102-ebase | ebata-inime | inimh-kohtu | kohus-marki | massu-otsim | otsin-rikka | rikku-tarbi | tarni-unust | usald-xxi
bold = Main text
Chapter, Paragraph grey = Comment text
1 I,6(17) | Cf. Ibid.: l. mem., 102 s. ~
2 I,10(32) | Rerum novarum: l. mem., 99-105; 130 s.; 135. ~
3 I,5(10) | Cf. Ibid.: l. mem., 109 s. ~
4 I,5(11) | töölisühingud: l. mem., 110 s.; 136 s. ~
5 IV,30(66) | Ibid.: l. mem., 111-113 s. ~
6 IV,30(66) | Ibid.: l. mem., 111-113 s. ~
7 I,10(35) | Rerum novarum: l. mem., 114-116; PIUS XI, entsüklika Quadragesimo
8 II,17(47) | M. Acta, V, Rooma 1886, 118-150; entsüklika Sapientiae
9 II,12 | 12. Rerum novarumi aastapäeva
10 I,9(31) | sept. 1980); AAS 72 (1980), 1252-1260; sõnum Ülemaailmse
11 I,9(31) | 1980); AAS 72 (1980), 1252-1260; sõnum Ülemaailmse Rahupäeva
12 I,9(28) | Cf. Ibid.: l. mem., 127. ~
13 I,4(6) | Rerum novarum, 38: l. mem., 132. ~
14 IV,30(65) | novarum: l. mem., 99-107; 131-133. ~
15 I,7(19) | Cf. Ibid.: l. mem., 134 s.; 137 s. ~
16 I,7(19) | Ibid.: l. mem., 134 s.; 137 s. ~
17 V,52(106)| consortio, 48: l. mem., 139 s. ~
18 VI,56(113)| Rerum novarum: l. mem., 143. ~
19 Siss,1(1) | Acta, XI, Rooma 1892, 97-144. ~
20 I,10(35) | dets. 1975): AAS 68 (1976), 145; sõnum Ülemaailmse Rahupäeva
21 IV,37(76) | puhul 1990: AAS 82 (1990), 147-156. ~
22 II,17(47) | Acta, V, Rooma 1886, 118-150; entsüklika Sapientiae christianae (
23 Siss,3(5) | 855 s.;emph S. Ch. 264, 154 s.; 211, 44-46. ~
24 IV,37(76) | 1990: AAS 82 (1990), 147-156. ~
25 II,17(47) | M. Acta, I, Rooma 1881, 170-183; entsüklika Libertas
26 Siss,1(2) | mai 1931): AAS 23 (1931), 177-228; PIUS XII, raadiosõnum
27 II,15(46) | Quadragesimo anno: l. mem., 178-181. ~
28 II,15(46) | Quadragesimo anno: l. mem., 178-181. ~
29 II,17(47) | Acta, I, Rooma 1881, 170-183; entsüklika Libertas praestantissimum (
30 V,48(100)| Quadragesimo anno, I: l. mem., 184-186. ~
31 V,48(100)| Quadragesimo anno, I: l. mem., 184-186. ~
32 II,17(47) | apostolici muneris (28. dets. 1878): Leonis XIII P. M. Acta,
33 II,17(47) | entsüklika Immortale Dei (1. nov. 1885): Leonis XIII P . M. Acta,
34 II,17(47) | XIII P . M. Acta, V, Rooma 1886, 118-150; entsüklika Sapientiae
35 II,17(47) | Sapientiae christianae (10. jaan. 1890): Leonis XIII P. M. Acta,
36 Siss,1(1) | XIII P. M. Acta, XI, Rooma 1892, 97-144. ~
37 I,4(7) | Graves de communi (18. jaan. 1901): Leonis XIII P. M. Acta,
38 I,4(7) | XIII P. M. Acta, XXI, Rooma 1902, 3-20. ~
39 IV,30(67) | Quadragesimo anno, II: l. mem., 191; PIUS XII, raadiosõnum 1.
40 V,46(93) | raadiojutlus 24. dets. 1944: AAS 37 (1945), 10-20. ~
41 Siss,1(2) | juunist 1941: AAS 33 (1941), 195-205; JOHANNES XXIII, entsüklika
42 VI,55(110)| 7. dets. 1965): AAS 58 (1966), 58. ~
43 I,10(35) | Ülemaailmse Rahupäeva puhul 1977: AAS 68 (1976), 709. ~
44 IV,38(77) | et paenitentia (2. dets. 1984), 16: AAS 77 (1985), 213-
45 IV,38(77) | dets. 1984), 16: AAS 77 (1985), 213-217; PIUS XI, entsüklika
46 III,26(58)| Libertatis conscientia (22. märts 1986): AAS 79 (1987), 554-599. ~
47 IV,30(69) | III, AAS71 (1979), 199-201; entsüklika Laborem exercens,
48 Siss,1(2) | 1941: AAS 33 (1941), 195-205; JOHANNES XXIII, entsüklika
49 I,10(35) | Quadragesimo anno, III; l. mem., 208; PAULUS VI, Püha aasta lõpukõne (
50 Siss,3(5) | emph S. Ch. 264, 154 s.; 211, 44-46. ~
51 III,29(63)| praestanissimum: l. mem., 215-217. ~
52 IV,38(77) | Quadragesimo anno, III: l. mem., 219. ~
53 II,15(44) | Insegnamenti V/2 (1982), 2250-2266; PAULUS VI, kõne samas
54 II,15(44) | Insegnamenti V/2 (1982), 2250-2266; PAULUS VI, kõne samas organisatsioonis (
55 Siss,3(5) | 549 s.; 855 s.;emph S. Ch. 264, 154 s.; 211, 44-46. ~
56 IV,36(75) | progressio, 19: l. mem., 266 s. ~
57 IV,30(67) | progressio, 22-24: l. mem., 268 s. ~
58 V,47(96) | Redemptor hominis, 17: l. mem., 270-272. ~
59 V,47(96) | hominis, 17: l. mem., 270-272. ~
60 IV,33(72) | progressio, 33-42: l. mem., 273-278. ~
61 VI,53(109)| Ibid., 14: l. mem., 284 s. ~
62 V,52(104)| in terris, III: l. mem., 285-289; PAULUS VI, kõne Ühinenud
63 III,28(60)| terris, III: l. mem., 286-288. ~
64 II,21(52) | in terris, IV: l. mem., 291-296; Euroopa julgeoleku
65 V,52(105)| progressio, 76-77: l. mem., 294 s. ~
66 II,21(52) | terris, IV: l. mem., 291-296; Euroopa julgeoleku ja koostöö
67 V,52(104)| sept. 1938): AAS 30 (1938), 309 s.; PIUS XII, raadiosõnum
68 V,52(104)| aug. 1939): AAS 31 (1939), 333 -335; JOHANNES XXIII, entsüklika
69 V,52(104)| 1939): AAS 31 (1939), 333 -335; JOHANNES XXIII, entsüklika
70 IV,43(84) | adveniens, 2-5: l. mem., 402-405. ~
71 IV,43(84) | adveniens, 2-5: l. mem., 402-405. ~
