102-ebase | ebata-inime | inimh-kohtu | kohus-marki | massu-otsim | otsin-rikka | rikku-tarbi | tarni-unust | usald-xxi
bold = Main text
Chapter, Paragraph grey = Comment text
1505 I,9 | täita vabalt oma usulisi kohuseid. Paavst deklareerib seda
1506 I,5 | ei kõhelnud Leo XIII oma kohuses vahele astuda ja seda oma "
1507 VI,61 | tundis ja tunneb ta end kohustatud olevat asjade sellisest
1508 II,17 | kuuletumisest tõele ning seega ka kohustusest austada teiste õigusi. Vabadus
1509 I,10 | kui käsitletakse riigi kohustusi. [32] Riik ei või piirduda "
1510 VI,54 | kasvatuslike õigustega, riigi kohustustega, rahvusliku ja rahvusvahelise
1511 I,7 | tähenduse, kinnitab ta: "Kõigis kohustustes, milles peremehed ja töölised
1512 I,5 | arusaam Kiriku õigustest ja kohustustest kaugeltki üldtunnustatud.
1513 II,17 | iseäranis juudi rahvale, kelle kohutav saatus on saanud sümboliks
1514 II,12 | selgemalt kui vaadelda seda kohutava ebaõigluse taustal, milles
1515 I,11 | vaestest ning samuti nendest kohutavatest tingimustest, millesse uus
1516 III,25 | võitlus inimese hinges. ~Kõigel sellel, mida pühakiri meile
1517 II,13 | on täielikult ilma jäetud kõigest, nii et ta ei saa midagi "
1518 VI,62 | Lõpetades tänan ma veel kord kõigeväelist Jumalat, kes on andnud oma
1519 III,23 | kinnitatud korda terves Euroopas kõigutada vaid uus sõda. Ja siiski
1520 VI,55 | nimelt vaimsest, kui ka kõikelubavate ja tarbijalike lahenduste
1521 III,22 | nimetatud maade kodanikel, vaid kõikidel kristlastel ja hea tahtega
1522 III,23 | tuleb ka seda, et peaaegu kõikjal jõuti taolise "bloki", ehk
1523 II,18 | vajalikkust, lööb kahtlemata kõikuma ka "totaalse sõja" ning
1524 III,29(63)| Helsinki lõppakt ja Viini kokkulepe; LEO XIII, entsüklika Libertas
1525 III,23 | maailmasõjas tekkinud ja Jalta kokkulepetega kinnitatud korda terves
1526 II,15 | ametiühingutel, kes sõlmib kokkulepped miinimumpalga ja töötingimuste
1527 I,8 | juhul lubada määrata "vaba kokkuleppega, nii et tööandja, olles
1528 I,5 | lõhestatud ühiskonna ees. Kokkupõrge oli seda teravam ja julmem,
1529 III,23 | lahendada vaid vägivaldses kokkupõrkes kui vastuolud on äärmuseni
1530 III,25 | järk-järguline lagunemine ja kokkuvarisemine. ~Pealegi kannab vabaduse
1531 III,27 | rahuldamist. ~Marksismi kokkuvarisemisel oli ulatuslik mõju ka Maa
1532 III,23 | teravdatud, siis marksismi kokkuvarisemiseni viinud võitluses järgiti
1533 VI,56 | omakorda oht näha selles kokkuvarisemises oma majandussüsteemi ühepoolset
1534 III,29 | kutsumusele ja seega ka temas kõlavale Jumala häälele. Arengu kulminatsiooniks
1535 V,50 | eristades traditsioonis kõlbulikku võltsist ja ekslikust ning
1536 II,12 | tegelik olukord kogu selle koleduses; teiseks sugugi mitte väiksem
1537 IV,40 | uue piirangu: on selliseid kollektiivseid ja kvalitatiivseid vajadusi,
1538 III,28 | sõjajärgne periood. Senise kollektiviseeritud majanduse radikaalne ümberkorraldamine
1539 IV,41 | võõrandumist saab kõrvaldada ainult kollektivistlikus ühiskonnas. Ent sotsialistlike
1540 VI,62 | teekonnal igaviku poole. Ka kolmandal aastatuhandel jääb Kirik
1541 IV,33 | väärtustamisele. [72] ~Kuid mõned "kolmandale maailmale" iseloomulikud
1542 IV,42 | ekspluateerimine (eelkõige kolmandas maailmas), nagu ka inimlik
1543 IV,33 | Oleks aga ebatäpne mõista "kolmandat maailma" vaid geograafilises
1544 Siss,3 | tulevikku", kus aimdub juba kolmas kristlik aastatuhat, täis
1545 V,44 | ühiskonna ülesehitust rajanevat kolmel võimul: seadusandlikul,
1546 VI,62 | mälestuspäeval - minu pontifikaadi kolmeteistkümnendal aastal. ~JOHANNES PAULUS
1547 II,12 | etteaimamine on imelisel kombel täiesti õige ja täpne nagu
1548 IV,32 | kõige sobivamaid tegurite kombinatsioone nende rahuldamiseks, on
1549 I,5 | tihedam ühinemine, ning lisaks kommete laostumine, viisid konflikti
1550 V,51 | tänapäeval kergendavad uued kommunikatsioonivahendid, mis on inimesed üksteisele
1551 II,19 | hävitamisega, mille nimel end kommunismile just vastandatakse. ~Hoopis
1552 II,18 | Euroopa mandrist valitses kommunistlik diktatuur, samal ajal kui
1553 II,19 | tähelepanu köidab hoopis kommunistliku totalitarismi levik enam
1554 III,28 | protsessist, milles endised kommunistlikud maad olid enamasti objektiks,
1555 III,28 | õiglane, kui teised maad kommunistlikust ikkest vabanenud rahvaid
1556 VI,55 | ilma ühest tema põhilisest komponendist - nimelt vaimsest, kui ka
1557 III,27 | kokkuleppe ja rahumeelse kompromissi teiste õigustega. Kõik see
1558 III,26 | mitmesuguseid teid võimatuks kompromissiks marksismi ja kristluse vahel.
1559 I,8 | õiglust; ta ei kõhelnud kõnelemast isegi "jaotamisõiglusest". [27] ~
1560 III,23 | ideoloogialt, mis väidab end kõnelevat nende nimel, ning samal
1561 I,5 | reguleerimiseks. See oli konflikt kapitali ja töö vahel ehk -
1562 III,27 | plahvatada, põhjustades tõsiseid konflikte ja valu, kui jääb puudu
1563 III,22 | tõsistele sotsiaalsetele konfliktidele lasuvad ebaõigluse ja vihkamise
1564 III,27 | riikide vahel tekkivatesse konfliktidesse, nii et igaüks neist saaks
