102-ebase | ebata-inime | inimh-kohtu | kohus-marki | massu-otsim | otsin-rikka | rikku-tarbi | tarni-unust | usald-xxi
bold = Main text
Chapter, Paragraph grey = Comment text
501 III,25 | koos kõige selles sisalduva ebatäiusliku ja mööduvaga. Jumalariik,
502 IV,33 | sellistes tingimustes. Oleks aga ebatäpne mõista "kolmandat maailma"
503 IV,36 | ka pornograafia ja teised ebaterved tarbimisvormid, püüab täita
504 II,21 | võtta midagi ette suure ebavõrdsuse kaotamiseks maailma ulatuslike
505 IV,39 | julguse võtta enda kanda elu edasiandmiseks vajalikud tingimused ning
506 V,50 | noored vaidlustavad alati edasiantud ja kättevõidetud väärtuste
507 I,5 | majandusvalda. Tööstuse ja uute edasiliikumisviiside tõepoolest enneolematu areng,
508 VI,56 | seda viivitamatult, et ravi edasilükkamine ei muudaks niigi juba tõsist
509 II,19 | maailmasõja lõpul on selline edasiminek inimeste teadvuses alles
510 V,52 | nii nõuab aeg samasugust edasiminekut ka rahvusvahelises ulatuses.
511 VI,60 | religioonidel on täna ja edaspidi oluline osa rahu säilitamisel
512 II,16 | rahvahariduse ja tööalase väljaõppe edendamine, erinevate vormide katsetamine
513 VI,58 | Kristust, realiseerub õigluse edendamise kaudu. Õiglust ei saa kunagi
514 I,11 | mingil moel kaasa selle hüve edendamisele, respekteerides iga valdkonna
515 V,44 | tuleneks inimtegevuse areng, edenemine vaimsetes ja materiaalsetes
516 IV,33 | juhtudel on majandusliku edenemise keskseks elemendiks ikka
517 II,15 | töödelt ning ametitelt üle edukamalt arenevatesse valdkondadesse. ~
518 III,22 | teisal algab raske kuid edukas üleminek demokraatlikumatele
519 V,47 | demokraatliku ideaali valdavale edule, millega - kuigi esineb
520 III,25 | sündmused annavad tunnistust edust, mida toob läbirääkimistahe
521 I,7 | teeb ta seda mitte mingite eelarvamuste ega klassivaimu või -positsiooni
522 IV,42 | isegi arutlusele võtmast, eeldades, et iga katse neid lahendada
523 IV,41 | oleks võimalik kritiseerida eeldusi, millel need rajanevad. ~
524 IV,31 | liikmeid kedagi välistamata või eelistamata. Siin ongi maapealsete hüvede
525 VI,57 | teadmisest tuleneb ka tema eelistav valik vaeste kasuks, mis
526 I,11 | Kirikus, mida nimetatakse "eelistavaks valikuks vaeste kasuks"
527 I,11 | ma olen määratlenud kui "eelistuse erilise vormi kristliku
528 V,47 | ega ole pädev väljendama eelistust mistahes seadusliku või
529 Siss,1 | mis tänavu möödub minu eelkäija, auväärse Leo XIII, sõnadega
530 VI,61 | peaaegu orjanduslik ike" minu eelkäijat inimese kaitseks sõna võtma.
531 I,4 | 4. Eelmise sajandi lõpul leidis Kirik
532 I,7 | sünnipärane "loomulik õigus" ja eelneb seetõttu tema poliitilisele
533 I,4 | Antud entsüklikale olid eelnenud mõned, pigem poliitilisi
534 Siss,1 | mitmesugused algatused, mis eelnesid sellele tähtpäevale, kaasnevad
535 I,11 | inimene, perekond ja ühiskond eelnevad riigile ning viimane eksisteerib
536 II,13 | ülesehitamist. ~Vastupidiselt eelnevale tuleneb kristlikust inimesekäsitlusest
537 II,12 | ümberkorraldusi saab seletada vaid eelnevate olude läbi, mis teatud mõttes
538 I,4 | sotsiaalse tegevuse vallas eemaldub tõest inimese kohta? ~Peale
539 V,49 | hoolitsemisel, et vältida viimaste eemaldumist perekonnast ja tugevdada
540 IV,41 | eneseandmise kogemust, oma lõpliku eesmärgi, Jumala poole orienteeritud
541 IV,41 | millele on inimese vahendid ja eesmärgid selles ümber pööratud: kui
542 III,28 | majandusliku kasvu ja ühise arengu eesmärgil kokku kõik vahendid ja jõud,
543 IV,35 | arengust osasaamiseks. See eesmärk nõuab kogu rahvusvahelise
544 II,15 | elus. [44] ~Riik peab nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitama
545 IV,40 | kokku teise inimese tahte ja eesmärkidega; ometi sisaldub neis mehhanismides
546 II,18 | täielikult hävitada. ~Sõjalistel eesmärkidel kasutatav tehnika ja teadus
547 I,10 | aga suurel määral riigi eestkostest. Seepärast peab riik erilise
548 VI,62 | saatku inimkonda oma emaliku eestpalvega järgmisesse aastatuhandesse,
549 IV,42 | mille lähtepunktiks on eetiline ja religioosne kord, siis
550 II,14 | konfliktist, mida ei piira eetilised või õiguslikud kaalutlused,
551 VI,60 | korralduses, vaid eeldab selgeid eetilisi ja religioosseid põhimõtteid
552 IV,39 | sotsiaalkultuuriline süsteem, eitades eetilist ja religioosset mõõdet,
553 III,25 | ignoreerida, ja seda mitte ainult eetilistel kaalutlustel vaid see pole
554 I,4 | ainuüksi kasumit suurendav efektiivsus. ~Sel moel sai töö kaubaks,
555 IV,35 | ettevõtte enda majanduslikule efektiivsusele. Tõepoolest, ettevõtte iga
556 IV,43 | suuremat produktiivsust ja efektiivsust, kuigi see võib nõrgendada
557 VI,55 | enesest, sulgedes ta sel moel egoismi, mis kahjustab kokkuvõttes
558 V,44 | kuivõrd teda saab kasutada oma egoistliku ülemvõimu kehtestamiseks
559 II,13 | just nende otsustuste läbi ehitab ühiskondlikku korda. Sellest
560 VI,60 | ja inimväärika ühiskonna ehitamisel. ~Teiselt poolt on valmisolek
561 III,22 | suunatud parema tuleviku ehitamisele. Ent vastutus selle eest