72 I,10(34) | Mater et Magistra: l. mem., 407. ~
73 IV,30(67) | Mater et Magistra: l. mem., 428-429; PAULUS VI, entsüklika
74 IV,30(67) | et Magistra: l. mem., 428-429; PAULUS VI, entsüklika Populorum
75 III,25(56)| 32-44: AAS 81 (1989), 431-481. ~
76 Siss,1(2) | 1971): AAS 63 (1971), 401-441. ~
77 Siss,1(2) | 1961): AAS 53 (1961), 401-464; PAULUS VI, Apostellik kiri
78 III,25(56)| 32-44: AAS 81 (1989), 431-481. ~
79 V,49 | 49. Selles vallas on Kirik,
80 II,15(44) | juuni 1969): AAS 61 (1969) 491-502. ~
81 V,50 | 50. Selline iga põlvkonnaga
82 V,52(104)| sept. 1914): AAS 6 (1914), 501 s.; PIUS XI, raadiosõnum
83 II,15(44) | 1969): AAS 61 (1969) 491-502. ~
84 V,51 | 51. Inimese kogu tegevus toimub
85 Siss,2(4) | dets. 1987): AAS 80 (1988), 513-586. ~
86 IV,32(70) | rei socialis, 15: l. mem., 528-531. ~
87 II,13(40) | socialis, 15, 28: l. mem., 530; 548 s. ~
88 IV,32(70) | socialis, 15: l. mem., 528-531. ~
89 II,18(50) | rei socialis, 20: l. mem., 536-537. ~
90 II,18(50) | socialis, 20: l. mem., 536-537. ~
91 VI,54 | 54. Tänapäeval peab sotsiaalmagisteerium
92 IV,39(78) | rei socialis, 25: l. mem., 544. ~
93 III,29(61)| socialis, 27-28: l. mem., 547-550; PAULUS VI, entsüklika
94 II,13(40) | socialis, 15, 28: l. mem., 530; 548 s. ~
95 Siss,3(5) | 1, 10, 1; 3, 4, 1: PG 7, 549 s.; 855 s.;emph S. Ch. 264,
96 III,26(58)| märts 1986): AAS 79 (1987), 554-599. ~
97 III,29(62)| socialis, 29-31: l. mem., 550-556. ~
98 VI,56 | 56. Selle entsüklika sajandal
99 VI,60(115)| socialis, 38: l. mem., 564-566. ~
100 I,10(34) | socialis, 38-40; l. mem., 564-569; Cf. ka JOHANNES XXIII,
101 VI,55(111)| rei socialis, 41: l. mem., 571. ~
102 IV,30(69) | socialis, 42: l. mem., 572-574. ~
103 Siss,2(4) | sept. 1981): AAS 73 (1981), 577-647; entsüklika Sollicitudo
104 I,6(15) | exercens, 1, 2, 6; l. mem., 578-583; 589-592. ~
105 VI,60(116)| Cf. Ibid., 47: l. mem., 582.
106 I,6(15) | exercens, 1, 2, 6; l. mem., 578-583; 589-592. ~
107 Siss,2(4) | 1987): AAS 80 (1988), 513-586. ~
108 I,6(15) | 2, 6; l. mem., 578-583; 589-592. ~
109 III,26(58)| 1986): AAS 79 (1987), 554-599. ~
110 VI,60 | 60. Vaagides töölisküsimuse
111 IV,43(86) | Cf. Ibid., 10: l. mem., 600-602. ~
112 VI,62 | 62. Käesolev entsüklika heitis
113 IV,43(88) | Cf. Ibid., 18: l. mem., 622-625. ~
114 IV,43(88) | Ibid., 18: l. mem., 622-625. ~
115 Siss,1(2) | adveniens (14. mai 1971): AAS 63 (1971), 401-441. ~
116 IV,33(71) | exercens, 21: l. mem., 632-634. ~
117 Siss,2(4) | 1981): AAS 73 (1981), 577-647; entsüklika Sollicitudo
118 II,21(53) | progressio (26. märts 1967), 61-65: AAS 59 (1967), 287-289. ~
119 IV,30(68) | maailmas Gaudium et spes, 69; 71. ~
120 I,10(35) | puhul 1977: AAS 68 (1976), 709. ~
121 Siss,2(4) | exercens (14. sept. 1981): AAS 73 (1981), 577-647; entsüklika
122 V,49(102)| juuni 1980): AAS 72 (1980), 735-752. ~
123 V,49(101)| 22. nov. 1981), 45: AAS 74 (1982), 136 s. ~
124 V,49(102)| 1980): AAS 72 (1980), 735-752. ~
125 III,26(58)| conscientia (22. märts 1986): AAS 79 (1987), 554-599. ~
126 III,25(56)| dets. 1988), 32-44: AAS 81 (1989), 431-481. ~
127 III,28(59)| jaanuar 1990): AAS 82 (1990), 816-821. ~
128 III,28(59)| 1990): AAS 82 (1990), 816-821. ~
129 Siss,3(5) | 3, 4, 1: PG 7, 549 s.; 855 s.;emph S. Ch. 264, 154
130 V,52(104)| okt. 1965): AAS 57 (1965), 877-885. ~
131 V,52(104)| 1965): AAS 57 (1965), 877-885. ~
132 I,5(9) | Ibid.: l. mem., 98. ~
133 II,17 | kogu maailma 1914. ja 1945.ã. vahel. Need olid sõjad,
134 III,22 | Ladina-Ameerika, aga ka Aafrika ning Aasia maades üksteise
135 IV,30(69) | Pueblas (28. jaan. 1979), III, AAS71 (1979), 199-201; entsüklika
136 III,22 | Ladina-Ameerika, aga ka Aafrika ning Aasia maades üksteise järel kokku
137 Siss,3 | möödunud sajandi viimast aastakümmet. Ja lõpuks kutsun ma "vaatama
138 VI,62 | pontifikaadi kolmeteistkümnendal aastal. ~JOHANNES PAULUS II ~
139 VI,56 | Selle entsüklika sajandal aastapäeval tahaksin ma tänada kõiki
140 Siss,1 | väljaandmise neljakümnendast aastapäevast kuni üheksakümnendani. Võib
141 Siss,1 | külluslik elumahl ei ole aastatega otsa lõppenud, vaid on vastupidi,
142 VI,55 | inimest tervikuna. Ka kolmanda aastatuhande hakul jääb Kirik "inimese
143 VI,62 | igaviku poole. Ka kolmandal aastatuhandel jääb Kirik enesele truuks,
144 VI,62 | eestpalvega järgmisesse aastatuhandesse, ustavana sellele, kes on "
145 Siss,3 | aimdub juba kolmas kristlik aastatuhat, täis tundmatust, aga ka
146 II,18 | maailma kohal ähvardavalt aatomisõja oht, mis võib inimkonna
147 IV,39 | isiksus. Pean siin silmas abielul rajanevat perekonda, kus
148 VI,62 | sajandi lävel ja püüab Jumala abiga selle saabumist ette valmistada. ~
