102-ebase | ebata-inime | inimh-kohtu | kohus-marki | massu-otsim | otsin-rikka | rikku-tarbi | tarni-unust | usald-xxi
bold = Main text
Chapter, Paragraph grey = Comment text
1004 V,52 | manipuleerimine lootuse kaotanud inimhulkadega, kellele ei ole jäetud võimalust
1005 IV,39 | vabadus oma vajaliku sideme inimisikuga ja hakkab teda lõpuks võõrandama
1006 IV,40 | hüvedele nagu looduslik ja inimkeskkond, mille säilimist turumehhanismid
1007 IV,38 | Otsused, millega luuakse inimkeskkonda, võivad tekitada erilisi
1008 V,47 | hierarhiast ning kindlat arusaama inimkisiku väärikusest ja õigustest. [98] ~
1009 IV,41 | poole orienteeritud tõelise inimkogukonna loomise kogemust. Ühiskond
1010 IV,37 | loojalt. Selles osas peab inimkond olema teadlik oma kohusest
1011 III,27 | hüved, mis kuuluvad kogu inimkonnale, kuivõrd neid ei ole võimalik
1012 IV,42 | kolmandas maailmas), nagu ka inimlik võõrandumine (eelkõige arenenud
1013 V,52 | mis toetab usaldust vaese inimlikesse võimetesse või pigem tema
1014 I,7 | ei luba ei õiglus ega inimlikkus." Ning samuti kirjeldades
1015 IV,43 | kõikidele võimalusi tööks ja inimlikuks kasvuks. ~
1016 II,15 | aitavad töölistel tõeliselt inimlikul viisil osaleda ettevõtte
1017 IV,41 | ei saa pühenduda pelgalt inimlikule tegelikkuse ümberkorraldamisele,
1018 VI,59 | usu valgus ja muudaks need inimlikumaks. Usk mitte ainult et aitab
1019 IV,30 | õigus, vaid et selle õiguse inimlikus loomuses eneses sisaldub
1020 II,15 | tuleb kinni pidada nii "inimlikust" töö- ja puhkeajast kui
1021 II,13 | ühendusteni, mis lähtuvad inimloomusest, ja millel on - alati üldise
1022 V,47 | kaasneb suur tähelepanu inimõiguse vastu. Kuid just seetõttu
1023 III,22 | kohustuse toetada ja kaitsta inimõigusi: ideoloogiast läbiimbunud
1024 IV,31 | 29) Jumal andis maa kogu inimsoole, et maa elataks kõiki selle
1025 II,13 | vastuse, milles seisneb tema inimsuse kõrgeim aste ja mitte mingi
1026 IV,41 | ei saa ta tunda rõõmu oma inimsusest ega astuda nendesse solidaarsus-
1027 V,51 | otsustava panuse kultuuri ja inimsusseemph. Kirik toetab inimliku käitumise
1028 IV,41 | konkreetselt kogeda oma inimsust. Võõrandumine ilmneb ka
1029 III,25 | nimel. Sellele ülesandele, inimtegelikkuse evangeelsele hingestamisele,
1030 V,49 | küpsevad kõik need grupid inimühendustena, mis justkui koovad sotsiaalset
1031 IV,39 | vabadus on vaid üks osa inimvabadusest. Kui ta muutub autonoomseks,
1032 V,48 | puudustega, astudes samme inimväärikusega sobimatu vaesuse ja kitsikuse
1033 IV,33 | lubaksid neil edukalt ja inimvääriliselt lülituda ettevõtluse süsteemi,
1034 IV,39 | asukohaks. ~Selles vallas näib inimvaim pigem püüdvat eluallikaid
1035 VI,56 | ajendab seda doktriini uue innuga uurima, levitama ja paljudes
1036 V,49 | Jumala vastu tuleb öelda, et innukas halastus ei ole Kirikust
1037 IV,37 | vaesust või piiratust: teda innustab pigem soov asju omada kui
1038 II,15(44) | L.O.) (15. juuni 1982): Insegnamenti V/2 (1982), 2250-2266; PAULUS
1039 Siss,3 | paavste enne ja pärast teda, inspireerib ka mind evangeelne kujund
1040 IV,36 | Kui aga allutakse vahetult instinktidele eirates oma isiku teadlikku
1041 IV,36 | allutab materiaalsed ja instinktiivsed mõõtmed sisemistele ja vaimsetele.
1042 II,12 | täielikult haarab riigi kui institutsiooni ja mida hiljem on hakatud
1043 III,26(58)| USUDOKTRIINI KONGREGATSIOON, instruktsioon kristlikust vabadusest ja
1044 VI,59 | sotsiaaldoktriinil oluline interdistsiplinaarne funktsioon. Et täiesti erinevates
1045 VI,59 | armastatud inimese teenimisele. ~Interdistsiplinaarsuse kõrval peab meeles pidama
1046 VI,58 | olevat, et majanduse kasvava internatsionaliseerumisega kaasneksid mõjusad rahvusvahelised
1047 Siss,3 | antut, ja mis võimaldab interpreteerida "uut", mille keskel kulgeb
1048 IV,36 | tarbimist, säästmist ja investeerimist määravad valikud lähtuksid
1049 Siss,3(5) | Cf. PÜHA IRENAEUS, Adversus haereses, 1, 10,
1050 VI,62 | Kristus "annab riigi Jumala ja Isa kätte ..., et Jumal oleks
1051 Siss,3 | alusele, mille panid meie isad usu poolest ja iseäranis
1052 III,25 | usalduseta Jumala, ajaloo Isanda vastu, kelle kätes on inimeste
1053 I,7 | satub ta otsekohe vastuollu iseendaga." [20] ~Koos selle õigusega,
1054 V,50 | aga mõni kultuur sulgub iseendasse ja üritab igavikustada vananenud
1055 V,51 | käsitlusest, mis tal on iseendast ja oma saatusest. Just siin
1056 V,47 | oma usu tões ja kooskõlas iseenese transtsendentse väärikusega. [97] ~
1057 I,5 | transtsendentset väärikust iseeneses või oma vastastes ja suunatakse
1058 IV,30 | oma loomult ka ühiskondlik iseloom, mis tugineb hüvede ühise
1059 I,11 | osutades riigi vahendilisele iseloomule, sest inimene, perekond
1060 IV,32 | 32. Kuid meie ajale on iseloomulik teist tüüpi omand, mille
1061 IV,32 | ühiskonna tendentside vahel on iseloomulikke erinevusi. Kui kunagi oli
1062 IV,33 | mõned "kolmandale maailmale" iseloomulikud aspektid ilmnevad ka arenenud
1063 V,50 | uuenev varjamatu tõeotsing iseloomustab rahva kultuuri ja inimlikkust.