562 IV,36 | mingis mõttes tema keha ehitusega ning majanduslik tegevus
563 VI,62 | sellele, kes on "seesama eile ja täna ja igavesti" (vt.
564 V,52 | ebaõiglus, seaduslike taotluste eiramine, viletsus ja manipuleerimine
565 VI,58 | mida ei tohi mingil juhul eirata, kuna see võib kaasa tuua
566 I,8 | vahel sõlmitud lepetest, mis eiravad kõige elementaarsemat õiglust
567 VI,53 | vaikides näiksime eiravat oma kohust." [107] Viimase
568 II,13 | moonutamine, nagu ka eraomandi eitamine. Tõepoolest, kui inimene
569 V,44 | transtsendentse väärikuse eitamises: inimene on nähtamatu Jumala
570 V,44 | objektiivses mõttes tõe eitamisest: kui ei ole transtsendentset
571 V,45 | praktika sisaldavad ka Kiriku eitamist. Riik või partei, mis väidab
572 II,13 | selles asendada. Kui tõesti eitatakse Jumala olemasolu, võetakse
573 IV,42 | siis on vastus otsustavalt eitav. ~Marksistlik lahendus on
574 V,44 | tõelistele allikatele - eksimatud ja võivad seega võtta enesele
575 II,12 | sotsialismist" ajal, mil see ei eksisteeri veel, nagu hiljem, tugeva
576 I,11 | eelnevad riigile ning viimane eksisteerib nende õiguste kaitsmiseks
577 II,13 | küsida, kust tuleneb see ekslik arusaam inimese ja ühiskonna "
578 IV,41 | etteheide põhineb kahtlemata ekslikul ja ebarahuldaval võõrandumiskontseptsioonil,
579 III,25 | sekulaarseks religiooniks", mis ekslikult usub end suutvat ehitada
580 VI,59 | praktilist ning teatud piirini eksperimentaalset iseloomu. Ta seisab seal,
581 V,44 | kõrvale tõrjuda, ahistada, ekspluateerida või püüda seda hävitada. [91] ~
582 II,16 | reaktsioonist ebaõiglusele ja ekspluateerimisele, arendas see laialdast ametühingu-
583 IV,33 | ajalgi, rääkida ebainimlikust ekspluateerimisest. Hoolimata enamarenenud
584 IV,41 | võõrandumisest üle saadud mitmetes ekspluateerimisvormides, kus inimesed kasutavad
585 IV,33 | kui neid ka otseselt ei ekspluateerita, on nad suures osas tõrjutud
586 II,19 | ja jätaks kommunismi ilma ekspluateeritud ja rõhutud masside jõust
587 II,18 | vastuolud ja lahkhelid. ~Ekstremistlikud grupid, kes püüavad lahendada
588 IV,41 | ületamast iseennast ja läbi elamast eneseandmise kogemust, oma
589 III,29 | ja selle tundmise järgi elamise õiguse ja kohustuse realiseerimine. [62]
590 IV,33 | enamus "kolmanda maailma" elanikest ikka veel sellistes tingimustes.
591 II,14 | kasutusele ka vale ja vägivalla elanikkonna vastu ning massihävitusrelvad (
592 IV,36 | Arengu varasematel etappidel elas inimene pidevalt vajaduse
593 IV,31 | maa kogu inimsoole, et maa elataks kõiki selle liikmeid kedagi
594 I,5 | moel osutub võimalikuks, et elatakse uutes oludes, alandamata
595 I,8 | töölise ja tema perekonna elatamiseks. "Kui tööline vajaduse sunnil
596 II,13 | ning ka võimalusest teenida elatist oma vaba tööga, hakkab ta
597 IV,33 | ei kitsenda neile ainsana elatusvahendeid andnud traditsioonilise
598 I,5 | hundid", seades ohtu ühtede elatusvahendid ja asetades teised ülimasse
599 Siss,3 | Traditsiooni tõeline sisu, mis üha elava ja viljakana kerkib alusele,
600 V,50 | väärtused saaksid seeläbi elavamaks, kaasaegsemaks ja isiklikumaks,
601 III,25 | sellesse tungib ja seda elavdab. Nii mõistetakse paremini
602 IV,33 | majandusliku edenemise keskseks elemendiks ikka veel maa ja need, kes
603 II,13 | käsitletakse inimest vaid lihtsa elemendina, osakesena sotsiaalses organismis,
604 I,9 | tänapäeval töötegijaile elementaarse õiguse pühapäevasele puhkusele. ~
605 III,27 | aega olid moonutatud kõige elementaarsemad majandussuhted ning pärsitud
606 I,8 | lepetest, mis eiravad kõige elementaarsemat õiglust alaealiste laste
607 III,23 | Survereziimide lagunemise arvukate elementide seast väärivad mõned erilist
608 V,46 | Kirik ei saa heaks kiita eliidi suletud ringide moodustamist,
609 VI,59 | inimeste püüdlused selle elluviimisel vilja kannaksid, vaja Jumala
610 IV,39 | näib inimvaim pigem püüdvat eluallikaid piirata, alla suruda või
611 IV,31 | sellest enesele väärilise eluaseme. Sel moel teeb ta enda omaks
612 IV,38 | probleeme, vajadust inimeste eluga arvestava linnaplaneerimise
613 IV,33 | ja kus ikka veel on täies elujõus algkapitalismile omased
614 IV,36 | kindel kultuur kui üldine elukäsitlus. Siin tekibki liigtarbimise
615 V,46 | ta inimeste ja rahvaste elukogemuses ja kultuuris avastab, tunnistamast
616 IV,39 | surmakultuurile on perekond elukultuuri asukohaks. ~Selles vallas
617 Siss,1 | juurest kerkiv külluslik elumahl ei ole aastatega otsa lõppenud,
618 IV,41 | võõrandumine koos tõelise elumõtte kadumisega ka lääne ühiskondades
619 V,52 | sõda, mis hävitab süütuid elusid; mis õpetab tapma ja mis
620 IV,36 | paremini elada, kuid halb on elustiil, mida peetakse paremaks
621 IV,36 | Niisiis tuleb kujundada elustiile, kus tarbimist, säästmist
622 VI,58 | vaid eelkõige tuleb muuta elustiili, tootmis- ja tarbimismudeleid
623 V,52 | olulisi muutusi väljakujunenud elustiilis, et piirata inim- ja loodusressursside