1565 I,5 | meie aja jaoks. Silmitsi konfliktiga, mis vastandas inimesed
1566 III,26(58)| Cf. USUDOKTRIINI KONGREGATSIOON, instruktsioon kristlikust
1567 II,12 | kristalliseerisid või andsid konkreetse kuju Leo XIII ettekuulutustele
1568 III,27 | vaim. ~Ometi on vaja astuda konkreetseid samme selliste rahvusvaheliste
1569 VI,57 | sooviks, vaid peavad saama elu konkreetseks sisuks. ~Enam kui kunagi
1570 IV,41 | et aidata tal tõeselt ja konkreetselt kogeda oma inimsust. Võõrandumine
1571 III,26 | lunastatud inimesest, vaid ka oma konkreetset panust ning abi tõrjutuse
1572 IV,33 | tegevusvälja. Võimetuna konkureerima uutel meetoditel toodetud
1573 IV,39 | omada või mitte, ja mis konkureerivad teiste võimalustega. ~Tuleb
1574 III,27 | vastanduvateks ja omavahel kiivalt konkureerivateks suletud maailmadeks. See
1575 IV,41 | isoleeritus teravas majanduslikus konkurentsis ja vastastikuses hoolimatuses
1576 VI,60 | tahtega inimestele". ~Ometi konstateeris Leo XIII kurbusega, et tema
1577 V,47 | mistahes seadusliku või konstitutsionaalse lahenduse suhtes. Kiriku
1578 VI,57 | vanurite ja haigete seas, konsumerismi ohvrite ja veelgi enam arvukate
1579 VI,58 | mõjusad rahvusvahelised kontrolli- ja koordineerimisorganid,
1580 V,46 | ühtlasi võimaluse valida ja kontrollida oma juhte või asendada neid
1581 II,19 | need allutada avalikkuse kontrollile, viies seeläbi ellu maiste
1582 V,48 | kõikide kodanike õigust tööle, kontrollimata kogu majanduselu ja kammitsemata
1583 IV,32 | selle kestuse planeerimine, kontrollimine, et see tõesti vastaks nendele
1584 IV,36 | vastu suunatud raskesti kontrollitava kunstliku tarbimise eredaks
1585 I,10 | Paulus VI aga, laiendades kontseptsiooni vastavalt sotsiaalküsimuse
1586 V,44 | seadused. ~Kaasajal on antud kontseptsioonile vastandunud totalitarism,
1587 I,9 | rahvusvaheliste deklaratsioonide ja konventsioonide, [30] nagu ka kuulsa Kirikukogu
1588 I,8 | rahvusvahelistele deklaratsioonidele ja konventsioonidele [26] ning hoolimata isegi
1589 Siss,1 | korraldatuna piiskoppide konverentside, rahvusvaheliste organisatsioonide,
1590 VI,58 | rahvusvahelised kontrolli- ja koordineerimisorganid, mis suunaksid majandust
1591 IV,35 | kujunemise. [74] ~Praegu koormab selles vallas tehtud positiivseid
1592 III,28 | rahvastesse - kui mingisse koormasse ja ebameeldivasse tülitajasse,
1593 VI,58 | mitte mingit ebamugavust või koormat, vaid võimalust heateoks
1594 VI,57 | antud tunnistuse kui oma kooskõlalisuse ja sisemise loogika läbi.
1595 IV,35 | püsimajäämisele inimeste kooslusena, kes mitmesugusel moel taotlevad
1596 IV,32 | usaldusväärsemaid tööalaseid kooslusi loodusliku ja inimkeskkonna
1597 VI,60 | sotsiaalmagisteeriumi püsivaks koostisosaks ning seletab ühtlasi, miks
1598 IV,32 | nõuavad paljude inimeste koostööd. Sellise tootmise korraldamine,
1599 IV,32 | distsiplineeritud töö tihedas koostöös teistega lubab luua üha
1600 VI,60 | marksism, keeldusid sellest koostööst. Sellest ajast saadik on
1601 V,49 | inimühendustena, mis justkui koovad sotsiaalset kangast, takistades
1602 IV,30 | doktriini sõnades, mis väärivad kordamist: "Inimene, kasutades neid
1603 IV,30 | otsatarbe seadusele." [68] Ma kordasin sama doktriini kõigepealt
1604 IV,39 | vastuminekuks oma unikaalsele ja kordumatule saatusele. Sageli juhtub
1605 I,9 | Kirikukogu deklaratsiooni ja minu korduvate õpetuste teemaks. [31] Siinkohal
1606 II,13 | milles seisneb tema inimsuse kõrgeim aste ja mitte mingi sotsiaalne
1607 V,46 | 46. Kirik hindab kõrgelt demokraatlikku süsteemi
1608 V,48 | subsidiaarsuse printsiipi: ühiskonna kõrgem tase ei tohi sekkuda madalama
1609 IV,36 | otseselt eristada uusi ja kõrgemaid inimvajaduste rahuldamise
1610 I,11 | esile toob. Tõepoolest, kõrgemal nendest õigustest, mis inimene
1611 I,4 | korraldust. ~Selle vastasseisu kõrgpunktis, kui juba selgesti ilmnesid
1612 V,48 | kujunemisjärgus, ei ole oma ülesannete kõrgusel. Selline asendav tegevus,
1613 III,25 | ristil on Jumalariik ühe korraga ja alatiseks kätte võidetud;
1614 IV,32 | koostööd. Sellise tootmise korraldamine, selle kestuse planeerimine,
1615 IV,42 | tagajärjetu ning usaldab nende korraldamise pimesi vaid kasvavate turujõudude
1616 IV,38 | või ka takistada oma elu korraldamist vastavuses tõega. Otsused,
1617 IV,41 | ka töös, kui viimane on korraldatud vaid võimalikult suurema
1618 Siss,1 | sellega ja järgnevad sellele, korraldatuna piiskoppide konverentside,
1619 V,48 | turgu, ei saa areneda seda korraldavate seaduste, juriidiliste ja
1620 VI,54 | rahvusvahelise ühiskonna korraldusega, majanduselu ja kutuuriga,
1621 I,4 | poliitilist ja sotsiaalset korraldust. ~Selle vastasseisu kõrgpunktis,
1622 VI,61 | otstarbele ja sotsiaalsele korrale, mis on vaba rõhumisest
1623 II,12 | käsitletud ja enam-vähem korrapäraseks liikumiseks peetud "sotsialismi"
1624 IV,37 | kulutab mõõdutundetult ja korrapäratult maa ja oma enese elu ressursse.
1625 IV,38 | tõusta igast ühiskondlikust korrast kõrgemale, tõe ja headuse