1064 II,18 | Euroopat ja kogu maailma iseloomustanud pigem sõja puudumine kui
1065 I,4 | töövorm - palgatöö, mida iseloomustas tootmise jäik rütm, mis
1066 Siss,3 | nendest "uutest asjadest", mis iseloomustasid möödunud sajandi viimast
1067 II,20 | kujunevad iga kord veidi isemoodi, õigustatud nõudmised rahvusliku
1068 II,16 | reformid olid ühiskonna vaba iseorganiseerumisprotsessi tulemuseks tugevate solidaarsussidemete
1069 VI,58 | sest seda ei ole ükski riik iseseisvalt suuteline tegema, olgu ta
1070 IV,30 | olemust. [65] Seda inimese iseseisvuse ja arengu jaoks möödapääsmatut
1071 IV,40 | seaduslikult teostada oma isiklikke eesmärke. ~Siin leiame turule
1072 V,50 | elavamaks, kaasaegsemaks ja isiklikumaks, eristades traditsioonis
1073 IV,39 | seega, mida tähendab olla isiksus. Pean siin silmas abielul
1074 IV,41 | võltsidele utoopiatele. Isiksusena võib ta end anda teisele
1075 IV,36 | vajadustest, mis takistavad isiksust küpsuseni jõudmast. Seepärast
1076 II,15 | kus väljendub töötajate isikupära: nad aitavad kaasa tõelise
1077 II,13 | ning ühtlasi kaob arusaam isikust kui mistahes moraaliotsustuse
1078 IV,35 | rahvastel areneda, kõigile isikutele ja rahvastele tuleb tagada
1079 IV,32 | teistes valdkondades väljenduv isikuvabadus. Tõepoolest, majandus on
1080 II,18 | seaduslikke huve, jäävad isoleerituks ning langevad tihti oma
1081 IV,41 | solidaarses kogukonnas või tema isoleeritus teravas majanduslikus konkurentsis
1082 VI,62 | mille täiust me ootame Issanda tagasitulekul, on juba olemas
1083 VI,62 | koos Kristuse, oma ainsa Issandaga. Tema tegi inimese tee oma
1084 VI,62 | Jeesusele Kristusele, meie Issandale, kelle nimel annan ma kõigile
1085 VI,55(110)| Kirikukogu viimase avaliku istungi lõppsõna (7. dets. 1965):
1086 III,28(59)| majanduskomisjoni nõukogu istungil paavsti "Saheli üleskutse"
1087 IV,42 | siis on vastus kindlasti jaatav, isegi kui oleks ehk õigem
1088 I,11 | enese pärast". [38] Temas jäädvustas Ta enese kuju ja sarnasuse (
1089 I,9 | need küsimused kuuluvad jäägitult inimese eraelu valdkonda.
1090 IV,34 | inimeste põhivajadused ei jääks rahuldamata, ja et puudustkannatavad
1091 III,23 | vaid uus sõda. Ja siiski jäi see lõpuks alla nende inimeste
1092 III,24 | kinnitanud nende tunnistus, kes jäid Jumalale ustavaks. Marksism
1093 I,4 | mida iseloomustas tootmise jäik rütm, mis ei pööranud vajalikku
1094 V,46 | värviküllast tegelikkust jäikadesse raamidesse ning tunnistab,
1095 I,5 | astudes oma eelkäijate jälgedes, Kiriku jaoks püsiva väärtusega
1096 VI,53 | aasta jooksul on Kirik, jälgides tähelepanelikult sotsiaalküsimuse
1097 Siss,3 | sündmuste käigu tähelepanelik jälgimine evangeliseerimise uute vajaduste
1098 III,22 | ning Aasia maades üksteise järel kokku diktatuurid ja survereziimid;
1099 I,11 | autonoomiat. Ometi ei tohi sellest järeldada nagu peaks Leo XIII arvates
1100 I,5 | esile antud sõnumi otsesed järeldused ühiskonnaelu jaoks ning
1101 V,50 | priori, vaid pigem nende järeleproovimist oma elus, et need väärtused
1102 II,15 | ent samuti nõuab pidevat järelevalvet ning vastavaid seadusandlikke
1103 Siss,3 | manitsetuna enese kui Peetruse järeltulija missiooni äratundmisest
1104 Siss,3 | äratundmine ajendab täna tema järeltulijat. Nagu teda, ja nagu paavste
1105 III,29 | hierarhia tunnetamise ja järgimise; ~c) sest et mõnedes maades
1106 II,16 | majanduslikku kasvu isikute hüve järgimisega. Siinkohal tuleb meenutada
1107 V,46 | võimu oma isiklike huvide järgimiseks või ideoloogiliste põhimõtete
1108 II,17 | viib erahuvide piiramatule järgimisele ega lase end ohjeldada ühelgi
1109 III,23 | palun, et see eeskuju leiaks järgimist ka teistes maades ja teistes
1110 III,23 | kokkuvarisemiseni viinud võitluses järgiti visalt läbirääkimiste, dialoogi,
1111 VI,62 | oma emaliku eestpalvega järgmisesse aastatuhandesse, ustavana
1112 I,6 | probleemi sügavam analüüs, mis järgneb allpool. ~
1113 II,12 | nagu nähtub entsüklikale järgnenust. ~Eriti kinnitasid seda
1114 I,4 | käsitlevad dokumendid ja talle järgnesid veel mitmed. [7] Selles
1115 Siss,1 | tähtpäevale, kaasnevad sellega ja järgnevad sellele, korraldatuna piiskoppide
1116 I,7 | mõistame suurepäraselt paavsti järgnevate sõnade raskust. "Nõuda tööd,
1117 II,14 | peab sageli otsustavalt ja järjekindlalt oma seisukoha võtma. Ka
1118 I,8 | puhtalt pragmaatiline ja järjekindlast individualismist kantud
1119 I,11 | suurepäraseks tunnistuseks selle järjepidevusest Kirikus, mida nimetatakse "
1120 III,25 | tulemuseks ühiskondliku elu järk-järguline lagunemine ja kokkuvarisemine. ~
1121 IV,43 | solidaarsusketi taoliselt, mis järk-järgult üha laieneb. Tootmisvahendite
1122 II,19 | sotsiaalsele õiglusele ja jätaks kommunismi ilma ekspluateeritud
1123 VI,55 | Jumalat," ütles Paulus VI ja jätkas, tsiteerides püha Katariinat
1124 V,49 | hädavajalikust toetusest ning tal ei jätku piisavalt vahendeid. Seega
1125 VI,53 | tähelepanelikult sotsiaalküsimuse jätkuvat arengut, korduvalt oma arvamust