624 II,19 | tingimused, kus toimuks püsiv ja eluterve majanduslik juurdekasv,
625 I,11 | ning eelkõige inimese enese elutervet käsitlust. Teisi teemasid
626 II,16 | kristlaste pingutustega töötajate elutingimuste parandamiseks. Hiljem sai
627 VI,62 | palverännakul, saatku inimkonda oma emaliku eestpalvega järgmisesse
628 VI,57 | enam arvukate põgenike ja emigrantide hulgas; arengumaades võib
629 Siss,3(5) | 1: PG 7, 549 s.; 855 s.;emph S. Ch. 264, 154 s.; 211,
630 VI,53 | saa hüljata inimest ja et emphsee inimene on esimene tee,
631 I,5 | vaieldamatult karmide sõnadega: emphUute asjade ihaldamine, mis,
632 II,12 | filosoofiana käsitletud ja enam-vähem korrapäraseks liikumiseks
633 III,22 | lugupidamist ja austust. Rahva enamik on end selles kinnituses
634 V,46 | vähimalgi määral tõe määratavust enamuse poolt ega selle teisenemist
635 III,29 | avalikult keelavad rahva enamusest erineva usutunnistusega
636 I,10 | endast kahtlemata ühiskonna enamust. Vastasel korral rikub ta
637 VI,60 | struktuurides. Kirik tunneb endal erilist kohust anda selleks
638 IV,39 | niivõrd majandussüsteemis endas, kuivõrd tõsiasjas, et kogu
639 III,28 | ajaloolisest protsessist, milles endised kommunistlikud maad olid
640 II,17 | õigusi. Vabadus muutub siis enesearmastuseks kuni Jumala ja ligimese
641 I,5 | rahvaid rahutuks teeb, tõi enesega lõpuks kaasa muudatustejanu
642 I,5 | viletsus; nii tööliste suurem enesekindlus kui ka nende tihedam ühinemine,
643 II,18 | piiridesse, kaotasid võimaluse enesemääramiseks ning samal ajal püüti hävitada
644 II,18 | sõda võib lõppeda inimkonna enesetapuga, ilma võitjate ja võidetuteta,
645 II,13 | muudab raskemaks inimese eneseväärikuse teadvustamise ja takistab
646 V,51 | inimesetundmise ning tuues kaasa oma enesevalitsemise, isiklikud ohvrid, solidaarsuse
647 II,17 | mis on rajatud pigem neile enestele kui tõele inimesest. [49]
648 IV,37 | suhtestada, ja ta on kaotanud ennastunustava, omakasupüüdmatu, esteetilise
649 I,5 | edasiliikumisviiside tõepoolest enneolematu areng, peremeeste ja tööliste
650 Siss,2 | ka neid minu eelkäijate entsüklikaid ja teisi dokumente, mis
651 I,10 | hulka." [33] ~Need lõigud entsüklikast on seda väärtuslikumad täna,
652 V,47 | kasvada oma ema ihus pärast eostumist; õigus sirguda üksmeelses
653 III,24 | takistusena, vaid inimese eraalgatuse-, omandi- ja tegevusvabaduse-õiguste
654 I,9 | kuuluvad jäägitult inimese eraelu valdkonda. Paavst kinnitab
655 V,47 | hüve pole sugugi ainult erahüvede summa, vaid nõuab eeldab
656 V,47 | on üha raskem kohandada erahuve ühisele hüvele vastavate
657 II,17 | ligimese vihkamiseni; see viib erahuvide piiramatule järgimisele
658 IV,34 | et ta on inimene, tema erakordse väärikuse tõttu. See midagi,
659 II,17 | vabaduse käsitluses, mis eraldab vabaduse kuuletumisest tõele
660 III,25 | selgelt, et ainult Jumal saab eraldada Kuningriigi pojad kurja
661 I,4 | teineteisest sügava kuristikuga eraldatud klassiks". [6] See olukord
662 I,10 | Teisele süsteemile ei ole eraldi lõiku pühendatud, kuid -
663 V,48 | suunava rolli võib riik erandlikes olukordades täita ka asendavat
664 IV,30 | omaaegse sotsialismi vastu, eraomandi-õiguse loomulikku olemust. [65]
665 IV,30 | inimvabaduse laiendit ... Eraomandil on juba oma loomult ka ühiskondlik
666 IV,43 | tegevusel rajaneb algatus- ja eraomandiõigus. Oma tööga kannab inimene
667 I,6 | need alad, kus valitsevad eraomandiõiguse oma aluseks kuulutanud süsteemid.
668 II,12 | kadedust rikaste vastu, hüvede eraomanduse hävitamist ning selle asemel
669 I,7 | inimesel on voli astuda eraühingutesse", mis on mõistagi "loomulik
670 IV,36 | kontrollitava kunstliku tarbimise eredaks näiteks on narkomaania.
671 II,14 | ühiskonna hüve, vaid mingi grupi erihuve, mis asendavad ühise hüve
672 VI,62 | maailma loomisest alates, ja erilisel moel ajast, mil Jumal sai
673 IV,43 | on, erineval moel ja oma eriliste ülesannetega, nii need,
674 VI,55 | tema töö põrkub tänapäeval erilistele raskustele ja takistustele.
675 III,29 | keelavad rahva enamusest erineva usutunnistusega kodanikel
676 Siss,1 | üksikisikute poolt maailma erinevais paigus. ~
677 VI,57 | näidates seega, et hoolimata erinevast sotsiaalsest päritolust
678 VI,55 | tarbijalike lahenduste kohta, mis erinevatel ettekäänetel püüavad inimest
679 III,22 | keskkonnas, kus kuulumine erinevatesse rühmitustesse hägustas üldise
680 I,7 | puhkepausidele ning õigust laste erinevuse ja naissoo väärikuse arvestamisele
681 IV,32 | tendentside vahel on iseloomulikke erinevusi. Kui kunagi oli tootmise
682 IV,42 | hindaks seda vabadusele eriomase mõõdupuu järgi, mille lähtepunktiks
683 IV,41 | positiivset tähendust isegi neile eriomases valdkonnas. Niimoodi jõuab
684 IV,36 | mis võimaldaksid otseselt eristada uusi ja kõrgemaid inimvajaduste
685 V,50 | kaasaegsemaks ja isiklikumaks, eristades traditsioonis kõlbulikku
686 IV,41 | oma teisejärgulisi ning erivajadusi, muutuvad kurdiks peamiste
687 IV,32 | Kui keegi valmistab mingi eseme mitte oma tarbeks, teeb