149 V,49 | saavad alguse perekonnas abikaasade vastastikusest toetusest
150 VI,57 | tarvitusele kooskõlastatud abinõusid. ~
151 V,48 | abi kõrval saab tõhusalt abistada vaid siira vennaliku toetuse
152 V,49 | ega käsitletaks lihtsalt abistamise objektina, vaid et neil
153 II,18 | kõige mahajäänumate rahvaste abistamiseks vajalikud vahendid. Teaduslik
154 III,28 | toimuda ülejäänud maade abita. Pealegi tuleneb nende praegune
155 IV,34 | Peale selle tuleb sellistel abivajajatel aidata omandada teadmisi,
156 IV,39 | hävitada, kasutades isegi aborti, mis on maailmas väga levinud,
157 V,47 | skandaalsest olukorrast abortidega, vaid ka erinevate valdkondade
158 V,45 | suutvat ajaloos saavutada absoluutse hüve ning seab end ühtlasi
159 IV,39 | ja mõõde. Kui see muutub absoluutseks, kui kaupade tootmine ja
160 IV,35 | tootmisvahendite ja maaomandi absoluutset primaarsust inimese töö
161 V,45 | püüab totalitaarne riik absorbeerida rahvust, ühiskonda, perekonda,
162 VI,53 | Siin on kõne all mitte "abstraktne" vaid reaalne, "konkreetne"
163 IV,41 | tegelikkuse ümberkorraldamisele, abstraktsetele ideedele või võltsidele
164 VI,60 | miks paavst Johannes XXIII adresseeris oma entsüklika rahust maailmas
165 Siss,3(5) | Cf. PÜHA IRENAEUS, Adversus haereses, 1, 10, 1; 3, 4,
166 I,4 | ilmnesid laialt levinud äärmine sotsiaalne ebaõiglus ja
167 II,17 | saatus on saanud sümboliks äärmisest kurjusest, milleni võivad
168 III,29 | arenenud maades tehakse vahel äärmuslikku propagandat puhtalt utilitaarsetele
169 II,17 | puhkesid militarismi ja äärmusliku natsionalismi ning nendega
170 VI,61 | segastel klassivõitluse aegadel pärast Esimest maailmasõda
171 III,28 | kui mitmesugused möödunud aegadest pärinevad konfliktid muutuvad
172 II,17 | ideoloogiasõjad. Kui poleks olnud ägedat vihkamist ja kadedust, mida
173 II,16 | oli kaugel ideoloogilisest ähmasusest ning hoopis lähemal töötajatele
174 IV,33 | kultuurilised juured ning jäävad ähvardava ebakindluse hooleks, vähimagi
175 II,18 | lasub kogu maailma kohal ähvardavalt aatomisõja oht, mis võib
176 III,23 | õigust või vastab teiste ähvardustele. [54] Ma tänan veel kord
177 VI,58 | pole ju ainult ülejäägi äraandmisega, vaid tervete rahvaste,
178 III,23 | südametunnistusele ja püüdes temas äratada ühise inimväärikuse tunnetust. ~
179 Siss,3 | missiooni äratundmisest ja sama äratundmine ajendab täna tema järeltulijat.
180 V,47 | tõde otsimises ja selles äratundmises; õigus teha tööd maiste
181 Siss,3 | Peetruse järeltulija missiooni äratundmisest ja sama äratundmine ajendab
182 Siss,3 | põhitõdede rikkus. Kuid ma ärgitan ka "ringi vaatama uutele
183 IV,33 | tasemel lülituda üldisesse ärisuhete võrku, on edasi arenenud.
184 V,52 | mõistnud. [104] Ka mina pidin äsjase dramaatilise Pärsia lahe
185 Siss,3 | mind pakkuma ka mõningate äsjaste ajaloosündmuste analüüsi.
186 V,46 | Tänapäeval kalduvad inimesed agnostitsismi ja samuti skeptilist relativistlikku
187 III,22 | ebaõigluse ja vihkamise rasked ahelad. Tänades koos kogu Kirikuga
188 V,44 | suruda, seda kõrvale tõrjuda, ahistada, ekspluateerida või püüda
189 I,11 | õiguste kaitsmiseks mitte ahistamiseks. [37] ~Nende mõttearenduste
190 V,49 | võrgustikus. Tänapäeval ahistatakse inimest sageli kahelt küljelt -
191 II,18 | rahvad, kes suleti impeeriumi ahistavatesse piiridesse, kaotasid võimaluse
192 III,25 | võimeline leidma sageli nii ahta raja kurjale alistuva väikluse
193 IV,33 | traditsioonilise majanduse niigi ahtat tegevusvälja. Võimetuna
194 V,49 | objektina, vaid et neil aidataks sellest olukorrast välja
195 VI,57 | hulgas; arengumaades võib aimata saabuvat dramaatilisi kriise,
196 Siss,3 | vaatama tulevikku", kus aimdub juba kolmas kristlik aastatuhat,
197 IV,42 | elavad ikka veel sügavas ainelises ja hingelises viletsuses.
198 I,11 | punktid, mis ei ole sugugi ainsad entsüklikas käsitletuist,
199 III,23 | täiesti rahumeelse võitlusega, ainsateks relvadeks tõde ja õigus.
200 VI,59 | poliitilistes oludes üks ja ainuke tõde inimesest paremini
201 I,11 | kaasaarvatud majandus, aitaks mingil moel kaasa selle
202 VI,58 | lülitatud või kõrvale tõrjutud, aitamisega majandusliku ja inimliku
203 II,16 | kristlased oluliselt kaasa aitasid, nagu tootmis-, tarbimis-
204 III,25 | seadused, [55] ei saa iial segi ajada Jumalariigiga. Evangeeliumi
205 IV,33 | kohanemiseks. Need, kes ei suuda ajaga sammu pidada, võivad kergesti
206 Siss,1 | tähelepanu ning seda ühtlasi ka ajakohastanud. [2] ~Toimides nõnda ka
207 IV,33 | tänapäeval, nagu Rerum novarumi ajalgi, rääkida ebainimlikust ekspluateerimisest.