1126 II,18 | jaotamise pärast sunnitud maha jätma oma maa või asustati väevõimuga
1127 III,24 | tekitatud vaimne vaakum, mis on jätnud noorte põlvkonna ilma kindlatest
1128 V,48 | madalama taseme siseellu, jättes selle ilma vastutusest;
1129 VI,55 | päästet, kui ta pakub ja jagab oma liikmetele sakramentide
1130 VI,59 | järgides Kristust, tuleb jagada teiste inimestega nende
1131 VI,57 | sõnumist innustust saanud, jagasid mõned esimestest kristlastest
1132 II,19 | tarbimisühiskond, mis püüab marksismist jagu saada puhtalt materialismi
1133 I,4 | tagajärjeks oli ühiskonna jagunemine "kaheks, teineteisest sügava
1134 III,23 | maailmasõjas tekkinud ja Jalta kokkulepetega kinnitatud
1135 II,18 | olid Euroopa vägivaldse jaotamise pärast sunnitud maha jätma
1136 III,27 | oli ulatuslik mõju ka Maa jaotamisele üksteisele vastanduvateks
1137 I,8 | kõhelnud kõnelemast isegi "jaotamisõiglusest". [27] ~
1138 I,11 | pühendumist neile, keda Issand Jeesus eriliselt armastab. Teksti
1139 VI,62 | igavesti" (vt. He 13,8), Jeesusele Kristusele, meie Issandale,
1140 I,5 | toel, [9] see tähendab Jeesuselt Kristuselt endalt saadud
1141 VI,62 | mil Jumal sai inimeseks Jeesuses Kristuses ning tõi temaga
1142 III,29 | avastada ja vabalt vastu võtta Jeesust Kristust, kes on inimese
1143 Siss,2 | kõik täiuslik annetus" (Jk 1,17), selle eest, et saja
1144 I,5 | lambaid ja tallekesi" (vt. Jn 21,15-17) ning "siduda ja
1145 II,20 | mitmesugused rahvuslike joontega variandid. Nii segunevad
1146 VI,62 | juures, 1. mail 1991 - püha Joosep töömehe mälestuspäeval -
1147 IV,41 | eriomases valdkonnas. Niimoodi jõuab marksism kinnituseni, et
1148 IV,31 | inimene maa produktiivseid jõude ja mõistab nende inimeste
1149 I,4 | aega, kuid mis just siis jõudis kriitilisse punkti. Seda
1150 IV,36 | takistavad isiksust küpsuseni jõudmast. Seepärast on pakiline vajadus
1151 V,52 | siseselt on lõpuks kätte jõudnud aeg, kus isiklik kättemaks
1152 IV,33 | lootusest tulla toime oma jõududega. Viimaste aastate kogemus
1153 II,21 | tugisambaks ja liikumapanevaks jõuks on olnud Ühinenud Rahvaste
1154 II,16 | langesid töölisliikumise jõupingutused sageli kokku kristlaste
1155 II,14 | inimisiku vastu, mis seab jõuprintsiibi kõrgemale mõistuse ja õigluse
1156 II,19 | ekspluateeritud ja rõhutud masside jõust ja ihast uute asjade järele.
1157 III,23 | seda, et peaaegu kõikjal jõuti taolise "bloki", ehk impeeriumi
1158 I,4 | rakendused, oli järkjärgult jõutud uute tootmisstruktuurideni.
1159 I,10 | Teine meie ajale rikkalikku juhatust pakkuv tähtis idee on riigi
1160 VI,62 | inimese tee oma teeks ja ta juhib inimest, isegi kui sellest
1161 IV,36 | 36. Nüüd tuleb tähelepanu juhtida spetsiifilistele probleemidele
1162 I,11 | teerajajaks ja teatud mõttes juhtideeks: see on õige arusaam inimesest
1163 II,17 | kõrvaldamiseks õigluse abil. Juhtigu mälestus nendest saatuslikest
1164 II,20 | kaader majanduse efektiivseks juhtimiseks. ~Sellises situatsioonis
1165 IV,43 | koos teistega ja teiste juhtimisel, võiksid nad teatud mõttes "
1166 Siss,1 | teised dokumendid, mis on juhtinud selle tähelepanu ning seda
1167 I,5 | millele paavst tähelepanu juhtis, olid kõike muud kui positiivsed.
1168 IV,35 | olukorra indikaator. Võib juhtuda, et majandusnäitajad on
1169 IV,39 | juhtub aga, et inimene kaotab julguse võtta enda kanda elu edasiandmiseks
1170 I,5 | Kokkupõrge oli seda teravam ja julmem, et puudusid igasugused
1171 IV,33 | reeglid, mis ei jää oma "julmuselt" alla industrialiseerimise
1172 VI,55 | elu, kui ta seab oma elu jumala- ja ligimesearmastuse käskude
1173 III,24 | uuenduste tõeliseks põhjuseks on jumalaeituse poolt tekitatud vaimne vaakum,
1174 VI,53 | pärast ja kelle jaoks on Jumalal oma plaan, nimelt tema osalemine
1175 III,25 | mida pühakiri meile õpetab Jumalariigi teedest, on oma mõju ajalike
1176 III,25 | ei saa iial segi ajada Jumalariigiga. Evangeeliumi tähendamissõna
1177 VI,55 | igasugustest seadustest ja Jumalast enesest, sulgedes ta sel
1178 VI,55 | liikmetele sakramentide läbi jumalikku elu, kui ta seab oma elu
1179 IV,36 | poolehoiust ning usaldusest jumaliku ettehoolduse vastu, mis
1180 I,9 | austusele, mis ta võlgneb jumalikule valitsejale. [28] ~Seda
1181 VI,55 | leiab "inimese tähenduse" jumalikust ilmutusest. "Et põhjani
1182 II,15 | Ometi peab ta kehtestama juriidilise raamistiku, milles majandussuhted
1183 VI,60 | toodangus ega ühiskonna teatud juriidilises või sotsiaalses korralduses,
1184 V,48 | seda korraldavate seaduste, juriidiliste ja poliitiliste normide
1185 III,29 | kitsendavad Kiriku õigust jutlustada evangeeliumi ja inimeste
1186 V,51 | viljakamaks ja täiuslikumaks ning jutlustades tõde lunastusest, mille
1187 III,29 | sõna, mida nad on kuulnud jutlustatavat ning pöörduda Kristuse poole.
1188 VI,56 | ning ma loodan, et käesolev juubel ajendab seda doktriini uue
1189 II,17 | Mõelgem siinkohal iseäranis juudi rahvale, kelle kohutav saatus