688 I,5 | sotsiaalvallas paratamatult esilekerkivate konfliktide puhul. Sel moel
689 V,52 | veelgi keerulisemaks sõja esilekutsunud probleemide õiglase lahendamise!
690 I,11 | hiljem tagasi. Samal ajal on esiletoodud punktid, mis ei ole sugugi
691 III,23 | seast väärivad mõned erilist esiletoomist. Otsustavaks muutusi vallandanud
692 II,20 | teevad need maad sageli alles esimese sammu oma tõelise vabaduse
693 III,26 | kavaga. ~Mõnedes maades oli esimeseks tagajärjeks Kiriku ja töölisliikumise
694 I,10 | sotsialismi ja liberalismi. Esimesele pühendab ta algusosa, mis
695 I,5 | positiivsed. Entsüklika esimeses lõigus kirjeldab ta "uusi
696 VI,61 | klassivõitluse aegadel pärast Esimest maailmasõda sekkus ta, et
697 VI,57 | innustust saanud, jagasid mõned esimestest kristlastest oma vara vaestele,
698 VI,58 | inimpere huvid olema võrdselt esindatud. Oma otsuste tagajärgi kaaludes
699 I,5 | rahvusvaheliste kohta. Ta esitab nende kohta põhjendatud
700 IV,30 | Ka Vatikani II Kirikukogu esitas selle sama traditsioonilise
701 Siss,3 | tundmatus ja need lubadused esitavad väljakutse meie kujutlusvõimele
702 II,12 | tuleb esile tuua kaks asja: esiteks hämmastav selgus, millega
703 I,4 | autoriteedi toel, avaldades esmakordselt tööliste olukorda süsteemipäraselt
704 II,13 | tuleb vastata, et selle esmapõhjuseks on ateismi levik. Inimene
705 IV,31 | õiguste objektiks. ~Kõige hea esmaseks lähtekohaks on Jumala enese
706 I,10 | poliitilise organisatsiooni esmast põhimõtet: mida kaitsetum
707 I,5 | rõhutanud, peab üheks oma esmastest ülesannetest pidama Kiriku
708 IV,33 | tingimustes ja piirkondades, kus esmatähtis on võitlus kõige hädavajalikuma
709 IV,37 | ennastunustava, omakasupüüdmatu, esteetilise hoiaku, mille kutsub esile
710 Siss,1 | minu pontifikaadi praegusel etapil. See entsüklika on silma
711 IV,36 | iseloomuga. Arengu varasematel etappidel elas inimene pidevalt vajaduse
712 II,20 | riigi enda piirides elavad etnilised grupid, kes ei ole veel
713 II,12 | põhinev tulevaste aegade etteaimamine on imelisel kombel täiesti
714 IV,41 | selle võõrandamises. See etteheide põhineb kahtlemata ekslikul
715 VI,59 | kohalolek ajaloos, mis on ettehooldus. ~Uudsust, mida kogetakse,
716 IV,36 | ning usaldusest jumaliku ettehoolduse vastu, mis ilmutab otsuse
717 VI,55 | lahenduste kohta, mis erinevatel ettekäänetel püüavad inimest veenda tema
718 V,46 | teistele peale suruda oma ettekujutuse tõest ja heast on. Kristlik
719 II,12 | konkreetse kuju Leo XIII ettekuulutustele ning üha rahutumakstegevatele
720 II,13 | 13. Ettevõetud probleemi sügavamalt uurides
721 IV,35 | seisundi indikaatorina. Kui ettevõte toob kasumit, tähendab see,
722 IV,43 | kehtivaid võimusuhteid. Ettevõtet ei tohi vaadelda ainult "
723 V,48 | et neilt gruppidelt või ettevõtetelt mitte alatiseks võtta neile
724 IV,32 | osana, otsustusvõime ja ettevõtlikkuse roll. [70] ~Seda protsessi,
725 IV,32 | vastu astumiseks. ~Kaasaegne ettevõtlusmajandus sisaldab positiivseid aspekte,
726 IV,42 | oleks ehk õigem rääkida "ettevõtlusmajandusest" või "turumajandusest" või
727 VI,57 | solidaarne ühiselu võimalik. Evangeeliumist ammutatud jõuga on mungad
728 III,25 | ülesandele, inimtegelikkuse evangeelsele hingestamisele, on kutsutud
729 I,5 | sotsiaaldoktriini" väljatöötamisse. "Uus evangeliseerimine", mida kaasaegne maailm
730 Siss,3 | tähelepanelik jälgimine evangeliseerimise uute vajaduste selgitamiseks
731 V,50 | seoses tuleb meenutada, et evangeliseerimisel on oma koht rahvaste kultuuris,
732 VI,55 | jõu ja uute meetoditega evangeliseerimisele, mis edendab inimest tervikuna.
733 VI,54 | sotsiaalõpetus iseenesest oluline evangeliseerimisvahend: sellisena kuulutab ta kõikidele
734 I,4(7) | Cf. ex. gr., LEO XIII, entsüklika
735 V,46 | Kirik on teadlik nende fanatismi või fundamentalismi ohtlikkusest,
736 III,26 | ei ole mehhaanilise või fataalse iseloomuga, pigem on nad
737 IV,36 | Siin tekibki liigtarbimise fenomen. Avastades uusi vajadusi
738 II,12 | tollal teatud ühiskondliku filosoofiana käsitletud ja enam-vähem
739 I,10 | korduvalt märkinud juba kreeka filosoofiast tuntud mõistega "sõprus";
740 V,46 | skeptilist relativistlikku filosoofiat pidama demokraatlikele riigivormidele
741 V,47 | gruppide mõjukust valimistel ja finantsilist kaalu. Taolised moonutused
742 VI,56 | suurenedes iga päevaga. ~Formuleerinud põhimõtted ja suunad töölisküsimuse
743 Siss,3 | töölisküsimuse lahendamiseks formuleeritud põhitõdede rikkus. Kuid
744 IV,36 | vähemalt kahjustavad inimese füüsilist ja vaimset tervist. Majandussüsteem
745 III,29 | peeta kinni loomulikust ja fundamentaalsest õigusest tunda tõde ja elada
746 II,13 | majandusliku mehhanismi funktsioneerimisele; samal ajal peetakse teiselt
747 VI,59 | oluline interdistsiplinaarne funktsioon. Et täiesti erinevates ja
748 II,12 | omanike vastu, moonutab riigi funktsioone ja viib riigid täielikku
749 V,48 | olukordades täita ka asendavat funktsiooni,, kui ühiskonna mingid osad