208 III,25 | Jumalariigi teedest, on oma mõju ajalike ühiskondade elule, mis -
209 III,25 | nimetuski ütleb - kuuluvad ajalikku reaalsusse koos kõige selles
210 III,22 | ja Idaeuroopa maades, ent ajaliselt ja geograafiliselt on need
211 IV,36 | tuleb aga osutada praeguse ajalooetapiga seotud uuele vastutusele
212 III,27 | kultuuri ja sajanditepikkuse ajalooga omavahel tihedalt seotud
213 III,26 | poolel ja mitte jääda kõrvale ajalookäigust paljusid usklikke otsima
214 I,4 | leidis Kirik end vastamisi ajaloolise protsessiga, mis kestis
215 IV,43 | tekkida ainult erinevates ajaloolistes situatsioonides, kui kõik
216 II,18 | ajal püüti hävitada nende ajaloomälu ja nende kultuuri sajanditevanuseid
217 IV,33 | ning vahel püütakse neid ajaloost kõrvaldada surudes neile
218 VI,61 | industriaalühiskonna algaastail ajandas "peaaegu orjanduslik ike"
219 VI,62 | asjade uudsus" mistahes ajastul tuleneb alati Jumala väest,
220 I,8 | tööline vajaduse sunnil või ajendatuna suurema viletsuse kartusest
221 II,19 | vabadus ning ametiühingute aktiivne tegevus, tagatised tööpuuduse
222 II,16 | tuleb meenutada arvukaid aktsioone, millele kristlased oluliselt
223 Siss,2 | aidanud viimase hoidmisel aktuaalse ja tegusana aegade keerises,
224 Siss,2 | inimeste ja rahvaste arengu aktuaalsetest probleemidest. [4] ~
225 I,6 | piirkondades, kaasaarvatud need alad, kus valitsevad eraomandiõiguse
226 I,8 | elementaarsemat õiglust alaealiste laste ja naiste töö küsimustes,
227 VI,55 | tegelikult üks teoloogia alajaotusi ja samal põhjusel kuulub
228 IV,31 | esimene and inimese elu alalhoidmiseks. Kuid maa ei kingi oma vilju
229 I,6 | rahuldamiseks ja eelkõige enese alalhoiuks". [12] Paavst kvalifitseerib
230 V,49 | ja tarbijat või kui riigi alamat ning unustatakse, et inimeste
231 V,49 | silmas, et neid seejuures ei alandaks ega käsitletaks lihtsalt
232 I,5 | et elatakse uutes oludes, alandamata inimese transtsendentset
233 IV,34 | novarum, et vältida inimtöö alandamist ja inimese enda taandamist
234 IV,35 | hinnalisema vara, koheldakse alandava ebaõiglusega. See on mitte
235 V,51 | vastupidiselt mudelitele, mis alandavad inimese massiks, ei tunnusta
236 IV,33 | neil end vabastamast oma alandavast alluvusseisundist. ~Õnnetuseks
237 III,26 | panust ning abi tõrjutuse ja alanduse võitmiseks. ~Lähiminevikus
238 VI,61 | Päris industriaalühiskonna algaastail ajandas "peaaegu orjanduslik
239 IV,43 | sellisel tegevusel rajaneb algatus- ja eraomandiõigus. Oma tööga
240 Siss,1 | tunnistust need mitmesugused algatused, mis eelnesid sellele tähtpäevale,
241 V,48 | kammitsemata üksikisiku algatusvabadust. Ometi ei tähenda see, et
242 Siss,1 | sõnadega Rerum novarum algava entsüklika avaldamisest, [1]
243 IV,33 | ikka veel on täies elujõus algkapitalismile omased reeglid, mis ei jää
244 IV,30 | allutatud loodud hüvede algsele ühisele otstarbele ja samuti
245 IV,37 | aluseks on alati Jumala poolt algselt antud reaalsus. Ta usub
246 IV,38 | austades talle antud hüve algset eesmärki; vaid ka inimene
247 IV,33 | industrialiseerimise segaste algusaegade kõige süngematelegi hetkedele.
248 II,12 | lõpukuudel ja 1990. aasta alguses asetleidnud poliitilised
249 VI,55 | nagu ta seda oma olemasolu algusest peale alati on püüdnud olla,
250 IV,42 | 42. Tulles nüüd tagasi algusküsimuse juurde, siis kas võib öelda,
251 I,10 | liberalismi. Esimesele pühendab ta algusosa, mis kinnitab taas õigust
252 III,25 | mõjutavad need vabadust, ent ei alista seda; nad muudavad vabaduse
253 I,4 | langeks meelevaldsusesse ja alistuks lõpuks kõige madalamatele
254 IV,39 | talumatule survele, et nad alistuksid uutele rõhumisvormidele". [78]
255 III,25 | sageli nii ahta raja kurjale alistuva väikluse ja vägivalla vahel,
256 II,12 | sotsialismi olemuse eraomandi allasurumisena, tabas Leo XIII otse probleemi
257 III,25 | initsiatiivi ja loovuse allikad. Kui inimesed usuvad end
258 III,27 | rikkudes või neilt heaolu allikaid võttes. ~
259 V,47 | mõttes on nende õiguste allikaks ja sünteesiks usuvabadus
260 II,14 | tähenduses ja militarism ühest allikast: selleks on ateism ning
261 V,44 | ühiskondliku teadvuse tõelistele allikatele - eksimatud ja võivad seega
262 V,44 | transtsendentset tõde, millele alludes inimene saavutab oma täieliku
263 II,19 | lähtekohaks ning tahetakse need allutada avalikkuse kontrollile,
264 IV,37 | kasutada ja nautida maad allutades selle ilma tingimusteta
265 IV,36 | sisemistele ja vaimsetele. Kui aga allutakse vahetult instinktidele eirates
266 IV,41 | ning neid kuulekuses tõele allutama, ei saa olla vaba. Kuulekus
267 IV,39 | otsustusvabadust ... nad allutatakse sageli talumatule survele,