1190 IV,30(67) | PIUS XII, raadiosõnum 1. juunil 1941: l. mem., 199; JOHANNES
1191 Siss,1(2) | PIUS XII, raadiosõnum 1. juunist 1941: AAS 33 (1941), 195-
1192 II,19 | ja eluterve majanduslik juurdekasv, kus inimesed võiksid oma
1193 VI,62 | Antud Roomas, Püha Peetruse juures, 1. mail 1991 - püha Joosep
1194 III,24 | tõotas inimese südamest välja juurida vajaduse Jumala järele;
1195 III,24 | rahva kultuuri religioossete juurte ja Kristuse enda isiku taasavastamisele
1196 V,52 | ei tohi unustada, et sõja juurteks on enamasti tõsised ja reaalsed
1197 II,20 | ausa töö; samuti puudub kaader majanduse efektiivseks juhtimiseks. ~
1198 VI,58 | esindatud. Oma otsuste tagajärgi kaaludes peavad nad arvestama ka
1199 III,22 | poliitilistele struktuuridele. Kaaluka, isegi otsustava panuse
1200 II,14 | eetilised või õiguslikud kaalutlused, mis hülgab ligimese (ja
1201 II,17 | ohjeldada ühelgi õiguslikul kaalutlusel. [48] ~Just selle eksituse
1202 II,19 | puutumatust ja moraalsete kaalutluste ülimust ent samuti õiguse
1203 III,25 | mitte ainult eetilistel kaalutlustel vaid see pole praktiliselt
1204 III,26 | marksismi ja kristluse vahel. Kaasaeg, ületades kõik selle, mis
1205 V,50 | saaksid seeläbi elavamaks, kaasaegsemaks ja isiklikumaks, eristades
1206 I,10 | vastavalt sotsiaalküsimuse kaasaegsetele ja mitmekesistele aspektidele,
1207 I,5 | mida mööda astuda vastu kaasaja väljakutsetele, samal ajal
1208 V,50 | vananenud vormid, asendades need kaasajale sobilikematega. ~Sellega
1209 VI,58 | internatsionaliseerumisega kaasneksid mõjusad rahvusvahelised
1210 Siss,1 | eelnesid sellele tähtpäevale, kaasnevad sellega ja järgnevad sellele,
1211 IV,37 | et täita oma osa Jumala kaastöötajana maailmas, seab inimene end
1212 IV,41 | võõrandumine koos tõelise elumõtte kadumisega ka lääne ühiskondades täiesti
1213 IV,33 | võim inimeste üle kaugeltki kadunud; enamgi veel, vaeste jaoks
1214 I,4 | Traditsiooniline ühiskond kadus ja kujunema hakkas teine,
1215 III,27 | rahvad nõuavad valitsustelt käegakatsutavaid ja koheseid tulemusi heaolu
1216 VI,62 | teeks ning teades, et ta ei käi seda teed üksi, vaid koos
1217 Siss,3 | ütlematagi selge, et sündmuste käigu tähelepanelik jälgimine
1218 VI,53 | oma missiooni täitmiseks käima (...), tee, mille näitas
1219 V,47 | moonutused poliitilises käitumises põhjustavad aja jooksul
1220 VI,62 | Ilm 21,5) Need sõnad käivad ajaloo lõpu kohta, kui Kristus "
1221 IV,33 | sotsiaalsetes sektorites on käivitatud arenguprotsessid, mis tuginevad
1222 III,25 | organiseeritud, et ilma põhjuseta kärbitakse või koguni hävitatakse kogu
1223 II,13 | valgustusliku ratsionalismiga, mis käsitleb inimtegelikkust mehhanistlikult.
1224 I,11 | teemasid meenutame hiljem, käsitledes tänase tegelikkuse mõningaid
1225 IV,42 | õigeks ja realistlikuks käsitlemiseks, kuid see ei lahenda neid.
1226 IV,39 | Tuleb taas jõuda perekonna käsitlemiseni elu pühamuna. Perekond on
1227 V,47 | Ühiskonnapoolseid nõudmisi ei käsitleta alati lähtudes õigluse ja
1228 V,49 | seejuures ei alandaks ega käsitletaks lihtsalt abistamise objektina,
1229 I,11 | sugugi ainsad entsüklikas käsitletuist, täielikus kooskõlas Kiriku
1230 I,4 | olukorda süsteemipäraselt käsitleva dokumendi. Antud entsüklikale
1231 I,4 | pigem poliitilisi õpetusi käsitlevad dokumendid ja talle järgnesid
1232 V,44 | Kiriku õpetuses. [90] Selline käsitlus peegeldab realistlikku arusaamist
1233 I,10 | ühiskondlik-poliitilise korra kristliku käsitluse põhiprintsiipe. Leo XIII
1234 II,17 | eksitus inimese vabaduse käsitluses, mis eraldab vabaduse kuuletumisest
1235 I,11 | inimese enese elutervet käsitlust. Teisi teemasid meenutame
1236 V,52 | seni veel tõrjutud rahvaste käsitööst ja kultuurist. Ainult nii
1237 VI,55 | jumala- ja ligimesearmastuse käskude järgi, siis annab ta oma
1238 I,9 | valitsejale. [28] ~Seda Jumala käsul põhinevat õigust, ei saa
1239 V,49 | ustavana Kristuse, oma rajaja käsule, oma tegevusega alati kohal
1240 III,25 | ajaloo Isanda vastu, kelle kätes on inimeste südamed. Vaid
1241 V,52 | jõudnud aeg, kus isiklik kättemaks ja surveabinõud on asendatud
1242 V,51 | õudusttekitav võimsus, mis on praegu kättesaadav ka väikestele riikidele,
1243 IV,33 | korralduse raames, meelitatud kättesaamatu külluse särast ning samas
1244 V,50 | vaidlustavad alati edasiantud ja kättevõidetud väärtuste pärandi. See ei
1245 V,46 | kergesti kuritarvitada võimu kättevõitmiseks. Nagu näitab ajalugu, muutub
1246 III,25 | vägivalla vahel, mis seda kurja kahekordistab, pettes end lootusega seda
1247 IV,30 | järeltulijad on korranud seda kahekordset kinnitust: eraomandi vajalikkust,
1248 I,4 | oli ühiskonna jagunemine "kaheks, teineteisest sügava kuristikuga
1249 III,22 | palju laiema ulatusega. Kaheksakümnendate aastate jooksul varisevad
1250 II,15 | Läbi aegade on see toimunud kahel erineval moel: kas majanduspoliitika
1251 V,49 | ahistatakse inimest sageli kahelt küljelt - riigi ja turu
1252 I,8 | kuna see on vastuolus töö kahese loomusega; on ta ju olemuselt