750 I,7 | töösuhetest, ilma igasuguse garantiita tööaja pikkuse ja hügieenitingimuste
751 II,15(44) | l. mem., 629-632; kõne Genfis Rahvusvahelises Tööorganisatsioonis (
752 III,22 | maades, ent ajaliselt ja geograafiliselt on need palju laiema ulatusega.
753 IV,33 | kolmandat maailma" vaid geograafilises tähenduses. Selle "maailma"
754 VI,58 | Kaasajal toimub nn. "majanduse globaliseerumine", mida ei tohi mingil juhul
755 I,4(7) | Cf. ex. gr., LEO XIII, entsüklika Arcanum
756 VI,57 | progressist ähvardab vaesus võtta grandioossed mõõtmed. Läänemaades esineb
757 I,4(7) | 1889, 212-246; entsüklika Graves de communi (18. jaan. 1901):
758 II,14 | ühiskonna hüve, vaid mingi grupi erihuve, mis asendavad ühise
759 V,44 | õiglased suhted. Klassi-, grupi- või rahvushuvid vastandavad
760 V,44 | tohi väärata, ei üksikisik, grupp, klass, riik ega rahvus.
761 V,48 | lühiajaline kui võimalik, et neilt gruppidelt või ettevõtetelt mitte alatiseks
762 VI,57 | erineval kujul vaesust tõrjutud gruppides, vanurite ja haigete seas,
763 Siss,3 | või ühinedes erineval moel gruppidesse, ühingutesse ja organisatsioonidesse,
764 IV,35 | neist võimalustest kinni haarama, tehes vajalikke pingutusi
765 VI,54 | eelkõige inimest nii nagu ta on haaratud kaasaegsete ühiskondade
766 II,17 | Ent vihkamine ja ülekohus haaravad terveid rahvaid ja tõukavad
767 III,25 | inimene eneses pärispatu haava, mis tõmbab teda lakkamatult
768 I,9 | Keegi ei saa karistamatult haavata inimese väärikust, millesse
769 IV,35 | tegeliku sotsialismi" hääbumisega jääb kapitalism ainsaks
770 IV,38 | tähelepanu. Kui erinevate hääbumisohus olevate loomaliikide loodusliku
771 III,29 | ka temas kõlavale Jumala häälele. Arengu kulminatsiooniks
772 IV,42 | mille vastu Kirik kindlalt häält tõstab. Suured hulgad elavad
773 II,15 | seadusandlikke meetmeid häbiväärse ekspluateerimise kaotamine,
774 I,11 | poliitilised muutused samu hädasid suures osas maailmast. ~
775 V,48 | On ilmne, et see, kes on hädasolija ligimesena puudusele lähemal,
776 VI,57 | pühendunud halastustegevusele hädasolijate ja tõrjutute heaks veendumuses,
777 V,49 | alati kohal olnud, andes hädasolijatele materiaalset abi ja pidades
778 I,5 | mida kaasaegne maailm hädasti vajab ja mille tähtsust
779 VI,56 | sotsiaaldoktriini. Selleks on hädavajalik kohalike kirikute koostöö
780 IV,41 | suurendab seda, lisades hädavajalike hüvede puuduse ning majandusliku
781 III,25 | muudab lunastuse tema jaoks hädavajalikuks. See doktriin ei ole mitte
782 IV,33 | esmatähtis on võitlus kõige hädavajalikuma eest ja kus ikka veel on
783 V,49 | jääb kõrvale riigipoolsest hädavajalikust toetusest ning tal ei jätku
784 III,22 | erinevatesse rühmitustesse hägustas üldise inimväärikuse teavustamist,
785 IV,36 | levimine on märk tõsistest häiretest ühiskonnakorralduses ja
786 III,25 | ühiskonna vajadusi, kaotatakse hälbed, kinnitatakse söakust tegutseda
787 II,12 | tuua kaks asja: esiteks hämmastav selgus, millega nähti läbi
788 Siss,3(5) | PÜHA IRENAEUS, Adversus haereses, 1, 10, 1; 3, 4, 1: PG 7,
789 IV,41 | massikommunikatsioonivahenditega manipuleerimine, mis hästiorganiseeritud püsivusega sunnivad peale
790 V,52 | ei iial enam sõda, mis hävitab süütuid elusid; mis õpetab
791 I,4 | madalamatele kirgedele ning hävitaks end ise. Kust mujalt tulevad
792 I,7 | loomulikke õigusi kaitsma, mitte hävitama, ning kui riik hakkab töötajate
793 IV,38 | looduskeskkonna mõttetu hävitamise tuleb meenutada veel palju
794 II,19 | vabaduse ja inimeste heaolu hävitamisega, mille nimel end kommunismile
795 III,25 | põhjuseta kärbitakse või koguni hävitatakse kogu see valdkond, milles
796 II,13 | üksikisiku subjektiivsusega hävitati "tegeliku sotsialismi" poolt. [40] ~
797 II,18 | kasutatakse üha täiuslikumate ja hävitavamate relvade tootmiseks, samal
798 V,51 | täie kindlusega väita, et hävitusvahendite õudusttekitav võimsus, mis
799 II,14 | massihävitusrelvad (mida just sel ajal hakati välja töötama). Seega pärinevad
800 VI,58 | saavutada, kui inimesed ei hakka nägema vaeses, kes palub
801 VI,55 | Ka kolmanda aastatuhande hakul jääb Kirik "inimese transtsendentsuse
802 III,26 | inimkonna ajaloos toimiva Jumala halastava kavaga. ~Mõnedes maades
803 IV,36 | ei saa ma rääkida ainult halastuskohusest, see tähendab kohusest aidata
804 VI,57 | seisusest on pühendunud halastustegevusele hädasolijate ja tõrjutute
805 II,12 | aidata. Seega osutus ravim halvemaks kui häda. Määratledes tolleaegse
806 II,17 | Just selle eksituse halvimad tagajärjed ilmnesid terves
807 I,6 | pingutada ennast asjade hankimiseks, mis on hädavajalikud elu
808 IV,36 | vajadus laialdase kultuuri- ja haridustöö järele, mis hõlmaks ostja
809 IV,40 | loomult ei ole ega saagi olla harilikud kaubad. ~
810 VI,57 | mungad sajandite jooksul maad harinud, nii mees- kui naisordude
811 IV,33 | veel maa ja need, kes seda harivad, on omamisest kõrvalejäetutena
812 IV,41 | püsivusega sunnivad peale harjumusi ja ühiskondliku arvamuse