268 IV,33 | vabastamast oma alandavast alluvusseisundist. ~Õnnetuseks vaevleb enamus "
269 III,26 | väärtust. [58] Selle nurga alt vaadatuna osutuvad 1989.
270 IV,35 | vastu võideldes ei pakuta alternatiivse mudelina mitte sotsialistlikku
271 III,28 | ja väärtusskaalad, mille alusel langetatakse majanduslikke
272 Siss,3 | nimel, kelle kõrvale "teist alust ei või keegi panna". (1
273 II,12 | imestada selle üle, et paavst alustab "töölisküsimusele" tollal
274 IV,33 | ei ole võimalust omandada alusteadmisi, mis võimaldaksid neil väljendada
275 II,15 | sel moel vaba majanduse alustingimusi, mis eeldavad teatud võrdsust
276 I,5 | ja seda oma "apostelliku ameti" toel, [9] see tähendab
277 II,19 | süsteem, mis kannab hoolt ka ametiõppe eest, ühingute moodustamise
278 IV,35 | tulevikuväljavaated, aga ka töötajate ametioskuste paranemise, ning oma vastutusest
279 II,15 | kehvematelt töödelt ning ametitelt üle edukamalt arenevatesse
280 I,7 | mida enamasti nimetatakse ametiühinguks; loomulikult teeb ta seda
281 II,15 | tõrjututele. Siin on otsustav roll ametiühingutel, kes sõlmib kokkulepped
282 IV,35 | 35. Ametiühingutele ning teistele tööliste õigusi
283 II,20 | suur puudus asjatundlikest ametnikest, kes suudaksid tagada riigiaparaadi
284 II,16 | ekspluateerimisele, arendas see laialdast ametühingu- ja reformistlikku tegevust,
285 II,13 | sotsiaalõpetuse järgi ei ammendu inimese ühiskondlik loomus
286 III,26 | kasutades, ka ise jõudu ammutas. Neile, kes otsivad täna
287 VI,57 | võimalik. Evangeeliumist ammutatud jõuga on mungad sajandite
288 I,5 | corpuse, mis võimaldab tal analüüsida sotsiaalset tegelikkust,
289 IV,41 | vähemalt nendes vormides, mida analüüsis ja kirjeldas Karl Marx.
290 III,27 | et kõigis kasvaks rahu ja andestuse vaim. ~Ometi on vaja astuda
291 IV,39 | on koht, kus elu, Jumala andi, võib väärikalt vastu võtta
292 II,13 | kutsele. Iga inimene peab andma sellele vastuse, milles
293 III,23 | kes - keeldudes järele andmast vägivalla survele - oskasid
294 IV,41 | Tõepoolest, iseenda vaba andmise läbi saab inimene tõeliselt
295 IV,43 | end täielikult enese vabas andmises, nii leiab ka omand moraalse
296 IV,39 | mehe ja naise vastastikune andumus loob elukeskkonna, kuhu
297 II,15 | õiglastele reformidele, mis annaksid tööle tagasi vaba inimtegevuse
298 VI,62 | meie Issandale, kelle nimel annan ma kõigile kogu südamest
299 Siss,2 | hea and ja kõik täiuslik annetus" (Jk 1,17), selle eest,
300 IV,41 | vormidega raskendab selle anni toomist ning inimestevahelise
301 IV,31 | erilise vastuseta Jumala annile, s.t. ilma tööta: tänu oma
302 IV,31 | inimesi saamast oma osa Jumala annist; ta peab teistega koos töötama,
303 II,15 | õnnetusjuhtumite korral antavate tagatiste vallas, pidades
304 VI,55 | loomust." [110] ~Kristlik antropoloogia on seega tegelikult üks
305 IV,37 | meie päevil laialt levinud antropoloogiline eksitus. Inimene, kes avastab
306 II,13 | sotsialismi" põhiline viga on antropoloogilise iseloomuga. Selles käsitletakse
307 Siss,3 | vastu võetut ning edasi antut, ja mis võimaldab interpreteerida "
308 V,45 | Jumalale mitte inimestele (vt. Ap 5,29); samuti perekonna,
309 III,23 | dialoogi, tõetunnistamise teid, apelleerides vastase südametunnistusele
310 I,5 | vahele astuda ja seda oma "apostelliku ameti" toel, [9] see tähendab
311 Siss,3 | sellele alusele, mille "apostlid on Kirikule edasi andnud" [5]
312 II,17(47) | 10-41; entsüklika Quod apostolici muneris (28. dets. 1878):
313 V,48 | seda paremini mõista ja appi tõtata. Lisagem, et teatud
314 II,18(51) | entsüklika Pacem in terris, (11. apr. 1963), III: AAS 55 (1963),
315 IV,30 | tsiteerides püha Thomast Aquinost, lisas paavst: "Ent kui
316 II,18 | võidurelvastumine neelab majanduse arendamiseks ja kõige mahajäänumate rahvaste
317 II,16 | ebaõiglusele ja ekspluateerimisele, arendas see laialdast ametühingu-
318 V,52 | peavad kõik aitama kaasa ka arenemisele. Seega nagu siseriiklikus
319 III,26 | 26. 1989. aasta sündmused arenesid peamiselt Ida- ja Keskeuroopa
320 II,15 | ametitelt üle edukamalt arenevatesse valdkondadesse. ~Peale selle
321 II,21 | minna tõsiasjast, et kõikide arenguabi programmide kogubilanss
322 V,52 | tingimuste loomine on ülemaailmse arengualase koostöö ülesanne; ühtlasi
323 VI,61 | läänemaailma heaolus vaid kannatab arengumaade viletsuses tingimustes,
324 VI,57 | põgenike ja emigrantide hulgas; arengumaades võib aimata saabuvat dramaatilisi
325 IV,43 | Kirikul ei ole pakkuda oma arengumudelit. Realistlikud ja tõeliselt
326 IV,33 | sektorites on käivitatud arenguprotsessid, mis tuginevad mitte niivõrd