1253 II,12 | vahetades tõi tegelikult hoopis kahju neile, keda taheti aidata.
1254 V,49 | seda kaasaegses ühiskonnas kahjuks üha sagedamini juhtub. Inimene
1255 VI,55 | ta sel moel egoismi, mis kahjustab kokkuvõttes nii teda ennast
1256 V,48 | laiendada riigi sekkumist, kahjustades majanduslikku või kodanikuvabadust. ~
1257 IV,36 | iseenesest pahelised või vähemalt kahjustavad inimese füüsilist ja vaimset
1258 I,10 | Rerum novarum kritiseerib kaht sotsiaalset ja majanduslikku
1259 IV,40 | 40. Riik peab tagama kaitse ja toetuse sellistele ühistele
1260 I,10 | tugev, vajab vähem riigi kaitset; vaeste hulk, kellel ei
1261 I,10 | organisatsiooni esmast põhimõtet: mida kaitsetum on üksikisik ühiskonnas,
1262 IV,39 | keemiasõjas" miljonite kaitsetute inimeste elu. ~See on kriitika
1263 VI,55 | transtsendentsuse märgiks ja kaitsjaks" [112] nagu ta seda oma
1264 IV,38 | inimökoloogia" moraalsete tingimuste kaitsmisega. Jumal on inimesele andnud
1265 I,11 | eksisteerib nende õiguste kaitsmiseks mitte ahistamiseks. [37] ~
1266 V,44 | kõikide inimeste vabaduste kaitsmist vastavate seaduste abil.
1267 IV,30 | möödapääsmatut õigust on Kirik alati kaitsnud. Samas õpetab Kirik, et
1268 V,45 | väljaspool valitsejate tahet kaitstakse hea ja kurja objektiivset
1269 I,10 | vaeste hulk, kellel ei ole kaitsvat rikkust, sõltub aga suurel
1270 IV,35 | teistele tööliste õigusi kaitsvatele ja nende subjektsust toetavatele
1271 V,46 | loomise läbi. Tänapäeval kalduvad inimesed agnostitsismi ja
1272 IV,34 | ning arendada oma andeid ja kalduvusi, et nad võiksid väärtustada
1273 VI,53 | õigusega asume selle teema kallale, (...) vaikides näiksime
1274 V,48 | kontrollimata kogu majanduselu ja kammitsemata üksikisiku algatusvabadust.
1275 IV,39 | süstemaatilisi sündivuskontrolli kampaaniaid, mis tulenevad demograafiaprobleemi
1276 I,5 | lõpuks kaasa muudatustejanu kandumise poliitikast viimasega tihedalt
1277 V,49 | justkui koovad sotsiaalset kangast, takistades sel langemast
1278 III,22 | Kirikuga Jumalat selle sageli kangelasliku tunnistuse eest, mille paljud
1279 VI,59 | selle elluviimisel vilja kannaksid, vaja Jumala armu. Armu
1280 VI,61 | läänemaailma heaolus vaid kannatab arengumaade viletsuses tingimustes,
1281 I,10 | kes kuuluvad puuduse all kannatajate hulka." [33] ~Need lõigud
1282 II,15 | andeid, ilma et seejuures kannataks töötaja südametunnistus
1283 IV,33 | kõrvaletõmbunud maad on kannatanud seisaku ja taandarengu all,
1284 III,27 | usaldatavus ja töökus. On vaja kannatlikku materiaalset ja moraalset
1285 III,25 | asemele ja astub vastu tema kannatlikkusele. ~Kristuse ohvri läbi ristil
1286 IV,38 | vormidega on julgust ja kannatlikkust nõudev ülesanne. [77] ~
1287 III,25 | südamed. Vaid ühendades oma kannatused tõe ja vabaduse eest Kristuse
1288 VI,59 | lahendusi leida, vaid muudab ka kannatushetked inimestele talutavamaks,
1289 III,25 | mõtteselgust, mõõdutunnet, kannatusi ja ohvreid; teatud mõttes
1290 III,25 | ja vabaduse eest Kristuse kannatustega ristil, saab inimene korda
1291 IV,42 | tulenevalt tootmisvahendite eest kantava vastutuse ning inimese vaba
1292 I,8 | järjekindlast individualismist kantud arusaam peremeeste ja tööliste
1293 II,13 | suhete kogumile ning ühtlasi kaob arusaam isikust kui mistahes
1294 II,12 | ja viib riigid täielikku kaosesse." [39] Ei saakski täpsemalt
1295 III,26 | poole. ~Marksismi kriis ei kaota maailmast ebaõiglust ja
1296 VI,58 | valitsevad. Loomulikult pole vaja kaotada ühiskonnakorralduse neid
1297 VI,59 | talutavamaks, et inimene ei kaotaks neis meelekindlust ega unustaks
1298 II,15 | häbiväärse ekspluateerimise kaotamine, mis langeb osaks kõige
1299 II,15 | kaitsta töötajat tasuva töö kaotamise hirmu eest. Läbi aegade
1300 II,21 | midagi ette suure ebavõrdsuse kaotamiseks maailma ulatuslike regioonide
1301 II,18 | vaid eeldab sõja põhjuste kaotamist ning siirast lepitust rahvaste
1302 II,18 | ahistavatesse piiridesse, kaotasid võimaluse enesemääramiseks
1303 III,25 | inimväärika ühiskonna vajadusi, kaotatakse hälbed, kinnitatakse söakust
1304 III,28 | võrreldavad nende ohvrite ja kaotustega, mida Euroopa läänepoolsed
1305 IV,41 | Marksism kritiseeris kodanlikke kapitalistlikke ühiskondi, süüdistades neid
1306 IV,42 | neid. On isegi radikaalse kapitalistliku ideoloogia levimise oht;
1307 I,9 | inimeselt võtta: "Keegi ei saa karistamatult haavata inimese väärikust,
1308 Siss,3 | õpetuslikku autoriteeti. Ent karjasekohustus sunnib mind pakkuma ka mõningate
1309 IV,41 | mida analüüsis ja kirjeldas Karl Marx. Siiski ei ole võõrandumisest
1310 I,8 | suhetest pälvib entsüklikas karmi kriitika, kuna see on vastuolus
1311 I,5 | Rerum novarum) vaieldamatult karmide sõnadega: emphUute asjade
1312 I,8 | paratamatuna on töö tingitud igaühe karmist kohusest "ellu jääda". Paavst
1313 I,5 | ning just selle kohta ei kartnud paavst tol ajal rangeimate
1314 I,8 | ajendatuna suurema viletsuse kartusest nõustub raskemate tingimustega,
1315 IV,41 | üksteist vastastikku ära kasu saamiseks, ning, rahuldades