813 VI,57 | sotsiaalsest päritolust on harmooniline ja solidaarne ühiselu võimalik.
814 V,51 | sellesse. Et see kultuur harmooniliselt kujuneks, peab inimene olema
815 VI,62 | ja täna ja igavesti" (vt. He 13,8), Jeesusele Kristusele,
816 IV,39 | olulisemad arusaamad tõest ja headusest, õpib, mida tähendab armastada
817 II,19 | praktikat kujutab endast heaolu- või tarbimisühiskond, mis
818 VI,58 | erakordseid võimalusi suuremaks heaoluks. Ent seda enam tundub vajalik
819 V,48 | hoolekanderiigiks" kutsutud heaoluriigi aadressil. "Hoolekanderiigi"
820 V,48 | riigitüüp, "külluse- või heaoluriik". Sellised muutused on mõnes
821 VI,61 | elab mitte läänemaailma heaolus vaid kannatab arengumaade
822 VI,61 | mitte alati kõigi poolt heatahtlikku vastuvõttu ei leia. ~Seega
823 VI,58 | koormat, vaid võimalust heateoks ja vaimse rikkuse kogumiseks.
824 III,26 | osaliselt allutatud marksismi hegemooniale veendumuses, et tõhusaks
825 IV,32 | Seda protsessi, mis heidab valgust tõele inimese kohta,
826 II,12 | oleks täielik, kui me ei heidaks ühtlasi pilku tänasele olukorrale.
827 II,13 | mida ta tunneb oma südames, heideldes täiusliku headuse igatsuse
828 VI,62 | 62. Käesolev entsüklika heitis pilgu minevikku, kuid oli
829 Siss,3 | kaitseks: see on ajaloo heitlikes sündmustes olulisel määral
830 IV,33 | algusaegade kõige süngematelegi hetkedele. Teistel juhtudel on majandusliku
831 V,51 | pühendunud hoolikus ligimese eest hetkel, mil ta seda vajab - mida
832 III,29 | inimelu tõeliste väärtuste hierarhia tunnetamise ja järgimise; ~
833 IV,41 | vastavalt väärtuste õigele hierarhiale, nii et asjade omamine oleks
834 V,47 | ühitamist, lähtudes hüvede hierarhiast ning kindlat arusaama inimkisiku
835 II,18 | Kiriku dokumentides ja hiljuti entsüklikas Sollicitudo
836 I,4 | osta ja müüa ning mille hind määrati ainuüksi nõudmise
837 V,46 | 46. Kirik hindab kõrgelt demokraatlikku süsteemi
838 IV,42 | vabaduse teenistusse ja hindaks seda vabadusele eriomase
839 Siss,3 | loomult ei kuulu selline hindamine magisteeriumi otsestesse
840 VI,58 | ühiste hüvede väärilisele hindamisele, pidades silmas kogu inimkonda.
841 II,12 | vahendid ja ressursid. Ometi hindas paavst täiesti õigesti ohtu,
842 Siss,3 | vajaduste selgitamiseks kuulub hingekarjase kohustuste hulka. Ometi
843 III,22 | tunnistuse eest, mille paljud hingekarjased, terved kogudused, kristlased
844 IV,42 | veel sügavas ainelises ja hingelises viletsuses. Kindlasti kõrvaldab
845 III,25 | ja kurja võitlus inimese hinges. ~Kõigel sellel, mida pühakiri
846 III,25 | inimtegelikkuse evangeelsele hingestamisele, on kutsutud kõik kristlased
847 III,27 | puudu minevikupingutusi hingestanud moraalsest pingest ning
848 IV,32 | kauplemises kokkulepitud õiglase hinna. Võime õigeaegselt mõista
849 IV,35 | tasumist talumatute ohvrite hinnaga. Neil juhtudel on vaja -
850 IV,35 | moodustavad ettevõtte kõige hinnalisema vara, koheldakse alandava
851 I,5 | tegelikkust, anda sellele hinnang ning osutada suunad sellest
852 Siss,3 | eesmärgiks anda lõplikku hinnangut, sest oma loomult ei kuulu
853 I,11 | valguses võimaldab meil hinnata Kiriku püsivat muret nende
854 II,15 | töötajat tasuva töö kaotamise hirmu eest. Läbi aegade on see
855 III,24 | kultuuri keskmeks on inimese hoiak suurima saladuse, Jumala
856 IV,37 | omakasupüüdmatu, esteetilise hoiaku, mille kutsub esile imetlus
857 V,46 | riigivormidele kõige sobivamaks hoiakuks ning mitte usaldama demokraatia
858 IV,37 | valitsenud. [76] ~Selles hoiakus võib eelkõige märgata inimliku
859 I,5 | üldtunnustatud. Nimelt valitses kaks hoiakut: üks oli suunatud selle
860 III,24 | tema keele ja ajaloo, tema hoiakute kaudu elu põhiliste sündmuste -
861 III,25 | põhimõtetega; need sündmused on hoiatuseks kõigile, kes poliitilise
862 IV,30 | värisema Jeesuse Kristuse hoiatuste ees, sest ükskord tuleb
863 Siss,2 | oluliselt kaasa aidanud viimase hoidmisel aktuaalse ja tegusana aegade
864 II,14 | anno on aga kirjutatud: "Hoidudes vaenulikkusest ja vastastikusest
865 IV,36 | ja haridustöö järele, mis hõlmaks ostja kasvatamist tema valikuvõime
866 V,47 | teha tööd maiste hüvede hõlvamiseks ning ammutada sellest eluks
867 II,21 | selle õudustele, laienes hoogne tegevus inimõiguste kaitseks,
868 IV,30 | hüvede inimliku vabaduse hoolde usaldatud "kasutamine" on
869 I,10 | peab riik erilise mure ja hoolega ümbritsema palgatöölisi,
870 V,48 | heaoluriigi aadressil. "Hoolekanderiigi" puudused ja moonutused
871 V,48 | esile terava kriitika ka "hoolekanderiigiks" kutsutud heaoluriigi aadressil. "
872 V,48 | ühiskonnalt vastutustunde, surub "hoolekanderiik" alla ühiskondlikud ja inimlikud
873 I,7 | Ning samuti kirjeldades hoolikalt lepingut, milles "töösuhted"
874 V,51 | Tähelepanelik ja pühendunud hoolikus ligimese eest hetkel, mil
875 IV,41 | konkurentsis ja vastastikuses hoolimatuses ning kus temasse suhtutakse
876 V,44 | õigusi arvestamata. Inimesest hoolitakse ainult sedavõrd, kuivõrd
877 V,51 | samal ajal omavahel, et nad hoolitseksid üksteise eest. Pühakiri