1626 I,5 | Leo XIII, tuleb ka praegu korrata, et ei ole sotsiaalse küsimuse
1627 V,48 | millega kaasneb riigivõimude korruptsioon ja ebakõlbeliste rikastumisteede
1628 IV,41 | näitas, et kommunism ei kõrvalda võõrandumist, vaid pigem
1629 IV,42 | hingelises viletsuses. Kindlasti kõrvaldab marksismi langemine paljudes
1630 V,50 | võltsist ja ekslikust ning kõrvaldades vananenud vormid, asendades
1631 II,17 | teed vägivalla ja vaenu kõrvaldamiseks õigluse abil. Juhtigu mälestus
1632 IV,33 | seda harivad, on omamisest kõrvalejäetutena surutud poolorjanduslikesse
1633 IV,33 | maade areng sõltub nende kõrvalejätmisest maailmaturust ja nende lootusest
1634 IV,33 | kogemus on aga näidanud, et kõrvaletõmbunud maad on kannatanud seisaku
1635 V,51 | saatuse suhtes võõras või kõrvaline. Ükski inimene ei saa öelda,
1636 II,15 | sealhulgas teatud säästude kõrvalpanemise võimaldamiseks. Suuri pingutusi
1637 V,52 | Niisiis peavad inimesed kõvasti pingutama, et üksteist mõista
1638 I,10 | korduvalt märkinud juba kreeka filosoofiast tuntud mõistega "
1639 VI,57 | aimata saabuvat dramaatilisi kriise, kui rahvusvahelisel tasemel
1640 III,24 | 24. Kriisi teiseks põhjuseks on kahtlemata
1641 III,26 | majanduslikud teooriad. ~Marksismi kriisiga kerkivad esile töölisteadvuse
1642 V,48 | ebapiisavaks ja toetada kriisiperioodidel. ~Seepärast on riigil õigus
1643 V,47 | ka erinevate valdkondade kriisist demokraatlikes süsteemides,
1644 I,4 | kuid mis just siis jõudis kriitilisse punkti. Seda protsessi määravaks
1645 II,12 | läbi, mis teatud mõttes kristalliseerisid või andsid konkreetse kuju
1646 III,25 | sellest hoolimata nõuab kristlase seisund võitlust kiusatuse
1647 III,22 | kodanikel, vaid kõikidel kristlastel ja hea tahtega inimestel.
1648 VI,57 | jagasid mõned esimestest kristlastest oma vara vaestele, näidates
1649 VI,60 | entsüklikas pöördusin ma kristlike kirikute ja maailma kõikide
1650 VI,56 | uurida, süvendada ja levitada kristlikku sotsiaaldoktriini. Selleks
1651 IV,41 | Võõrandumiskontseptsioon tuleb asetada taas kristlikule positsioonile, vastavalt
1652 IV,32 | tõele inimese kohta, mida kristlus pole iialgi lakanud kinnitamast,
1653 III,26 | kompromissiks marksismi ja kristluse vahel. Kaasaeg, ületades
1654 VI,62 | vt. He 13,8), Jeesusele Kristusele, meie Issandale, kelle nimel
1655 I,5 | see tähendab Jeesuselt Kristuselt endalt saadud missiooni
1656 IV,36 | Majandussüsteem ise ei sisalda kriteeriume, mis võimaldaksid otseselt
1657 V,45 | hea ja kurja objektiivset kriteeriumi, mille järgi teatud tingimustes
1658 V,47 | lähtudes õigluse ja moraalsuse kriteeriumidest, vaid pigem arvestades neid
1659 V,47 | ühisele hüvele vastavate kriteeriumitega. Ühine hüve pole sugugi
1660 I,10 | kontseptsioon. Rerum novarum kritiseerib kaht sotsiaalset ja majanduslikku
1661 IV,41 | ilma et oleks võimalik kritiseerida eeldusi, millel need rajanevad. ~
1662 II,12 | tollal pakutud lahenduste kritiseerimist "sotsialismist" ajal, mil
1663 IV,41 | 41. Marksism kritiseeris kodanlikke kapitalistlikke
1664 IV,39 | Sollicitudo rei socialis kritiseeriti süstemaatilisi sündivuskontrolli
1665 V,49 | ahistatakse inimest sageli kahelt küljelt - riigi ja turu poolt. Vahel
1666 IV,34 | töötute äraelamiseks ning külladane hoolitsus töötingimuste
1667 II,16 | möödunule, leidub seega küllaga põhjusi tänada Jumalat,
1668 IV,33 | meelitatud kättesaamatu külluse särast ning samas tõugatuna
1669 V,48 | omamoodi uus riigitüüp, "külluse- või heaoluriik". Sellised
1670 I,5 | asetades teised ülimasse küllusesse, ei kõhelnud Leo XIII oma
1671 VI,58 | saavutamiseks ei piisa, kui ammutada küllusest, mida maa pakub, vaid eelkõige
1672 II,15 | töövõimaluste ja rikkusallikate külluslikule pakkumisele; otseselt ja
1673 V,49 | vahegrupid. Täites oma ülesannet, küpsevad kõik need grupid inimühendustena,
1674 IV,36 | mis takistavad isiksust küpsuseni jõudmast. Seepärast on pakiline
1675 III,24 | inimese elu mõttest: kui see küsimus kõrvale jätta, laostub rahvaste
1676 I,5 | korrata, et ei ole sotsiaalse küsimuse lahendust väljaspool evangeeliumi,
1677 I,9 | üldisest arvamusest, et need küsimused kuuluvad jäägitult inimese
1678 III,24 | erinevad viisid vastamiseks küsimusele iga üksiku inimese elu mõttest:
1679 I,8 | alaealiste laste ja naiste töö küsimustes, tööaja kestvuse, töökohtade
1680 IV,30 | lisas paavst: "Ent kui küsitakse, kuidas tuleb hüvesid kasutada,
1681 I,5 | suhete teisenemine, rikkuse kuhjumine väheste kätte ja rahvahulkade
1682 III,27 | ja rahvuslikul tasandil; kuhjusid vihkamine ja vaen. On reaalne
1683 IV,39 | andumus loob elukeskkonna, kuhu laps võib sündida ja kus
1684 III,23 | õigustama vale abil, tehes näo - kuitahes vale see ka poleks - et
1685 III,25 | kontrolli rusuv süsteem, mis kuivatab initsiatiivi ja loovuse
1686 Siss,3 | inspireerib ka mind evangeelne kujund Taevariigi õpilaseks saanud
1687 IV,36 | mõistliku kasutamise suunas ning kujundaks tugevamat vastutustunnet
1688 V,51 | see kultuur harmooniliselt kujuneks, peab inimene olema kaasatud