1316 III,28 | ka kogu Euroopa huvile ja kasule, sest Euroopa ei saa elada
1317 IV,38 | mitte ainult maa, et ta kasutaks seda austades talle antud
1318 IV,33 | võimed leiaksid hindamist ja kasutamist. Kokkuvõttes, kui neid ka
1319 II,18 | loomiseks võimendataks ja kasutataks ära kõik kolmanda maailma
1320 II,18 | Sõjalistel eesmärkidel kasutatav tehnika ja teadus annab
1321 Siss,2 | Aujärjelt lähtunud dokumenti on kasutatud nii palju hea tegemiseks
1322 IV,41 | ekspluateerimisvormides, kus inimesed kasutavad üksteist vastastikku ära
1323 IV,43 | seaduslik kui see teenib kasutoovat tööd, ja vastupidi - see
1324 IV,36 | selleks, et tarbida elu kasutus naudingus. [75] Niisiis
1325 I,8 | võimete ja jõudude vaba kasutuse sfääri, siis paratamatuna
1326 II,14 | sõjalise jõu hävitamiseks kasutusele ka vale ja vägivalla elanikkonna
1327 V,48 | kaasneb kulutuste tohutu kasv. On ilmne, et see, kes on
1328 V,47 | tihedamalt seotud õigus kasvada oma ema ihus pärast eostumist;
1329 III,27 | vägivald, vaid et kõigis kasvaks rahu ja andestuse vaim. ~
1330 III,29 | väärikamat elu, et tõepoolest kasvaksid iga inimese väärikus ja
1331 VI,58 | Selle saavutamiseks peab kasvama suurte maade vaheline üksmeel
1332 IV,41 | omamine oleks talle vahend kasvamiseks. Seda kasvamist võib takistada
1333 IV,41 | vahend kasvamiseks. Seda kasvamist võib takistada massikommunikatsioonivahenditega
1334 II,21 | Rahvaste Organisatsioon. Kasvanud pole mitte ainult iga inimese
1335 V,49 | mitmesugusel kujul ja oluliselt kasvanult. Eriliselt väärib märkimist
1336 V,47 | vabalt perekonda, saada ja kasvatada lapsi kasutades vastutustundlikult
1337 V,49 | vahenditega niihästi laste kasvatamisel kui ka vanurite eest hoolitsemisel,
1338 IV,36 | järele, mis hõlmaks ostja kasvatamist tema valikuvõime mõistliku
1339 IV,38 | milles ta elab, saadud kasvatus ja keskkond. Need võivad
1340 V,46 | tõelistele ideaalidele suunatud kasvatuse ja hariduse läbi, kui ka
1341 VI,54 | õigustega, perekondlike ja kasvatuslike õigustega, riigi kohustustega,
1342 VI,58 | vajalik olevat, et majanduse kasvava internatsionaliseerumisega
1343 I,6 | omand, ent pidades silmas ka kasvavaid vaesusilminguid või täpsemalt
1344 IV,42 | korraldamise pimesi vaid kasvavate turujõudude hooleks. ~
1345 III,27 | koheseid tulemusi heaolu kasvus ning oma seaduslike nõudmiste
1346 IV,43 | töö ja rikkuse üldisest kasvust vaid pigem nende piiramisest,
1347 VI,55 | jätkas, tsiteerides püha Katariinat Sienast, kes sama mõtet
1348 II,16 | seetõttu on aset leidnud suured katastroofid. ~
1349 IV,43 | tarbimisest koos klientidega katkematu solidaarsusketi taoliselt,
1350 Siss,3 | vara, mis sisaldab "vana", katkematult vastu võetut ning edasi
1351 VI,57 | väga oluline ja kuulub tema katkematusse traditsiooni, mõjutab Kirikut
1352 V,52(104)| XI, raadiosõnum kõigile katoliiklastele ja kogu maailmale (29. sept.
1353 I,4 | läbiviidud teadusuuringutest, katoliiklike liikumiste ja ühingute töödest
1354 III,26 | kaugeltki vastandamata end katoliku Kirikule, vaatab ta suure
1355 IV,42 | võtmast, eeldades, et iga katse neid lahendada on tagajärjetu
1356 II,16 | edendamine, erinevate vormide katsetamine osalemiseks ettevõtte elus
1357 III,26 | kõik selle, mis on neis katsetes nõtra, kutsub pigem esile
1358 III,23 | kinnitas inimeste südant raske katsumuse ajal, ja palun, et see eeskuju
1359 III,23 | ise võtavad seaduslikkuse katte ideoloogialt, mis väidab
1360 IV,33 | väärtustamisele. ~Mitte eriti kaua aega tagasi väideti, et
1361 IV,40 | ega saagi olla harilikud kaubad. ~
1362 II,16 | reformistlikku tegevust, mis oli kaugel ideoloogilisest ähmasusest
1363 I,4 | kindel, kas ta saab "oma kaupa" müüa; ta oli pidevalt tööpuuduse
1364 IV,33 | uutel meetoditel toodetud kaupadega, mis vastavad paremini vajadustele,
1365 IV,32 | kasutada, olles maksnud vabas kauplemises kokkulepitud õiglase hinna.
1366 III,26 | toimiva Jumala halastava kavaga. ~Mõnedes maades oli esimeseks
1367 II,14 | klassivõitlusest. Loomulikult ei kavatsenud paavst hukka mõista igasugust
1368 IV,31 | elataks kõiki selle liikmeid kedagi välistamata või eelistamata.
1369 I,7 | seadusega vähimalgi määral keelamata - kuivõrd asi puudutab lepinguid -
1370 III,29 | varjatult või koguni avalikult keelavad rahva enamusest erineva
1371 V,46 | Dialoogis teiste inimestega ei keeldu ta, tähelepanelikuna tõe
1372 VI,60 | liberalism ja marksism, keeldusid sellest koostööst. Sellest
1373 II,13 | mehhanistlikult. Sel moel keeldutakse lõplikult tunnustamast inimese
1374 III,24 | kultuurilises keskkonnas, tema keele ja ajaloo, tema hoiakute
1375 IV,39 | et mürgitavad justkui "keemiasõjas" miljonite kaitsetute inimeste
1376 Siss,2 | aktuaalse ja tegusana aegade keerises, moodustades selle, mida
1377 III,22 | näidata, et nende rahvaste keerukaid probleeme saab lahendada
1378 IV,42 | Vastus on loomulikult keeruline. Kui "kapitalismi" all mõista
1379 V,52 | ja vaenu, muutes veelgi keerulisemaks sõja esilekutsunud probleemide