327 V,44 | inimesed on - ühiskonna arenguseaduste sügavama tundmise või oma
328 IV,35 | tuleb tagada põhitingimused arengust osasaamiseks. See eesmärk
329 III,26 | maadele, kes otsivad oma arenguteed nagu seda kunagi tegid ka
330 IV,30 | jõuliselt, kasutades erinevaid argumente omaaegse sotsialismi vastu,
331 I,11 | Issand Jeesus eriliselt armastab. Teksti sisu on suurepäraseks
332 IV,39 | headusest, õpib, mida tähendab armastada ja armastatud olla ja seega,
333 Siss | SISSEJUHATUS ~Austatud vennad, armsad pojad ja tütred,~apostellik
334 IV,32 | voorused nagu hoolsus, töökus, arukas riskimisjulgus, usaldatavus
335 IV,36 | nende tarvete rahuldamisele. Arusaadavalt ei ole tänapäeval probleem
336 V,47 | hierarhiast ning kindlat arusaama inimkisiku väärikusest ja
337 IV,39 | esmased ja kõige olulisemad arusaamad tõest ja headusest, õpib,
338 V,44 | käsitlus peegeldab realistlikku arusaamist inimese ühiskondlikust loomusest,
339 V,48 | Need üldise iseloomuga arutlused kehtivad ka riigi ülesannete
340 IV,42 | keeldub neid probleeme isegi arutlusele võtmast, eeldades, et iga
341 IV,41 | harjumusi ja ühiskondliku arvamuse muutusi, ilma et oleks võimalik
342 I,9 | sel ajal levinud üldisest arvamusest, et need küsimused kuuluvad
343 VI,53 | jätkuvat arengut, korduvalt oma arvamust avaldanud, ja ta pole seda
344 V,44 | kasutada oma huvide või arvamuste maksmapanemiseks tema käsutuses
345 I,11 | järeldada nagu peaks Leo XIII arvates kõigi sotsiaalsete probleemide
346 III,27 | teiste rahvaste ja rahvuste arvel nende õigusi rikkudes või
347 III,25 | enam ta selle asjaoluga arvestab ja väldib isiklike huvide
348 VI,58 | tagajärgi kaaludes peavad nad arvestama ka nende rahvaste ja maadega,
349 I,7 | erinevuse ja naissoo väärikuse arvestamisele töö iseloomu ja kestvuse
350 IV,38 | vajadust inimeste eluga arvestava linnaplaneerimise järele
351 IV,33 | ainult ühe poole huvidega arvestavale looduslike ressursside ekspluateerimise
352 II,15 | üleminekuaastatele. See mõju ilmneb arvukates reformides, mis viidi läbi
353 V,50 | kõrvaldades vananenud vormid, asendades need kaasajale sobilikematega. ~
354 II,21 | konfliktide lahendamiseks, mis asendaksid sõda; see näibki olevat
355 IV,38 | struktuuride lammutamine ja nende asendamine ühiselu autentsemate vormidega
356 II,14 | erinevate rahvaste huvide vahel asendati selle mugava doktriiniga,
357 V,52 | kättemaks ja surveabinõud on asendatud seaduse jõuga, nii nõuab
358 V,48 | ülesannete kõrgusel. Selline asendav tegevus, mida õigustab hoolitsus
359 II,14 | mingi grupi erihuve, mis asendavad ühise hüve ning püüavad
360 V,48 | erandlikes olukordades täita ka asendavat funktsiooni,, kui ühiskonna
361 I,5 | evangeeliumis oma tõelise asendi ja õiglase moraalse positsiooni. ~
362 IV,41 | Võõrandumiskontseptsioon tuleb asetada taas kristlikule positsioonile,
363 I,5 | ühtede elatusvahendid ja asetades teised ülimasse küllusesse,
364 IV,42 | kui püsivasse vormi, mis asetaks selle inimese tervikliku
365 VI,61 | Pärast Teist maailmasõda asetas Kirik oma sotsiaalete sõnavõttude
366 II,12 | lõpukuudel ja 1990. aasta alguses asetleidnud poliitilised sündmused.
367 Siss,3 | ka "ringi vaatama uutele asjadele", mis meid ümbritsevad ja
368 II,13 | ühtlasi tema transtsendentsust asjademaailma suhtes, seda vastuolu, mida
369 III,25 | kindlam, mida enam ta selle asjaoluga arvestab ja väldib isiklike
370 IV,39 | Neis eiratakse täielikult asjaosaliste otsustusvabadust ... nad
371 II,20 | Peale selle on suur puudus asjatundlikest ametnikest, kes suudaksid
372 IV,33 | maailmale" iseloomulikud aspektid ilmnevad ka arenenud maades,
373 I,10 | kaasaegsetele ja mitmekesistele aspektidele, rääkis "armastuse tsivilisatsioonist". [35] ~
374 V,51 | riigiga, vaid puudutab aste astmelt kogu inimkonda, nii et keegi
375 IV,32 | võimalikele saatuselöökidele vastu astumiseks. ~Kaasaegne ettevõtlusmajandus
376 II,16 | vastu Rerum novarum välja astus. ~Need reformid olid ühiskonna
377 III,25 | vägivaldselt alla surutud, asub selle kohale bürokraatliku
378 I,6 | 6. Asudes selgitama kapitali ja töö
379 IV,39 | on perekond elukultuuri asukohaks. ~Selles vallas näib inimvaim
380 VI,56 | otsustava lausega: "Igaüks peab asuma täitma oma kohust, ja seda
381 VI,53 | Kindlustunde ja täie õigusega asume selle teema kallale, (...)
382 II,12 | tööstusliku arengu teele asunud rahvaste proletaarsed massid. ~
383 II,12 | ebaõigluse taustal, milles asusid äsja tööstusliku arengu
384 II,18 | sunnitud maha jätma oma maa või asustati väevõimuga ümber. ~Hullumeelne