1689 I,4 | Traditsiooniline ühiskond kadus ja kujunema hakkas teine, täidetud lootusega
1690 IV,35 | teadlike tegusate ettevõtjate kujunemise. [74] ~Praegu koormab selles
1691 V,51 | aitavad kaasa rahukultuuri kujunemisele, vastupidiselt mudelitele,
1692 IV,41 | inimestevahelise solidaarsuse kujunemist. ~Lääne ühiskonnas on otsene
1693 II,20 | paljudes ideoloogiates, mis kujunevad iga kord veidi isemoodi,
1694 V,44 | nähtamatu Jumala nähtav kujutis ja seetõttu oma loomu poolest
1695 III,22 | veendumused, kannab eneses Jumala kujutist ning väärib seega lugupidamist
1696 Siss,3 | esitavad väljakutse meie kujutlusvõimele ja loovusele ning õhutavad
1697 IV,42 | Marksistlik lahendus on läbi kukkunud, kuid maailmas püsivad tõrjutus
1698 III,23 | bloki", ehk impeeriumi kukutamiseni täiesti rahumeelse võitlusega,
1699 VI,55 | peale alati on püüdnud olla, kulgedes koos inimesega läbi ajaloo.
1700 III,24 | suhtes. Erinevate rahvaste kultuurid on vaid erinevad viisid
1701 III,29 | takistavad neid osalemast kultuurielus ning kitsendavad Kiriku
1702 IV,33 | nad sageli kaotavad oma kultuurilised juured ning jäävad ähvardava
1703 III,24 | kui teda vaadeldakse tema kultuurilises keskkonnas, tema keele ja
1704 II,13 | sotsiaalsete, poliitiliste ja kultuuriliste ühendusteni, mis lähtuvad
1705 IV,43 | majanduslikes, poliitilistes ja kultuurilistes. [84] Sellise tegevuse jaoks
1706 V,52 | tõrjutud rahvaste käsitööst ja kultuurist. Ainult nii saavutatakse
1707 I,7 | inimestel taastuks töös kulutatud jõud" ning lõpuks teeb ta
1708 III,28 | toob kaasa probleeme ja kulutusi, mis on võrreldavad nende
1709 V,48 | käsutuses; sellega kaasneb kulutuste tohutu kasv. On ilmne, et
1710 III,25 | ainult Jumal saab eraldada Kuningriigi pojad kurja poegadest ning
1711 IV,36 | rahuldamise vorme uutest kunstlikest vajadustest, mis takistavad
1712 IV,36 | suunatud raskesti kontrollitava kunstliku tarbimise eredaks näiteks
1713 VI,60 | Ometi konstateeris Leo XIII kurbusega, et tema aja suured ideoloogiad,
1714 IV,41 | ning erivajadusi, muutuvad kurdiks peamiste ja tõeliste vajaduste
1715 I,4 | kaheks, teineteisest sügava kuristikuga eraldatud klassiks". [6]
1716 V,46 | ideid ja veendumusi kergesti kuritarvitada võimu kättevõitmiseks. Nagu
1717 IV,43 | mingit õigustust ja see on kuritarvitus Jumala ja inimeste ees. ~
1718 V,48 | puudunud ka liialdused ja kuritarvitused, mis just viimastel aastatel
1719 III,25 | kuid ta on võimeline ka kurjaks; ta võib tõusta kõrgemale
1720 III,25 | leidma sageli nii ahta raja kurjale alistuva väikluse ja vägivalla
1721 II,17 | saanud sümboliks äärmisest kurjusest, milleni võivad jõuda Jumala
1722 III,27 | pikaajalisest puudusest kurnatud rahvad nõuavad valitsustelt
1723 I,7 | ja viib ka keha täieliku kurnatuseni" kirjutas ta, "ei luba ei
1724 I,6 | vaieldamatu tõde, et ei kusagilt mujalt kui töötajate tööst
1725 IV,35 | pikendamiseks või koguni kustutamiseks vastavalt rahvaste põhiõigusele
1726 II,15 | tagatistega töökaotuse korral ning kutse- ja erialase ümberõppe soodustamise
1727 II,13 | olemuses sisalduvale Jumala kutsele. Iga inimene peab andma
1728 V,49 | mida Kirik igati soosib ja, kutsudes kõiki üles ühisele tööle,
1729 I,6 | Seega kuulub töö iga inimese kutsumusse; inimene ju väljendab ja
1730 VI,59 | unustaks oma väärikust ja kutsumust. ~Peale selle on sotsiaaldoktriinil
1731 V,48 | just viimastel aastatel on kutsunud esile terava kriitika ka "
1732 VI,54 | korraldusega, majanduselu ja kutuuriga, sõja ja rahuga, aukartusega
1733 V,52 | mõista ja tundma õppida ning kuulatada oma südametunnistust. See
1734 IV,41 | allutama, ei saa olla vaba. Kuulekus tõele Jumala ja inimese
1735 IV,41 | instinkte ja kirgi ning neid kuulekuses tõele allutama, ei saa olla
1736 V,45 | vabadust, kes peab eelkõige kuuletuma Jumalale mitte inimestele (
1737 II,17 | käsitluses, mis eraldab vabaduse kuuletumisest tõele ning seega ka kohustusest
1738 III,29 | Jumala sõna, mida nad on kuulnud jutlustatavat ning pöörduda
1739 I,9 | konventsioonide, [30] nagu ka kuulsa Kirikukogu deklaratsiooni
1740 III,22 | läbiimbunud keskkonnas, kus kuulumine erinevatesse rühmitustesse
1741 III,24 | määratleda ka tuginedes tema kuulumisele mingisse klassi. Inimest
1742 I,5 | peamiseks sisuks oligi avalikult kuulutada õigluse põhitingimusi oma
1743 VI,61 | ja otsekohesusega kõigile kuulutama, kuigi ta teab, et see tema
1744 I,6 | väärtus ja ta ei viivita kuulutamast teatud täiendavaid põhimõtteid
1745 V,47 | korda seisneb inimväärikuse kuulutamises, mis kogu oma täiuses ilmneb
1746 I,5 | Kiriku sotsiaaldoktriini kuulutamist, mis sobib ka nüüd, niisamuti
1747 I,6 | eraomandiõiguse oma aluseks kuulutanud süsteemid. Nimetatud muudatuste
1748 Siss,3 | heita valgust Leo XIII poolt kuulutatud põhimõtete viljakusele;
1749 IV,30 | seaduslikult omab, ainult enesele kuuluvaks, vaid ka ühiseks, selles
1750 V,48 | mitte alatiseks võtta neile kuuluvat pädevust ja et mitte üleliia
1751 I,6 | alalhoiuks". [12] Paavst kvalifitseerib töö "isiklikuks", kuivõrd "