1380 VI,54 | kaasaegsete ühiskondade keerulisse suhetevõrku. Humanitaarteadused
1381 VI,59 | tõde inimesest paremini kehastuks, astub see õpetus dialoogi
1382 II,15 | tohi sekkuda. Ometi peab ta kehtestama juriidilise raamistiku,
1383 II,12 | kaasa seda liiki sotsialismi kehtestamine, mis täielikult haarab riigi
1384 V,44 | oma egoistliku ülemvõimu kehtestamiseks ära kasutada saab. Niisiis
1385 IV,34 | maailmaga" jääb täielikult kehtima, ja mõnel juhul tuleb alles
1386 IV,43 | kuigi see võib nõrgendada kehtivaid võimusuhteid. Ettevõtet
1387 II,15 | minna vähemtasuvatelt ja kehvematelt töödelt ning ametitelt üle
1388 IV,31 | see tähendab teha midagi kellegi jaoks. Töö on seda viljakam,
1389 V,52 | kaotanud inimhulkadega, kellele ei ole jäetud võimalust
1390 I,11 | mõttearenduste päevakohasus ei jää kellelegi märkamata. Selle olulise
1391 Siss,2 | pidustustes, tänades Jumalat, kellelt tuleb "kõik hea and ja kõik
1392 VI,58 | inimese, eelkõige vaese vastu, kelles Kirik näeb Kristust, realiseerub
1393 III,25 | muudavad vabaduse teostamise kergemaks või raskemaks, kuid nad
1394 III,28 | õnnelikumaks. Vaeste olukorra kergendamine on suur võimalus kogu inimkonna
1395 IV,35 | leida teid võlakoorma kergendamiseks, võla pikendamiseks või
1396 V,51 | vajab - mida tänapäeval kergendavad uued kommunikatsioonivahendid,
1397 Siss,3 | mis üha elava ja viljakana kerkib alusele, mille panid meie
1398 Siss,1 | näidata, et sellest juurest kerkiv külluslik elumahl ei ole
1399 Siss,3 | interpreteerida "uut", mille keskel kulgeb Kiriku ja maailma
1400 III,26 | arenesid peamiselt Ida- ja Keskeuroopa maades; ent neil on ülemaailmne
1401 IV,38 | elab, saadud kasvatus ja keskkond. Need võivad tal lihtsustada
1402 IV,36 | osutatavate teenuste kvaliteedi, keskkonna ja üldse elu kvaliteedi
1403 II,21 | mis on sotsiaalküsimuse keskme viinud rahvaste endi piiridest
1404 VI,61 | sotsiaalete sõnavõttude keskpunkti üksikisiku väärikuse, pannes
1405 VI,54 | on suureks abiks inimese keskse koha lahtimõtestamisel ühiskonnas,
1406 IV,33 | on majandusliku edenemise keskseks elemendiks ikka veel maa
1407 III,25 | 13; Ilm 21,1); ent kuni kestab aeg, käib hea ja kurja võitlus
1408 III,26 | vastu. Peaaegu terve sajandi kestel oli see liikumine osaliselt
1409 I,4 | ajaloolise protsessiga, mis kestis juba mõnda aega, kuid mis
1410 I,6 | muudatuste ja vaesuse visa kestmise tõttu osutub vajalikuks
1411 IV,32 | tootmise korraldamine, selle kestuse planeerimine, kontrollimine,
1412 III,27 | ole võimalik õigusega ja kestvalt nautida, kui need saavutatakse
1413 I,7 | põhjus, miks Kirik kaitseb ja kiidab heaks töötajate ametiliitude
1414 V,46 | Kuid Kirik ei saa heaks kiita eliidi suletud ringide moodustamist,
1415 III,27 | vastanduvateks ja omavahel kiivalt konkureerivateks suletud
1416 III,25 | Ühiskondlik kord on seda kindlam, mida enam ta selle asjaoluga
1417 IV,35 | stabiilsuse ning samuti kindlamad tulevikuväljavaated, aga
1418 IV,32 | inimestevahelistes suhetes, kindlameelsus raskete ning valusate otsuste
1419 IV,42 | vabadus ei ole lülitatud kindlasse poliitilisse konteksti kui
1420 I,10 | väited, mis ei sõltu mingist kindlast riigikäsitlusest ega poliitilisest
1421 III,24 | jätnud noorte põlvkonna ilma kindlatest sihtidest ja on nad sageli
1422 V,51 | vahendid kui sõda. Võib täie kindlusega väita, et hävitusvahendite
1423 IV,40 | turumehhanismid üksi ei kindlusta. Nagu varakapitalistlikul
1424 IV,30 | võim väliste hüvede üle kindlustab igaühe jaoks täiesti hädavajaliku
1425 II,15 | peavad ühiskond ja riik kindlustama piisavad palgatasemed töötaja
1426 II,20 | sammu oma tõelise vabaduse kindlustamise suunas. Tõepoolest, majanduse
1427 VI,53 | viletsusega kinnitas Leo XIII: "Kindlustunde ja täie õigusega asume selle
1428 V,48 | peamine ülesanne tagada kindlustunne, nii et tööline kui asjade
1429 IV,31 | alalhoidmiseks. Kuid maa ei kingi oma vilju ilma inimese erilise
1430 IV,39 | Kõik selle võib kokku võtta kinnitades veel kord, et majanduslik
1431 VI,61 | Sellepärast peab sajas aastapäev kinnitama kõiki hea tahtega inimesi
1432 IV,32 | kristlus pole iialgi lakanud kinnitamast, tuleb jälgida huvi ja tähelepanuga.
1433 III,24 | Selliseid otsinguid on kinnitanud nende tunnistus, kes jäid
1434 II,12 | entsüklikale järgnenust. ~Eriti kinnitasid seda 1989. aasta lõpukuudel
1435 III,25 | vajadusi, kaotatakse hälbed, kinnitatakse söakust tegutseda hea nimel.
1436 I,7 | kasutades "proletaarlastele", kinnitati samasuguse selgusega ka
1437 III,23 | tekkinud ja Jalta kokkulepetega kinnitatud korda terves Euroopas kõigutada
1438 IV,41 | Niimoodi jõuab marksism kinnituseni, et võõrandumist saab kõrvaldada
1439 V,46 | oma sisu ning inimene jääb kirgede vägivalla ja avalike või
1440 I,4 | lõpuks kõige madalamatele kirgedele ning hävitaks end ise. Kust
1441 IV,41 | valitsema oma instinkte ja kirgi ning neid kuulekuses tõele
1442 Siss,1 | puhul paljude piiskoppide, kiriklike institutsioonide, akadeemiliste