385 VI,57 | kui naisordude liikmed on asutanud vaestele hospitale ja varjupaiku,
386 II,13 | et selle esmapõhjuseks on ateismi levik. Inimene saab oma
387 VI,55 | märkimist, et see kehtib nii "ateistliku" lahenduse kohta, mis jätab
388 II,14 | 14. Samast ateistlikust juurest tuleneb ka sotsialismile
389 V,52(104)| raadiosõnum kogu maailmale (24. aug. 1939): AAS 31 (1939), 333 -
390 II,21 | väljatöötamises, millele ka Püha Aujärg on pidevalt kaasa aidanud.
391 Siss,2 | saja aasta eest Peetruse Aujärjelt lähtunud dokumenti on kasutatud
392 VI,54 | kutuuriga, sõja ja rahuga, aukartusega elu ees viljastumisest kuni
393 III,25 | tuleb Issand oma suures aus viimset kohut mõistma (Mt
394 II,20 | riigiaparaadi otstarbeka ja ausa töö; samuti puudub kaader
395 II,14 | klassivõitlus vähehaaval ausaks, õigluseotsinguile rajatud
396 V,48 | teha oma tööd edukalt ja ausalt. Üks põhilisi takistusi
397 II,17 | ning seega ka kohustusest austada teiste õigusi. Vabadus muutub
398 IV,38 | maa, et ta kasutaks seda austades talle antud hüve algset
399 IV,38 | inimesele ja ta peab seega austama talle antud loomulikku ja
400 Siss | SISSEJUHATUS ~Austatud vennad, armsad pojad ja
401 I,9 | mõelda taevastele hüvedele ja austusele, mis ta võlgneb jumalikule
402 III,27 | majandusega seotud voorused nagu ausus, usaldatavus ja töökus.
403 IV,38 | nende asendamine ühiselu autentsemate vormidega on julgust ja
404 IV,30 | isiklikuks ja perekondlikuks autonoomiaks; seda tuleb vaadelda kui
405 II,15 | teatud piirid nende osapoolte autonoomiale, kes otsustavad töötingimuste
406 II,15 | majandustegevusel oma seaduslik autonoomiasfäär, millesse riik ei tohi sekkuda.
407 I,11 | iga valdkonna seaduslikku autonoomiat. Ometi ei tohi sellest järeldada
408 IV,39 | inimvabadusest. Kui ta muutub autonoomseks, kui inimesesse suhtutakse
409 IV,41 | Jumalale, kes on tema olemise autor ja võib ainsana tema eneseandmise
410 III,29 | et vanad totalitaarsed ja autoritaarsed reziimid ei ole veel täielikult
411 III,29 | Totalitaarsetes ja autoritaarsetes reziimides viidi äärmuseni
412 Siss,3 | seega Kiriku õpetuslikku autoriteeti. Ent karjasekohustus sunnib
413 Siss,1 | tänavu möödub minu eelkäija, auväärse Leo XIII, sõnadega Rerum
414 VI,54 | olendit". Kuid ainult usk avab inimesele täielikult tema
415 I,5 | sõnadega oma seisukohta avaldada. Siinkohal tuleb mõelda
416 I,4 | XIII oma autoriteedi toel, avaldades esmakordselt tööliste olukorda
417 I,5 | seisukohavõtt Rerum novarumi avaldamisega Kirikule justkui "kodanikuõiguse"
418 Siss,1 | novarum algava entsüklika avaldamisest, [1] on suure tähtsusega
419 VI,61 | entsüklika Rerum novarum avaldamist ikka veel silmitsi "uute
420 V,46 | jääb kirgede vägivalla ja avalike või varjatud tingimuste
421 II,19 | tahetakse need allutada avalikkuse kontrollile, viies seeläbi
422 V,46 | põhimõteteta demokraatia kergesti avalikuks või varjatud totalitarismiks. ~
423 IV,35 | toetavatele organisatsioonidele avaneb lai ja rikkalik tegevusväli
424 VI,59 | panuse ja aitab neil laiemalt avaneda iga üksiku, oma kutsumuse
425 IV,39 | elu võimalusi kaitsta ja avardada. Entsüklikas Sollicitudo
426 IV,36 | tekibki liigtarbimise fenomen. Avastades uusi vajadusi ja uusi teid
427 III,23 | leiavad nad taas, justkui avastavad läbi tõsise ja ränga töö
428 I,4 | kus said kokku teaduslikud avastused ja nende praktilised rakendused,
429 III,29 | koostööks ja solidaarsuseks; ~b) sest et arenenud maades
430 V,46 | ja õige inimesekäsitluse baasil. See nõuab vajalike tingimuste
431 II,18 | terrorismi leviku ning üha barbaarsemate poliitiliste ja sõjaliste
432 III,23 | peaaegu kõikjal jõuti taolise "bloki", ehk impeeriumi kukutamiseni
433 II,18 | socialis [50] hukka mõistetud blokkide või impeeriumide loogika
434 V,48 | riigiaparaati, mida suunab pigem bürokraatlik loogika kui püüd olla kodanike
435 III,25 | surutud, asub selle kohale bürokraatliku kontrolli rusuv süsteem,
436 III,28(59)| aastapäeva puhul (Uagadugu, Burkina-Faso, 29. jaanuar 1990): AAS
437 III,29 | tunnetamise ja järgimise; ~c) sest et mõnedes maades
438 Siss,3(5) | 549 s.; 855 s.;emph S. Ch. 264, 154 s.; 211, 44-46. ~
439 II,17(47) | 150; entsüklika Sapientiae christianae (10. jaan. 1890): Leonis
440 III,25(56)| apostellik adhortatsioon Christifideles laici (30. dets. 1988),
441 I,4(7) | 246; entsüklika Graves de communi (18. jaan. 1901): Leonis
442 III,26(58)| vabastamisest Libertatis conscientia (22. märts 1986): AAS 79 (
443 I,5 | kohta põhjendatud doktriini, corpuse, mis võimaldab tal analüüsida
444 II,21(52) | ja koostöö konverentsi (CSCE) lõppakt, Helsinki, 1975. ~