1752 IV,40 | selliseid kollektiivseid ja kvalitatiivseid vajadusi, mida ei saa rahuldada
1753 IV,36 | kvaliteedi nõudele. ~Nõudmine kvalitatiivselt rahuldavama ja rikkama elu
1754 II,15 | muuta sel moel nende töö kvaliteetsemaks ja produktiivsemaks; ent
1755 II,17 | kutsusid, oleks selline laastamine, millesse suured riigid
1756 IV,37 | Looduskeskkonna mõistmatu laastamise põhjuseks on meie päevil
1757 III,28(59)| Cf. kõne Lääne-Aafrika majanduskomisjoni nõukogu
1758 VI,57 | võtta grandioossed mõõtmed. Läänemaades esineb erineval kujul vaesust
1759 VI,61 | palju inimesi elab mitte läänemaailma heaolus vaid kannatab arengumaade
1760 VI,56 | orientiir ülesehitustöös. Läänemaid ähvardab omakorda oht näha
1761 III,28 | kaotustega, mida Euroopa läänepoolsed maad pidid kandma endi ülesehitamiseks
1762 IV,39 | oma elu käsitlema pigem läbielamist ootava tundmuste kogumina
1763 III,22 | inimõigusi: ideoloogiast läbiimbunud keskkonnas, kus kuulumine
1764 II,12 | teiseks sugugi mitte väiksem läbinägelikkus, millega on tabatud halb
1765 III,25 | tunnistust edust, mida toob läbirääkimistahe ja evangeelne vaim vastase
1766 I,4 | dokumentidest, ilmikute poolt läbiviidud teadusuuringutest, katoliiklike
1767 V,47 | vajalikku endale ja oma lähedastele; õigus luua vabalt perekonda,
1768 V,44 | erilise klassikuuluvuse ja läheduse tõttu ühiskondliku teadvuse
1769 V,51 | mis on inimesed üksteisele lähemaks teinud - on erilise jõuga,
1770 IV,32 | kaasaegse ja mineviku, isegi lähimineviku ühiskonna tendentside vahel
1771 III,26 | ja alanduse võitmiseks. ~Lähiminevikus viis siiras soov olla rõhutute
1772 I,5 | konteksti. Ühtlasi andis see ka lähtekoha ühtsuse ja rahu saavutamiseks
1773 IV,42 | eriomase mõõdupuu järgi, mille lähtepunktiks on eetiline ja religioosne
1774 IV,36 | nende rahuldamiseks, tuleb lähtuda terviklikust inimesepildist,
1775 IV,36 | investeerimist määravad valikud lähtuksid tõe, ilu ja headuse otsinguist
1776 Siss,2 | eest Peetruse Aujärjelt lähtunud dokumenti on kasutatud nii
1777 I,4 | inimese kohta? ~Peale selle lähtus paavst oma eelkäijate õpetusest
1778 II,16 | nagu tootmis-, tarbimis- ja laenukooperatiivide loomine, rahvahariduse ja
1779 VI,62 | see entsüklika uue sajandi lävel ja püüab Jumala abiga selle
1780 III,25 | ühiskondliku elu järk-järguline lagunemine ja kokkuvarisemine. ~Pealegi
1781 III,23 | 23. Survereziimide lagunemise arvukate elementide seast
1782 V,52 | äsjase dramaatilise Pärsia lahe sõja puhul kordama üleskutset: "
1783 IV,42 | käsitlemiseks, kuid see ei lahenda neid. On isegi radikaalse
1784 IV,35 | probleem, mis on enamasti veel lahendamata. Põhimõte, et võlad peavad
1785 V,52 | esilekutsunud probleemide õiglase lahendamise! Nii nagu riikide siseselt
1786 VI,55 | probleemide mõistmisel kui ka lahendamisel. Väärib märkimist, et see
1787 V,51 | rahvusvaheliste konfliktide lahendmiseks leitakse teised vahendid
1788 II,12 | millega on tabatud halb selles lahenduses, mis vaeste ja rikaste osa
1789 VI,60 | Vaagides töölisküsimuse lahenduspõhimõtteid, kirjutas Leo XIII: "Igatahes
1790 I,5 | ole sotsiaalse küsimuse lahendust väljaspool evangeeliumi,
1791 I,6 | ma ette võtsin ja mida ma lahkasin entsüklikas Laborem exercens. [15] ~
1792 II,18 | riikides tekkivad vastuolud ja lahkhelid. ~Ekstremistlikud grupid,
1793 III,23 | ja sõjast rahvusvaheliste lahkhelide korral! ~
1794 V,47 | kuigi esineb mõningaid lahkhelisid - kaasneb suur tähelepanu
1795 VI,54 | abiks inimese keskse koha lahtimõtestamisel ühiskonnas, aidates tal
1796 III,27 | rahvaid ühendama, mitte neid lahutama. Rahu ja õitseng on tõepoolest
1797 I,6 | kuivõrd "tööjõud on inimesest lahutamatu ja kuulub täielikult sellele,
1798 IV,34 | kuulub, sisaldab eneses lahutamatult võimalust elus püsida ja
1799 IV,35 | organisatsioonidele avaneb lai ja rikkalik tegevusväli
1800 IV,36 | Seepärast on pakiline vajadus laialdase kultuuri- ja haridustöö
1801 III,25(56)| adhortatsioon Christifideles laici (30. dets. 1988), 32-44:
1802 III,22 | geograafiliselt on need palju laiema ulatusega. Kaheksakümnendate
1803 IV,32 | teistega lubab luua üha laiemaid ja usaldusväärsemaid tööalaseid
1804 VI,59 | nende panuse ja aitab neil laiemalt avaneda iga üksiku, oma
1805 IV,32 | ühiskondlikus töös", mis üha laiemate ringidena haarab kogu maa.
1806 V,48 | ühiskondlikud ja inimlikud jõud ning laiendab riigiaparaati, mida suunab
1807 V,48 | pädevust ja et mitte üleliia laiendada riigi sekkumist, kahjustades
1808 I,10 | halastus", Paulus VI aga, laiendades kontseptsiooni vastavalt
1809 IV,39 | Jutt on meetoditest, mis laiendavad oma tegevusvälja uue tehnika
1810 IV,30 | vaadelda kui inimvabaduse laiendit ... Eraomandil on juba oma
1811 IV,43 | taoliselt, mis järk-järgult üha laieneb. Tootmisvahendite omamine,
1812 V,52 | saavutatakse inimlike rikkuste laienemine kõigile inimkonna liikmetele. ~
1813 V,48 | tegevuse antud valdkond niivõrd laienenud, et on tekkinud omamoodi
1814 II,21 | reaktsioonina selle õudustele, laienes hoogne tegevus inimõiguste
