102-ebase | ebata-inime | inimh-kohtu | kohus-marki | massu-otsim | otsin-rikka | rikku-tarbi | tarni-unust | usald-xxi
bold = Main text
Chapter, Paragraph grey = Comment text
2506 II,14 | kutsusid. Õiglase tasakaalu otsingud erinevate rahvaste huvide
2507 III,24 | ja elu järele. Selliseid otsinguid on kinnitanud nende tunnistus,
2508 III,24 | elu mõtte möödapääsmatuis otsinguis oma rahva kultuuri religioossete
2509 IV,36 | lähtuksid tõe, ilu ja headuse otsinguist ning seotusest teiste inimestega
2510 II,20 | suudaksid tagada riigiaparaadi otstarbeka ja ausa töö; samuti puudub
2511 IV,34 | näib vabaturg olevat kõige otstarbekam tee ressursside paigutamiseks
2512 IV,31 | omandile ja hüvede üldisest otstarbest meie aega silmas pidades
2513 IV | ERAOMAND JA HÜVEDE ÜLDINE OTSTARVE ~
2514 IV,37 | Jumala poolt antud kuju ja otstarvet, mida inimene võib täiustada,
2515 IV,36 | ettehoolduse vastu, mis ilmutab otsuse langetaja inimlikkust. ~
2516 V,49 | tuleb ette, et perekond, kes otsustab täielikult vastata oma kutsumusele,
2517 III,25 | vaim vastase ees, kes on otsustanud end mitte siduda moraalsete
2518 II,17 | miski polnud püha, milles otsustati hävitada terved rahvad ja
2519 II,15 | ja tõrjututele. Siin on otsustav roll ametiühingutel, kes
2520 II,15 | osapoolte autonoomiale, kes otsustavad töötingimuste üle ning tagades
2521 V,46 | osalemiseks poliitilistes otsustes ja tagab valitsetavatele
2522 II,13 | subjektist, kes just nende otsustuste läbi ehitab ühiskondlikku
2523 IV,39 | täielikult asjaosaliste otsustusvabadust ... nad allutatakse sageli
2524 IV,32 | selle töö olulise osana, otsustusvõime ja ettevõtlikkuse roll. [70] ~
2525 II,21 | maailmasõda ja reaktsioonina selle õudustele, laienes hoogne tegevus
2526 V,51 | väita, et hävitusvahendite õudusttekitav võimsus, mis on praegu kättesaadav
2527 Siss,3 | järeltulijat. Nagu teda, ja nagu paavste enne ja pärast teda, inspireerib
2528 Siss,1 | korduvalt meelde tuletatud paavstide pidulikes dokumentides alates
2529 Siss,1 | kogu Kirik võlgneb suurele paavstile tema "surematu dokumendi"
2530 IV,33 | olevat saavutada õiglane pääs rahvusvahelisele turule,
2531 II,13 | sellest tulenevat vajadust pääsemise järele. ~
2532 I,5 | suunatud ainuüksi sealpoolsele pääsemisele ning ei valgustanud ega
2533 VI,53 | tema osalemine igaveses pääsemises. Siin on kõne all mitte "
2534 I,5 | 17) ning "siduda ja lahti päästa maa peal" taevariigi tarvis (
2535 V,51 | mille läbi Jumala Poeg päästis kõik inimesed ja ühendas
2536 V,47 | seaduslikku vabadust ega ole pädev väljendama eelistust mistahes
2537 V,48 | alatiseks võtta neile kuuluvat pädevust ja et mitte üleliia laiendada
2538 I,11 | Nende mõttearenduste päevakohasus ei jää kellelegi märkamata.
2539 I,8 | tööliste vahelistest suhetest pälvib entsüklikas karmi kriitika,
2540 IV,38(77) | adhortatsioon Reconciliatio et paenitentia (2. dets. 1984), 16: AAS
2541 V,50 | kättevõidetud väärtuste pärandi. See ei tähenda tingimata
2542 VI,61 | 61. Päris industriaalühiskonna algaastail
2543 III,25 | jaoks loodud inimene eneses pärispatu haava, mis tõmbab teda lakkamatult
2544 VI,57 | hoolimata erinevast sotsiaalsest päritolust on harmooniline ja solidaarne
2545 V,52 | pidin äsjase dramaatilise Pärsia lahe sõja puhul kordama
2546 III,27 | elementaarsemad majandussuhted ning pärsitud olid esmased majandusega
2547 I,4 | mujalt tulevad kõik need pahed, millele Rerum novarum tahab
2548 II,12 | saakski täpsemalt osutada pahedele, mida toob kaasa seda liiki
2549 IV,36 | elulaadi, mis on iseenesest pahelised või vähemalt kahjustavad
2550 II,12 | ülelugemist: "Et ravida seda pahet nõuavad sotsialistid, õhutades
2551 Siss,1 | poolt maailma erinevais paigus. ~
2552 I,5 | ühiskonnaelu jaoks ning paigutab ka igapäevase töö ja sellega
2553 IV,34 | otstarbekam tee ressursside paigutamiseks ja vajaduste efektiivseks
2554 II,18 | verevalamisega maailma erinevates paikades. Kiriku dokumentides ja
2555 V,52 | mis õpetab tapma ja mis paiskab segi ka nande elu, kes tapavad;
2556 I,7 | saa ilma jätta. Nende seas paistab silma, nii mahult kui ka
2557 Siss,1 | See entsüklika on silma paistnud eriti selle poolest, et
2558 IV,36 | küpsuseni jõudmast. Seepärast on pakiline vajadus laialdase kultuuri-