878 I,10 | Riik ei või piirduda "hoolitsemisega ühe osa oma kodanike eest",
879 V,49 | kasvatamisel kui ka vanurite eest hoolitsemisel, et vältida viimaste eemaldumist
880 V,51 | Pühakiri räägib meile pidevalt hoolitsevast abist ligimese eest, nõudes
881 V,49 | edasi põlvkondadevahelisest hoolitsusest üksteise eest. Sel moel
882 I,10 | enam vajab ta teiste abi ja hoolitsust, ning eriti riigivõimu toetust. ~
883 IV,32 | niisugused olulised voorused nagu hoolsus, töökus, arukas riskimisjulgus,
884 VI,53 | kogu doktrinaalse rikkuse horisondiks on inimene oma konkreetses
885 VI,57 | liikmed on asutanud vaestele hospitale ja varjupaiku, vennaskonnad,
886 I,8 | tööaja kestvuse, töökohtade hügieeni ja töö õiglase tasustamise
887 I,7 | garantiita tööaja pikkuse ja hügieenitingimuste osas töökohtadel ning töösoovijate
888 II,14 | õiguslikud kaalutlused, mis hülgab ligimese (ja järelikult
889 V,50 | tähenda tingimata nende hülgamist või purustamist a priori,
890 III,27 | rahvaste jaoks. Kommunismi hüljanud maade moraalne ja majanduslik
891 VI,53 | tuleneb, et Kirik ei saa hüljata inimest ja et emphsee inimene
892 V,48 | põgenike, immigrantide, hüljatute, vanurite või haigete ja
893 IV,34 | panus inimkonna ühiseks hüvanguks. ~Seoses "kolmanda maailmaga"
894 I,6 | perekonnaga, teisalt aga üldiste hüvedega, sest "on vaieldamatu tõde,
895 III,28 | saada osa materiaalsetest hüvedest ja rakendada viljakalt oma
896 IV,36 | inimesest ja tema tõelisest hüvest: tootmis- ja tarbimisviiside
897 IV,34 | puudustkannatavad inimesed ei hukkuks. Peale selle tuleb sellistel
898 III,28 | ja poliitilisi otsuseid. Hulgaliselt vahendeid võiks vabaneda
899 I,10 | vähem riigi kaitset; vaeste hulk, kellel ei ole kaitsvat
900 II,18 | asustati väevõimuga ümber. ~Hullumeelne võidurelvastumine neelab
901 II,18 | püüavad leida rahumeelseid ja humaanseid lahendusi, järgides ühtlasi
902 VI,54 | keerulisse suhetevõrku. Humanitaarteadused ja filosoofia on suureks
903 I,5 | inimesed üksteisele nagu "hundid", seades ohtu ühtede elatusvahendid
904 II,18 | kõigi osapoolte seaduslikke huve, jäävad isoleerituks ning
905 VI,58 | organisatsioonides peavad kogu inimpere huvid olema võrdselt esindatud.
906 IV,33 | rajatud mitte ainult ühe poole huvidega arvestavale looduslike ressursside
907 III,25 | vastandamist ühiskonna kui terviku huvidele; püüdes selle asemel leida
908 III,26 | millest marksism, neid enese huvides ära kasutades, ka ise jõudu
909 III,26 | Kirikule, vaatab ta suure huviga selle poole. ~Marksismi
910 III,28 | see vastab ka kogu Euroopa huvile ja kasule, sest Euroopa
911 III,25 | tõusta kõrgemale oma vahetust huvist ja ometi sellega seotuks
912 III,28 | vahendeid võiks vabaneda Ida ja Lääne vahelise konflikti
913 III,26 | sündmused arenesid peamiselt Ida- ja Keskeuroopa maades; ent
914 V,47 | tunnistajaiks demokraatliku ideaali valdavale edule, millega -
915 V,46 | üksikisiku arenguks - tõelistele ideaalidele suunatud kasvatuse ja hariduse
916 I,10 | rikkalikku juhatust pakkuv tähtis idee on riigi ja kodanike suhete
917 I,4 | sotsialistlikeks" nimetatud ideed, sekkus Leo XIII oma autoriteedi
918 IV,41 | ümberkorraldamisele, abstraktsetele ideedele või võltsidele utoopiatele.
919 IV,43 | pakub Kirik hädavajaliku ideelise orientiirina oma sotsiaaldoktriini,
920 II,18 | teed ning ühtlasi loobuda ideest, et võitlus vaenlase hävitamiseks,
921 V,46 | poliitilist tegevust, võib ideid ja veendumusi kergesti kuritarvitada
922 II,17 | klassivõitlusest ning samuti kodu- ja ideoloogiasõjad. Kui poleks olnud ägedat
923 III,22 | toetada ja kaitsta inimõigusi: ideoloogiast läbiimbunud keskkonnas,
924 II,20 | Nii segunevad paljudes ideoloogiates, mis kujunevad iga kord
925 V,45 | panna, kasutades teda oma ideoloogilise süsteemi tööriistana. [92] ~
926 II,16 | tegevust, mis oli kaugel ideoloogilisest ähmasusest ning hoopis lähemal
927 V,46 | isiklike huvide järgimiseks või ideoloogiliste põhimõtete tõttu. ~Tõeline
928 IV,43 | ühisliikumist inimese vabastamise ja igakülgse arengu eest. ~Tänaste "uute
929 VI,56 | Kirikusse puutub, siis tema igakülgsest abist ei saa kunagi puudust
930 II,15 | töötingimuste üle ning tagades igal juhul elatusmiinimumi töö
931 I,5 | ühiskonnaelu jaoks ning paigutab ka igapäevase töö ja sellega seotud võitluse
932 VI,59 | probleemide ja väljakutsete igapäevases konkreetses tegelikkuses,
933 IV,43 | ees. ~Kohustus teenida oma igapäevast leiba palehigis on samal
934 II,16 | lähemal töötajatele ja nende igapäevastele vajadustele. Selles valdkonnas
935 V,44 | Seepärast on parem , kui igasugune võim on tasakaalustatud
936 I,5 | teravam ja julmem, et puudusid igasugused reeglid ja normid selle
937 II,14 | kavatsenud paavst hukka mõista igasugust sotsiaalset vastuolu mistahes
938 VI,60 | lahenduspõhimõtteid, kirjutas Leo XIII: "Igatahes nõuab niivõrd oluline probleem
939 V,49 | vabatahtlik abi, mida Kirik igati soosib ja, kutsudes kõiki
940 V,52 | südametunnistust. See ongi see igatsetud kultuur, mis toetab usaldust