1815 IV,32 | mida kristlus pole iialgi lakanud kinnitamast, tuleb jälgida
1816 I,5 | saadud missiooni toel "hoida lambaid ja tallekesi" (vt. Jn 21,
1817 IV,38 | realiseerimast. Selliste struktuuride lammutamine ja nende asendamine ühiselu
1818 II,13 | inimeselt tema alus; seega lammutatakse ühiskondlik kord selleks,
1819 V,49 | kangast, takistades sel langemast umbisikulisusesse ja muutumast
1820 IV,42 | Kindlasti kõrvaldab marksismi langemine paljudes maades takistuse
1821 III,27 | oht, et pärast diktatuuri langemist võivad need tunded taas
1822 V,52 | põhjused: inimestele osaks langenud ebaõiglus, seaduslike taotluste
1823 II,16 | vajadustele. Selles valdkonnas langesid töölisliikumise jõupingutused
1824 IV,36 | vastu, mis ilmutab otsuse langetaja inimlikkust. ~
1825 III,28 | väärtusskaalad, mille alusel langetatakse majanduslikke ja poliitilisi
1826 III,28 | teravamaks majandusliku laose, sisemise rahutuse ja lootusetuse
1827 III,24 | see küsimus kõrvale jätta, laostub rahvaste kultuur ja moraalne
1828 I,5 | ühinemine, ning lisaks kommete laostumine, viisid konflikti plahvatamiseni. [8] ~
1829 IV,39 | loob elukeskkonna, kuhu laps võib sündida ja kus arendada
1830 II,17 | piiramatule järgimisele ega lase end ohjeldada ühelgi õiguslikul
1831 II,19 | oma tööga endale ja oma lastele paremat tulevikku ehitada.
1832 IV,39 | lapsi, või siis selleni, et lastesse suhtutakse kui mõnda nendest
1833 III,22 | sotsiaalsetele konfliktidele lasuvad ebaõigluse ja vihkamise
1834 VI,56 | lõpetas Leo XIII otsustava lausega: "Igaüks peab asuma täitma
1835 VI,61 | heatahtlikku vastuvõttu ei leia. ~Seega seisab Kirik sada
1836 III,23 | ja palun, et see eeskuju leiaks järgimist ka teistes maades
1837 IV,33 | suhtlemisvõrku, kus need võimed leiaksid hindamist ja kasutamist.
1838 IV,40 | isiklikke eesmärke. ~Siin leiame turule uue piirangu: on
1839 IV,43 | Kohustus teenida oma igapäevast leiba palehigis on samal ajal
1840 I,4 | 4. Eelmise sajandi lõpul leidis Kirik end vastamisi ajaloolise
1841 III,25 | rahu ime ja on võimeline leidma sageli nii ahta raja kurjale
1842 V,51 | konfliktide lahendmiseks leitakse teised vahendid kui sõda.
1843 I,8 | tööliste vahel sõlmitud lepetest, mis eiravad kõige elementaarsemat
1844 IV,40 | ja eesmärke, mis saavad lepingu kaudu kokku teise inimese
1845 III,28 | täielikku usaldust väärivad lepingud tavaliste sõdade asemel
1846 I,7 | keelamata - kuivõrd asi puudutab lepinguid - töösuhetest, ilma igasuguse
1847 I,7 | samuti kirjeldades hoolikalt lepingut, milles "töösuhted" omandaksid
1848 I,8 | lubatud sekkuda taoliste lepingute sõlmimisse, muidu kui ainult
1849 II,18 | põhjuste kaotamist ning siirast lepitust rahvaste vahel. Paljude
1850 I,7 | töölised vastastikku kokku lepivad, sisaldub alati kas kirjapandult
1851 I,7 | kokkuvõtte: "Sest teisiti kokku leppida oleks ebamoraalne." [22] ~
1852 III,29 | üle. Inimene oli sunnitud leppima maailmavaatega, mis talle
1853 II,18 | kodusõdade, ent ka terrorismi leviku ning üha barbaarsemate poliitiliste
1854 IV,36 | näiteks on narkomaania. Selle levimine on märk tõsistest häiretest
1855 IV,42 | kapitalistliku ideoloogia levimise oht; see ideoloogia keeldub
1856 VI,56 | et uurida, süvendada ja levitada kristlikku sotsiaaldoktriini.
1857 VI,56 | doktriini uue innuga uurima, levitama ja paljudes valdkondades
1858 I,5 | Sotsiaaldoktriini õpetamine ja levitamine kuulub tõepoolest Kiriku
1859 Siss,2 | maailmas ja nii ohtra valguse levitamiseks. Pidagem siinkohal meeles
1860 VI,60 | suured ideoloogiad, iseäranis liberalism ja marksism, keeldusid sellest
1861 I,10 | süsteemi, sotsialismi ja liberalismi. Esimesele pühendab ta algusosa,
1862 III,26(58)| vabadusest ja vabastamisest Libertatis conscientia (22. märts 1986):
1863 VI,55 | seab oma elu jumala- ja ligimesearmastuse käskude järgi, siis annab
1864 V,48 | et see, kes on hädasolija ligimesena puudusele lähemal, saab
1865 V,47 | kogu oma täiuses ilmneb Lihaks saanud Sõna müsteeriumis. [99] ~
1866 VI,53 | ja mis kulgeb muutumatult lihakssaamise ja lunastuse müsteeriumi
1867 II,12 | töölisküsimuse" näiliselt samavõrd lihtne kuivõrd radikaaalne lahendus
1868 IV,38 | keskkond. Need võivad tal lihtsustada või ka takistada oma elu
1869 V,48 | vastu. Ent pole puudunud ka liialdused ja kuritarvitused, mis just
1870 IV,38 | üldises tasakaalus, siis liialt vähe tegeldakse "inimökoloogia"
1871 IV,36 | elukäsitlus. Siin tekibki liigtarbimise fenomen. Avastades uusi
1872 V,50 | muutub ta viljatuks ja liigub languse poole. ~
1873 V,51 | keegi ei ole inimpere teise liikme saatuse suhtes võõras või
1874 VI,57 | nii mees- kui naisordude liikmed on asutanud vaestele hospitale
1875 IV,31 | maa elataks kõiki selle liikmeid kedagi välistamata või eelistamata.
1876 II,21 | Selle arengu tugisambaks ja liikumapanevaks jõuks on olnud Ühinenud
1877 III,28 | takistasid neid pikka aega edasi liikumast majandusliku ja ühiskondliku
1878 Siss,3 | organisatsioonidesse, moodustavad nad suure liikumise inimese ja tema väärikuse
