 7 III,22| inimväärikuse teavustamist, õpetas Kirik lihtsalt ja jõuliselt, et
 8 III,26|       teooriat ja praktikat, pakub Kirik mitte ainult oma sotsiaalmagisteeriumit
 9 IV,30 |           möödapääsmatut õigust on Kirik alati kaitsnud. Samas õpetab
10 IV,30 |       alati kaitsnud. Samas õpetab Kirik, et hüvede omamine ei ole
11 IV,30 |           hüvesid kasutada, vastab Kirik vähimagi kõhkluseta: selles
12 IV,35 |        põhivajaduste rahuldamine. ~Kirik tunnistab kasumi õiglast
13 IV,42 |    arenenud riikides), mille vastu Kirik kindlalt häält tõstab. Suured
14 IV,43 |       Sellise tegevuse jaoks pakub Kirik hädavajaliku ideelise orientiirina
15  V,45 |      Kaitstes oma vabadust kaitseb Kirik seega ka üksikisiku vabadust,
16  V,46 |                                46. Kirik hindab kõrgelt demokraatlikku
17  V,46 |      osutub vajalikuks. [93] ~Kuid Kirik ei saa heaks kiita eliidi
18  V,46 |         varjatud totalitarismiks. ~Kirik on teadlik nende fanatismi
19  V,46 |          tingimustes. Niisiis peab Kirik austust vabaduse vastu oma
20  V,47 |    väärikusest ja õigustest. [98] ~Kirik austab demokraatliku korra
21  V,49 |               49. Selles vallas on Kirik, ustavana Kristuse, oma
22  V,49 |    märkimist vabatahtlik abi, mida Kirik igati soosib ja, kutsudes
23  V,51 |   saatusest. Just siin annab annab Kirik oma erilise ja otsustava
24  V,51 |         kultuuri ja inimsusseemph. Kirik toetab inimliku käitumise
25  V,51 |        võitlus- ja sõjakunstidele. Kirik täidab oma kohust kuulutades
26 VI,53 |      Viimase saja aasta jooksul on Kirik, jälgides tähelepanelikult
27 VI,53 |                Sellest tuleneb, et Kirik ei saa hüljata inimest ja
28 VI,53 |       inimene on esimene tee, mida Kirik peab oma missiooni täitmiseks
29 VI,53 |      Kiriku sotsiaaldoktriini. Kui Kirik on seda doktriini järkjärgult
30 VI,54 |            sotsiaaldoktriin, mille Kirik, toetudes teaduse ja filosoofia
31 VI,55 |                                55. Kirik leiab "inimese tähenduse"
32 VI,55 |          ennast kui ka teisi. ~Kui Kirik kuulutab Jumala päästet,
33 VI,55 |        rikastamisse. Kuid nii nagu Kirik ei saa iialgi kõrvale heita
34 VI,55 |            Just seepärast pühendab Kirik end üha uue jõu ja uute
35 VI,55 |            aastatuhande hakul jääb Kirik "inimese transtsendentsuse
36 VI,57 |           Enam kui kunagi varem on Kirik teadlik sellest, et tema
37 VI,58 |       eelkõige vaese vastu, kelles Kirik näeb Kristust, realiseerub
38 VI,60 |          tavades ja struktuurides. Kirik tunneb endal erilist kohust
39 VI,61 |       inimese kaitseks sõna võtma. Kirik on jäänud sellele ülesandele
40 VI,61 |           Teist maailmasõda asetas Kirik oma sotsiaalete sõnavõttude
41 VI,61 |           väärtusi. Mida selgemini Kirik endale aru andis, et liiga
42 VI,61 |  vastuvõttu ei leia. ~Seega seisab Kirik sada aastat pärast entsüklika
43 VI,62 |       kolmandal aastatuhandel jääb Kirik enesele truuks, tehes inimese