941 II,13 | heideldes täiusliku headuse igatsuse ning suutmatuse vahel seda
942 III,24 | inimese südames peituvale igatsusele headuse, tõe ja elu järele.
943 VI,53 | müsteeriumi läbi on Kristus seotud igaühega igavesti. [108] Sellest
944 IV,30 | kasutamisest anda aru Jumalale, Igavesele Kohtumõistjale"; ja tsiteerides
945 VI,53 | plaan, nimelt tema osalemine igaveses pääsemises. Siin on kõne
946 VI,62 | inimest tema maisel teekonnal igaviku poole. Ka kolmandal aastatuhandel
947 V,50 | sulgub iseendasse ja üritab igavikustada vananenud elulaadi, keeldudes
948 IV,37 | ökoloogiaprobleem. Inimene, ihaldades pigem omada ja nautida kui
949 I,5 | sõnadega: emphUute asjade ihaldamine, mis, olles kord lõkkele
950 II,19 | rõhutud masside jõust ja ihast uute asjade järele. Taoliste
951 V,47 | seotud õigus kasvada oma ema ihus pärast eostumist; õigus
952 IV,41(82) | Cf. iIbid., 41. ~
953 IV,40 | mehhanismides oht muuta turg "iidoliks", mis eitab selliste hüvede
954 III,28 | teised maad kommunistlikust ikkest vabanenud rahvaid nende
955 V,48 | kerge kasumi taotlemine illegaalse või puhtalt spekulatiivse
956 III,25 | suutvat ehitada paradiisi siin ilmas. Kuid mitte ühtegi poliitilist
957 III,25 | kõik kristlased ja eriti ilmikud üheskoos kõigi hea tahte
958 I,4 | piiskoplikest dokumentidest, ilmikute poolt läbiviidud teadusuuringutest,
959 V,48 | kulutuste tohutu kasv. On ilmne, et see, kes on hädasolija
960 I,4 | sageli vägivaldsel kujul ilmnema teine omandi- ja majanduselu
961 IV,31 | mittemateriaalseid rikkusi; lisaks saab ilmseks, et iga inimese töö on oma
962 I,10 | tähelepanu - kriitika selle kohta ilmub siis, kui käsitletakse riigi
963 II,15 | puhkeajast kui ka õigusest ilmutada töökohal oma andeid, ilma
964 V,46 | 8,31-32) ja teenib seda, ilmutades vastavalt oma kutsumuse
965 III,29 | tõega, nii loomuliku kui ka ilmutatud tõega. Nende õiguste tunnustamises
966 III,25 | ole mitte ainult kristliku ilmutuse oluline osa, vaid ta kannab
967 VI,55 | inimese tähenduse" jumalikust ilmutusest. "Et põhjani tunda inimest,
968 Siss,3 | me oleme nii öelda läbi imbunud, mis on tihtipeale väga
969 III,25 | inimene korda saata rahu ime ja on võimeline leidma sageli
970 VI,59 | läbi realiseerub see Jumala imeline kohalolek ajaloos, mis on
971 II,12 | tulevaste aegade etteaimamine on imelisel kombel täiesti õige ja täpne
972 II,12 | tagajärgi. Täna võidakse imestada selle üle, et paavst alustab "
973 IV,37 | hoiaku, mille kutsub esile imetlus olemise ja ilu ees, võimaldades
974 V,48 | rahuldamist. Mõelgem ka põgenike, immigrantide, hüljatute, vanurite või
975 II,17(47) | 1882, 269-287; entsüklika Immortale Dei (1. nov. 1885): Leonis
976 II,18 | hukka mõistetud blokkide või impeeriumide loogika nõuab, et vastasele
977 II,14 | valitsenud militarism ja imperialism rahvusvahelistes suhetes
978 IV,35 | ainus ettevõtte olukorra indikaator. Võib juhtuda, et majandusnäitajad
979 IV,35 | rolli ettevõtte hea seisundi indikaatorina. Kui ettevõte toob kasumit,
980 III,27 | tehti palju ülekohut nii individuaalsel ja ühiskondlikul kui ka
981 I,5 | öelda teatud olukordade, nii individuaalsete kui ühiskondlike, nii rahvuslike
982 I,8 | pragmaatiline ja järjekindlast individualismist kantud arusaam peremeeste
983 V,49 | ületada tänapäeval nii levinud individualistlikku mõttelaadi, on vaja tõelist
984 V,48 | vilju ning saada seega uut indu teha oma tööd edukalt ja
985 IV,32 | tehnika, kogu teaduse omamine. Industriaalselt arenenud riikide rikkus
986 I,9 | kas kehtivad seadused ja industriaalühiskondade praktika tagavad tegelikult
987 VI,61 | 61. Päris industriaalühiskonna algaastail ajandas "peaaegu
988 VI,60 | Ta oli veendunud, et industriaalühiskonnast tulenevaid tõsiseid probleeme
989 IV,33 | jää oma "julmuselt" alla industrialiseerimise segaste algusaegade kõige
990 I,11 | uus ja sageli vägivaldne industrialiseerimisprotsess oli sundinud suured inimhulgad.
991 V,52 | väljakujunenud elustiilis, et piirata inim- ja loodusressursside raiskamist,
992 III,29 | naudingule, mis muudab raskemaks inimelu tõeliste väärtuste hierarhia
993 V,46 | ainult õigusriigis ja õige inimesekäsitluse baasil. See nõuab vajalike
994 VI,62 | moel ajast, mil Jumal sai inimeseks Jeesuses Kristuses ning
995 IV,41 | tööline oma töö läbi end inimesena rohkem või vähem teostab,
996 IV,36 | tuleb lähtuda terviklikust inimesepildist, mis austab tema olemise
997 V,50 | selles, mis puudutab tõde inimeses, muutub ta viljatuks ja
998 IV,39 | muutub autonoomseks, kui inimesesse suhtutakse eelkõige kui
999 VI,58 | tõelises püüdes aidata teist inimeset. Tegu pole ju ainult ülejäägi
1000 V,51 | mõistuse ning maailma- ja inimesetundmise ning tuues kaasa oma enesevalitsemise,
1001 IV,41 | selle anni toomist ning inimestevahelise solidaarsuse kujunemist. ~
1002 V,44 | kindlat printsiipi, mis tagaks inimestevahelised õiglased suhted. Klassi-,
1003 IV,32 | usaldatavus ja ustavus inimestevahelistes suhetes, kindlameelsus raskete
|