1879 II,19 | teised ühiskondlikud jõud ja liikumised, mis osutavad marksismile
1880 III,23 | algab Poolas ulatusliku liikumisega solidaarsuse nimel. Tööliste
1881 II,12 | enam-vähem korrapäraseks liikumiseks peetud "sotsialismi" poolt
1882 II,16 | parandamiseks. Hiljem sai selles liikumises teatud määral valitsevaks
1883 III,26 | tahtega inimeste üldisemasse liikumisse inimisiku vabastamise ja
1884 I,4 | teadusuuringutest, katoliiklike liikumiste ja ühingute töödest ning
1885 I,7 | tõttu, vaid sellepärast, et liitumine on inimese sünnipärane "
1886 IV,38 | inimeste eluga arvestava linnaplaneerimise järele ja tähelepanu, mida
1887 IV,38 | tuleb mainida kaasaegse linnastumise tõsiseid probleeme, vajadust
1888 IV,33 | inimesed kolmanda maailma linnu, kus nad sageli kaotavad
1889 IV,41 | vaid pigem suurendab seda, lisades hädavajalike hüvede puuduse
1890 V,48 | paremini mõista ja appi tõtata. Lisagem, et teatud liiki vajadused
1891 IV,33 | materiaalsete hüvede puudusele lisandunud teadmiste ja hariduse puudus,
1892 I,4 | klassiks". [6] See olukord lisandus ulatuslikele muutustele
1893 V,51 | vastutav! (vt. 1 Mo 4,9; Lk 10,29-37; Mt 25,31-46) Tähelepanelik
1894 IV,34 | see on õiglane. Kuid on loendamatuid inimlikke vajadusi, mis
1895 Siss,3 | rikastamiseks, kuulub nende loendamatute inimeste viljakas tegevus,
1896 II,18 | sellise muudatuse vajalikkust, lööb kahtlemata kõikuma ka "totaalse
1897 I,5 | mis, olles kord lõkkele löönud, juba pikemat aega rahvaid
1898 I,5 | tsiviilühiskond konfliktist lõhestatud ühiskonna ees. Kokkupõrge
1899 IV,31 | on Jumala enese tegu, kes lõi maa ja inimese ja andis
1900 I,10 | kannatajate hulka." [33] ~Need lõigud entsüklikast on seda väärtuslikumad
1901 I,10 | süsteemile ei ole eraldi lõiku pühendatud, kuid - ja see
1902 I,5 | ihaldamine, mis, olles kord lõkkele löönud, juba pikemat aega
1903 II,18 | viivat teed ning ühtlasi loobuda ideest, et võitlus vaenlase
1904 I,4 | igasugusest vahelesegamisest loobumise teel. Samal ajal hakkas
1905 V,52 | ühtlasi eeldab see ka teatud loobumist ülemvõimust, mis on majanduslikult
1906 VI,56 | kirikute koostöö ning ma loodan, et käesolev juubel ajendab
1907 IV,37 | moel lõpuks esile mässu looduses, mida ta on pigem türanniseerinud
1908 IV,40 | sellistele ühistele hüvedele nagu looduslik ja inimkeskkond, mille säilimist
1909 III,29 | väärtustele stimuleerides looduslikke instinkte ja tendentsi kohesele
1910 V,52 | elustiilis, et piirata inim- ja loodusressursside raiskamist, nii et kõik
1911 IV,40 | tarbeid, mis ei allu selle loogikale. On hüvesid, mida juba loomu
1912 IV,34 | sellele omaste õiglusvormide loogikat on midagi, mis kuulub inimesele
1913 IV,37 | nähtamatult Jumalalt, nende loojalt. Selles osas peab inimkond
1914 III,25 | kohut mõistma (Mt 25,31), looma uusi taevaid ja uut maad (
1915 IV,38 | erinevate hääbumisohus olevate loomaliikide loodusliku elukeskkonna
1916 II,19 | rahvusliku julgeoleku" süsteemi loomisega, mis peensusteni kontrollib
1917 I,7 | Tõepoolest, "riik on seatud loomulikke õigusi kaitsma, mitte hävitama,
1918 III,29 | võimalik kui ei peeta kinni loomulikust ja fundamentaalsest õigusest
1919 II,13 | ammendu inimese ühiskondlik loomus riigis, vaid realiseerub
1920 I,8 | on vastuolus töö kahese loomusega; on ta ju olemuselt nii
1921 V,44 | arusaamist inimese ühiskondlikust loomusest, mis nõuab kõikide inimeste
1922 IV,41 | mille jaoks Jumal ta on loonud. Tõepoolest, iseenda vaba
1923 VI,60 | socialis - võib põhjendatult loota, et ka need väga paljud
1924 V,52 | viletsus ja manipuleerimine lootuse kaotanud inimhulkadega,
1925 IV,33 | kõrvalejätmisest maailmaturust ja nende lootusest tulla toime oma jõududega.
1926 III,28 | laose, sisemise rahutuse ja lootusetuse tõttu. ~Ometi ei tohi see
1927 IV,35 | rahvahulgad näljahätta ja lootusetusesse. Ei saa nõuda tekkinud võlgade
1928 III,22 | demokraatiavormid, mis annavad lootust muudatusteks ebakindlates
1929 III,29 | iga inimese väärikus ja loovus ning samuti tema võime vastata
1930 Siss,3 | meie kujutlusvõimele ja loovusele ning õhutavad meis, "ainsa
1931 IV,33 | võimaldaksid neil väljendada oma loovust ja arendada võimeid. Samuti
1932 II,19 | rahvaste õiguste taastamist, lõpeb eesmärke saavutamata; veelgi
1933 VI,62 | uue loodu" (2 Ko 5,17). ~Lõpetades tänan ma veel kord kõigeväelist
1934 II,12 | nende meetod on konflikti lõpetamiseks sedavõrd sobimatu, et kannatada
1935 VI,56 | töölisküsimuse lahendamiseks, lõpetas Leo XIII otsustava lausega: "
1936 II,21 | 21. Lõpetuseks tuleb meenutada, et pärast
1937 IV,41 | eneseandmise kogemust, oma lõpliku eesmärgi, Jumala poole orienteeritud
1938 IV,43 | näevad vaeva probleemide lõplikuks lahendamiseks nende kõikides
1939 II,13 | mehhanistlikult. Sel moel keeldutakse lõplikult tunnustamast inimese tõelist
1940 II,18 | otsustava relva. Kuid sõda võib lõppeda inimkonna enesetapuga, ilma
1941 Siss,1 | elumahl ei ole aastatega otsa lõppenud, vaid on vastupidi, muutunud