445 I,4(7) | 212-246; entsüklika Graves de communi (18. jaan. 1901):
446 II,17(47) | 287; entsüklika Immortale Dei (1. nov. 1885): Leonis XIII
447 I,9 | nagu ka kuulsa Kirikukogu deklaratsiooni ja minu korduvate õpetuste
448 I,9 | pidulike rahvusvaheliste deklaratsioonide ja konventsioonide, [30]
449 I,8 | vastavasisulistele rahvusvahelistele deklaratsioonidele ja konventsioonidele [26]
450 I,9 | usulisi kohuseid. Paavst deklareerib seda õigust tööliste teiste
451 II,20 | Samal ajal toimub ulatuslik "dekoloniseerimisprotsess", mille käigus paljud maad
452 IV,39 | kampaaniaid, mis tulenevad demograafiaprobleemi väärast käsitlusest. "Neis
453 V,47 | parandades oma seadusi, paneksid demokraatiale tõelise ja tugeva aluse
454 III,22 | protsessist on võrsunud uued demokraatiavormid, mis annavad lootust muudatusteks
455 II,19 | pärast sõjahävitusi üles demokraatlik ühiskond, mis oleks rajatud
456 V,47 | transtsendentse väärikusega. [97] ~Ka demokraatlike valitsemisvormidega maades
457 V,46 | relativistlikku filosoofiat pidama demokraatlikele riigivormidele kõige sobivamaks
458 V,47 | erinevate valdkondade kriisist demokraatlikes süsteemides, mis vahel näivad
459 V,46 | 46. Kirik hindab kõrgelt demokraatlikku süsteemi kuivõrd see annab
460 II,19 | tagatised tööpuuduse korral, demokraatlikud vahendid ühiskondlikus elus
461 III,22 | raske kuid edukas üleminek demokraatlikumatele ja õiglasematele poliitilistele
462 III,28 | loodud tohutute sõjamasinate desarmeerimisel. Need ressursid võivad osutuda
463 IV,36 | materialistlikku ning teatud mõttes destruktiivset "tõlgendamist". Sel moel
464 VI,60 | Teiselt poolt on valmisolek dialoogiks ja koostööks vajalik ka
465 II,18 | mandrist valitses kommunistlik diktatuur, samal ajal kui teine pool
466 III,27 | On reaalne oht, et pärast diktatuuri langemist võivad need tunded
467 III,22 | maades üksteise järel kokku diktatuurid ja survereziimid; teisal
468 III,23 | tööliste valitsuseks või koguni diktatuuriks nimetada söandanud reziimide
469 VI,55 | valda." [111] Teoloogiline dimensioon osutub vajalikuks nii inimeste
470 IV,36 | austab tema olemise kõiki dimensioone ning allutab materiaalsed
471 VI,57 | aga kunagi välistav või diskrimineeriv teiste gruppide suhtes.
472 II,14 | õigluseotsinguile rajatud diskussiooniks". [42] ~Klassidevahelises
473 VI,59 | erinevate inimesega tegelevate distsipliinidega, ühendab eneses nende panuse
474 IV,32 | vajaduste rahuldamiseks. Tema distsiplineeritud töö tihedas koostöös teistega
475 II,15 | resoluutselt on ta vastu nendele doktriinidele, mis tahavad majanduse riigi
476 Siss,3 | põhimõtted kuuluvad Kiriku doktriinipärandisse ja kannavad seega Kiriku
477 VI,53 | sellepärast, et Kiriku kogu doktrinaalse rikkuse horisondiks on inimene
478 Siss,2 | eelkäijate entsüklikaid ja teisi dokumente, mis on oluliselt kaasa
479 Siss,2 | Peetruse Aujärjelt lähtunud dokumenti on kasutatud nii palju hea
480 VI,54 | paljude teiste samalaadsete dokumentidega on panuseks Kiriku evangeliseerimismissiooni.
481 I,4 | arvukatest piiskoplikest dokumentidest, ilmikute poolt läbiviidud
482 V,52 | Ka mina pidin äsjase dramaatilise Pärsia lahe sõja puhul kordama
483 VI,56 | maailma maade mahajäämus dramaatilisem kui kunagi varem, suurenedes
484 VI,57 | arengumaades võib aimata saabuvat dramaatilisi kriise, kui rahvusvahelisel
485 IV,36 | potentsiaali ühekülgselt ja ebaadekvaatselt. Narkomaania, nagu ka pornograafia
486 IV,41 | puuduse ning majandusliku ebaefektiivsuse. ~Lääne ajalooline kogemus
487 IV,33 | novarumi ajalgi, rääkida ebainimlikust ekspluateerimisest. Hoolimata
488 III,22 | annavad lootust muudatusteks ebakindlates poliitilistes ja sotsiaalsetes
489 II,18 | maailmasõjale järgnenud rahu ebakindlus on ka paljude "kolmanda
490 IV,33 | juured ning jäävad ähvardava ebakindluse hooleks, vähimagi võimaluseta
491 V,48 | riigivõimude korruptsioon ja ebakõlbeliste rikastumisteede kasutamine
492 III,28 | kui mingisse koormasse ja ebameeldivasse tülitajasse, kes tarbib
493 I,7 | teisiti kokku leppida oleks ebamoraalne." [22] ~
494 VI,58 | äraelamiseks, mitte mingit ebamugavust või koormat, vaid võimalust
495 II,12 | pealegi on see ülimalt ebaõiglane, kuna toob kaasa vägivalla
496 IV,35 | vara, koheldakse alandava ebaõiglusega. See on mitte ainult et
497 II,16 | moraalse teadvuse reaktsioonist ebaõiglusele ja ekspluateerimisele, arendas
498 V,48 | stimuleerida, kui see osutub ebapiisavaks ja toetada kriisiperioodidel. ~
499 IV,41 | põhineb kahtlemata ekslikul ja ebarahuldaval võõrandumiskontseptsioonil,
500 IV,43 | pigem nende piiramisest, ebaseaduslikust tulust, spekulatsioonist
|