1443 III,22 | ahelad. Tänades koos kogu Kirikuga Jumalat selle sageli kangelasliku
1444 VI,56 | ravimatuks," ja ta lisas: "Mis Kirikusse puutub, siis tema igakülgsest
1445 I,8 | selle täitmise üle, mis on kirja pandud kokkuleppe sõnades.
1446 I,8 | kapitalismi" pealetungi ajal kirjapandud sõnu ei peaks tänapäeval
1447 I,7 | lepivad, sisaldub alati kas kirjapandult või vaikimisi tingimus,
1448 Siss,3 | Taevariigi õpilaseks saanud kirjatundjast, kelle kohta Issand ütleb,
1449 I,5 | Entsüklika esimeses lõigus kirjeldab ta "uusi asju" ("res novas",
1450 I,7 | inimlikkus." Ning samuti kirjeldades hoolikalt lepingut, milles "
1451 IV,41 | vormides, mida analüüsis ja kirjeldas Karl Marx. Siiski ei ole
1452 III,22 | 22. Lähtudes äsja kirjeldatud ja entsüklikas Sollicitudo
1453 VI,60 | selleks oma panus ja - nagu ma kirjutasin entsüklikas Sollicitudo
1454 II,14 | Quadragesimo anno on aga kirjutatud: "Hoidudes vaenulikkusest
1455 IV,33 | peade, kui see koguni ei kitsenda neile ainsana elatusvahendeid
1456 III,29 | osalemast kultuurielus ning kitsendavad Kiriku õigust jutlustada
1457 V,48 | inimväärikusega sobimatu vaesuse ja kitsikuse vastu. Ent pole puudunud
1458 III,25 | kristlase seisund võitlust kiusatuse ja kurja jõudude vastu.
1459 III,24 | tema kuulumisele mingisse klassi. Inimest mõistetakse täielikumalt,
1460 V,44 | inimestevahelised õiglased suhted. Klassi-, grupi- või rahvushuvid
1461 II,14 | rajatud diskussiooniks". [42] ~Klassidevahelises võitluses väärib hukkamõistu
1462 I,4 | sügava kuristikuga eraldatud klassiks". [6] See olukord lisandus
1463 V,44 | tundmise või oma erilise klassikuuluvuse ja läheduse tõttu ühiskondliku
1464 I,7 | mingite eelarvamuste ega klassivaimu või -positsiooni soosimise
1465 IV,43 | tööst ning tarbimisest koos klientidega katkematu solidaarsusketi
1466 V,46 | süsteemi kuivõrd see annab kodanikele ulatusliku võimu osalemiseks
1467 II,15 | kuivõrd see muudab iga kodaniku vaid "osakeseks" riigi masinavärgis.
1468 III,29 | usutunnistusega kodanikel nende kodaniku- või religioossete õiguste
1469 I,5 | avaldamisega Kirikule justkui "kodanikuõiguse" inimeste ja riikide avaliku
1470 V,47 | poliitilise osaluse languse ja kodanikutunde nõrgenemise. Selle tagajärjel
1471 V,48 | kahjustades majanduslikku või kodanikuvabadust. ~Viimasel ajal on riigi
1472 IV,41 | 41. Marksism kritiseeris kodanlikke kapitalistlikke ühiskondi,
1473 II,17 | klassivõitlusest ning samuti kodu- ja ideoloogiasõjad. Kui
1474 II,18 | militariseerimise ning neid vapustavate kodusõdade, ent ka terrorismi leviku
1475 II,19 | kujunemisjärgus; tähelepanu köidab hoopis kommunistliku totalitarismi
1476 IV,41 | tõeselt ja konkreetselt kogeda oma inimsust. Võõrandumine
1477 IV,33 | omandatud teadmiste ja erialase kogemuse väärtust ning nõuab pidevat
1478 VI,59 | ettehooldus. ~Uudsust, mida kogetakse, järgides Kristust, tuleb
1479 II,21 | kõikide arenguabi programmide kogubilanss pole alati positiivne. Veelgi
1480 III,28 | erakordseid jõupingutusi, et koguda majandusliku kasvu ja ühise
1481 III,22 | paljud hingekarjased, terved kogudused, kristlased ise ja teised
1482 IV,43 | et rahuldada oma pere, kogukonna, mille osaks ta on, rahvuse
1483 II,21 | probleem, mis rahvusvahelisel kogukonnal järgnevalt lahendada tuleb. ~
1484 IV,41 | osalus tõeliselt solidaarses kogukonnas või tema isoleeritus teravas
1485 I,4 | protsessi määravaks teguriks oli kogum poliitika-, majandus- ja
1486 II,13 | ühiskondlike ja majanduslike suhete kogumile ning ühtlasi kaob arusaam
1487 VI,58 | heateoks ja vaimse rikkuse kogumiseks. Ainult niisugune teadmine
1488 III,29 | oht, et nad uuesti jõudu koguvad; see nõuab kõigi maade uuendatud
1489 VI,54 | suureks abiks inimese keskse koha lahtimõtestamisel ühiskonnas,
1490 III,25 | alla surutud, asub selle kohale bürokraatliku kontrolli
1491 VI,56 | Selleks on hädavajalik kohalike kirikute koostöö ning ma
1492 VI,59 | realiseerub see Jumala imeline kohalolek ajaloos, mis on ettehooldus. ~
1493 IV,33 | pingutust ümberõppimiseks ja kohanemiseks. Need, kes ei suuda ajaga
1494 IV,35 | kõige hinnalisema vara, koheldakse alandava ebaõiglusega. See
1495 III,27 | valitsustelt käegakatsutavaid ja koheseid tulemusi heaolu kasvus ning
1496 III,29 | looduslikke instinkte ja tendentsi kohesele naudingule, mis muudab raskemaks
1497 IV,30 | kasutada, vastab Kirik vähimagi kõhkluseta: selles osas ei tohi inimene
1498 II,15 | läbirääkimiste vahendiks, vaid ka "kohtadeks", kus väljendub töötajate
1499 IV,30 | sest "inimeste seaduste ja kohtu üle on Kristuse seadus ja
1500 III,26 | Kiriku ja töölisliikumise kohtumine, mis sündis eetilise ja
1501 IV,30 | aru Jumalale, Igavesele Kohtumõistjale"; ja tsiteerides püha Thomast
1502 III,25 | kurja poegadest ning et see kohtumõistmine toimub aegade lõpus. Pretendeerides
1503 III,25 | Pretendeerides sellisele kohtumõistmisele juba praegu, seab inimene
1504 V,44 | seadusandlikul, täidesaatval ja kohtuvõimul, mis oli uudne tolleaegses
|