1942 VI,55(110)| viimase avaliku istungi lõppsõna (7. dets. 1965): AAS 58 (
1943 I,10(35) | 208; PAULUS VI, Püha aasta lõpukõne (25. dets. 1975): AAS 68 (
1944 II,12 | kinnitasid seda 1989. aasta lõpukuudel ja 1990. aasta alguses asetleidnud
1945 III,25 | kohtumõistmine toimub aegade lõpus. Pretendeerides sellisele
1946 I,7 | kurnatuseni" kirjutas ta, "ei luba ei õiglus ega inimlikkus."
1947 I,8 | mida ei saa mingil juhul lubada määrata "vaba kokkuleppega,
1948 Siss,3 | lubadusi. See tundmatus ja need lubadused esitavad väljakutse meie
1949 Siss,3 | täis tundmatust, aga ka lubadusi. See tundmatus ja need lubadused
1950 IV,33 | osal neist, vahendeid, mis lubaksid neil edukalt ja inimvääriliselt
1951 IV,35 | mitte ainult et moraalselt lubamatu, vaid võib kindlalt ette
1952 IV,43 | ja vastupidi - see muutub lubamatuks, kui seda produktiivselt
1953 I,8 | öeldi tol ajal - ei ole lubatud sekkuda taoliste lepingute
1954 IV,30 | eraomandi vajalikkust, ja seega lubatust, aga ka selle piiratust. [67]
1955 V,48 | hüve eest, peab olema nii lühiajaline kui võimalik, et neilt gruppidelt
1956 II,20 | paljudele, nagu pakuks marksism lühima tee rahvuse ja riigi ülesehitamiseks;
1957 Siss,3 | hulka, mis Traditsiooni lülitudes saab vanaks ning lisab võimalusi
1958 I,7 | seetõttu tema poliitilisele lülitumisele ühiskonda. Tõepoolest, "
1959 II,17 | 17. Lugedes entsüklikat Leo XIII kogu
1960 I,5 | samuti ei saa tänapäevane lugeja mitte märgata klassivõitluse
1961 I,6 | Seepärast on tema teksti lugemise võtmeks töötaja väärikus
1962 III,22 | kujutist ning väärib seega lugupidamist ja austust. Rahva enamik
1963 I,9 | väärikust, millesse isegi Jumal lugupidavalt suhtub"; seepärast peab
1964 III,26 | üldse õpetust Kristuse poolt lunastatud inimesest, vaid ka oma konkreetset
1965 V,51 | täiuslikumaks ning jutlustades tõde lunastusest, mille läbi Jumala Poeg
1966 VI,58 | arvestama ka nende rahvaste ja maadega, kellel on küll vähe kaalu
1967 III,28 | teistest, eriti Euroopa maadest, kes osalesid nendes sündmustes
1968 V,51 | oma loovuse, mõistuse ning maailma- ja inimesetundmise ning
1969 III,27 | konkureerivateks suletud maailmadeks. See tõi selgemalt välja
1970 IV,34 | hüvanguks. ~Seoses "kolmanda maailmaga" jääb täielikult kehtima,
1971 II,19 | Euroopas ja mitmetes teistes maailmajagudes. Sõda, mille ülesandeks
1972 III,22 | üksiasjalikult käsitletud maailmasituatsioonist, on mõistetav viimaste aastate
1973 II,19 | 19. Kuid Teise maailmasõja lõpul on selline edasiminek
1974 II,18 | vastaste ohvriks. Teisele maailmasõjale järgnenud rahu ebakindlus
1975 III,23 | Näiliselt võis Teises maailmasõjas tekkinud ja Jalta kokkulepetega
1976 VI,58 | kellel on küll vähe kaalu maailmaturul, kuid kes kannatavad kõige
1977 IV,33 | sõltub nende kõrvalejätmisest maailmaturust ja nende lootusest tulla
1978 III,29 | Inimene oli sunnitud leppima maailmavaatega, mis talle jõuga peale suruti
1979 I,6 | eelkõige silmas peab, on maaomand. [18] Ent see ei takista
1980 IV,35 | kapitali, tootmisvahendite ja maaomandi absoluutset primaarsust
1981 IV,32 | pole sugugi väiksem kui maaomandil: see on teadmiste, tehnika,
1982 I,5 | valgustanud ega suunanud maapealset olemist. Just siis andis
1983 VI,62 | kui sellest aru ei saada. ~Maarja, Lunastaja ema, kes on Kristuse
1984 IV,31 | ta enda omaks selle osa maast, mille ta allutab töö läbi.
1985 V,48 | kõrgem tase ei tohi sekkuda madalama taseme siseellu, jättes
1986 I,4 | ja alistuks lõpuks kõige madalamatele kirgedele ning hävitaks
1987 I,4 | perekonnaseisule ja mida määras ainuüksi kasumit suurendav
1988 V,46 | tunnista vähimalgi määral tõe määratavust enamuse poolt ega selle
1989 I,4 | ja müüa ning mille hind määrati ainuüksi nõudmise ja pakkumise
1990 III,24 | majandusest, teda ei saa määratleda ka tuginedes tema kuulumisele
1991 II,12 | ravim halvemaks kui häda. Määratledes tolleaegse sotsialismi olemuse
1992 IV,36 | Uute vajaduste tekkimise ja määratlemise taga seisab alati rohkem
1993 I,11 | kasuks" ja mille ma olen määratlenud kui "eelistuse erilise vormi
1994 II,13 | isikuvabaduse piire ja tingimusi määrava õiguse moonutamine, nagu
1995 I,4 | kriitilisse punkti. Seda protsessi määravaks teguriks oli kogum poliitika-,
1996 IV,32 | Nii saab üha selgemaks ja määravamaks organiseeritud ja loova
1997 II,17 | kõrvaldamiseks õigluse abil. Juhtigu mälestus nendest saatuslikest sündmustest
1998 VI,62 | 1991 - püha Joosep töömehe mälestuspäeval - minu pontifikaadi kolmeteistkümnendal
1999 II,16 | kuid võitluses nende eest mängis olulist rolli ka töölisliikumine.
2000 VI,55 | inimese transtsendentsuse märgiks ja kaitsjaks" [112] nagu
2001 IV,36 | narkomaania. Selle levimine on märk tõsistest häiretest ühiskonnakorralduses
2002 I,11 | päevakohasus ei jää kellelegi märkamata. Selle olulise teema juurde
2003 II,17 | magisteeriumi kontekstis, [47] märkame otsekohe, et see osutab
2004 II,12 | üha rahutumakstegevatele märkidele, millele osutasid tema järeltulijad.
2005 II,16 | ent ühtlasi ei saa jätta märkimata, et entsüklikas sisaldunud
|