2559 II,21 | see näibki olevat kõige pakilisem probleem, mis rahvusvahelisel
2560 I,4 | määrati ainuüksi nõudmise ja pakkumise seadusega võtmata arvesse
2561 V,48 | siira vennaliku toetuse pakkumisega. ~
2562 II,15 | rikkusallikate külluslikule pakkumisele; otseselt ja järgides solidaarsusprintsiipi,
2563 I,10 | ajale rikkalikku juhatust pakkuv tähtis idee on riigi ja
2564 II,20 | situatsioonis tundub paljudele, nagu pakuks marksism lühima tee rahvuse
2565 IV,35 | süsteemi vastu võideldes ei pakuta alternatiivse mudelina mitte
2566 IV,43 | teenida oma igapäevast leiba palehigis on samal ajal ka teatud
2567 I,8 | olles maksnud kokkulepitud palga, on justkui täitnud oma
2568 II,15 | riik kindlustama piisavad palgatasemed töötaja ja tema perekonna
2569 I,4 | kapital, ja uus töövorm - palgatöö, mida iseloomustas tootmise
2570 I,10 | mure ja hoolega ümbritsema palgatöölisi, kes kuuluvad puuduse all
2571 II,13 | tema vastutust hea ja kurja palge ees. Sel moel taandatakse
2572 VI,57 | evangeeliumi sotsiaalne sõnum olla paljas teooria, vaid eelkõige tegutsemise
2573 VI,60 | Sellest ajast saadik on paljugi muutunud, eriti viimastel
2574 III,22 | aastate sündmuste ootamatu ja paljulubav areng. Nende kulminatsiooniks
2575 III,25 | selgituslikku jõudu, kuivõrd aitab paljuski mõista inimtegelikkust.
2576 I,8 | Nimelt õigust saada "õiglast palka", mida ei saa mingil juhul
2577 VI,58 | hakka nägema vaeses, kes palub abi äraelamiseks, mitte
2578 VI,55 | kes sama mõtet väljendas palve vormis: "Sinu loomuses,
2579 Siss,1 | ühingute nimel esitatud palvel, tahaksin ma kõigepealt
2580 VI,62 | kes käib Kiriku ees usu palverännakul, saatku inimkonda oma emaliku
2581 III,25 | mõttes sündis see võitlus palvest ja oleks olnud mõeldamatu
2582 I,8 | täitmise üle, mis on kirja pandud kokkuleppe sõnades. Selline,
2583 V,47 | parandades oma seadusi, paneksid demokraatiale tõelise ja
2584 VI,60 | vajaliku eetilise aluse panemisel. [115] ~Samas entsüklikas
2585 I,8 | vastuvõetud seadustest. Paavst pani riigivõimude "otseseks kohuseks"
2586 VI,54 | samalaadsete dokumentidega on panuseks Kiriku evangeliseerimismissiooni.
2587 III,28 | toeks ja abiks tehtavate panuste vähenemist, kuivõrd need
2588 III,25 | usub end suutvat ehitada paradiisi siin ilmas. Kuid mitte ühtegi
2589 V,47 | seetõttu on vaja, et rahvad, parandades oma seadusi, paneksid demokraatiale
2590 I,11 | Leo XIII kutsub riiki üles parandama vaeste olukorda lähtudes
2591 II,16 | töötajate elutingimuste parandamiseks. Hiljem sai selles liikumises
2592 VI,56 | seetõttu oma süsteemis vajalike paranduste tegemisest. Samal ajal on
2593 IV,35 | ka töötajate ametioskuste paranemise, ning oma vastutusest teadlike
2594 I,8 | nii subjektiivne kui ka paratamatu. Sest, kui töö subjektiivse
2595 I,8 | vaba kasutuse sfääri, siis paratamatuna on töö tingitud igaühe karmist
2596 V,44 | seaduste abil. Seepärast on parem , kui igasugune võim on
2597 III,22 | pingutusi, mis on suunatud parema tuleviku ehitamisele. Ent
2598 IV,36 | elustiil, mida peetakse paremaks siis, kui see on suunatud
2599 II,15 | pingutusi nõuab töölistele üha paremate teadmiste ja oskuste andmine,
2600 V,45 | Kiriku eitamist. Riik või partei, mis väidab end suutvat
2601 VI,53 | konkreetses tegelikkuses kui patustaja ja õiglane. ~
2602 IV,38 | võivad tekitada erilisi patustruktuure, mis takistavad nende poolt
2603 III,25 | taevaid ja uut maad (vt. 2 Pe 3,13; Ilm 21,1); ent kuni
2604 VI,57 | minule teinud," (Mt 25,40) ei pea jääma ainult vagaks sooviks,
2605 IV,33 | käib nii-öelda üle nende peade, kui see koguni ei kitsenda
2606 IV,42 | kapitalism ning et just sellele peaksid olema suunatud oma majandust
2607 III,28 | tõttu, vaid neile jõuga pealesurutud traagiliste ajaloosündmuste
2608 I,8 | niinimetatud "metsiku kapitalismi" pealetungi ajal kirjapandud sõnu ei
2609 IV,41 | tasandil, kus inimene püütakse pealiskaudse ja võltsi rahulduse võrku
2610 I,5 | novas", millest tuleneb ka pealkiri Rerum novarum) vaieldamatult
2611 V,48 | riigiteenistujaid. Seega on riigi peamine ülesanne tagada kindlustunne,
2612 III,26 | aasta sündmused arenesid peamiselt Ida- ja Keskeuroopa maades;
2613 IV,41 | erivajadusi, muutuvad kurdiks peamiste ja tõeliste vajaduste suhtes,
2614 IV,39 | mida tähendab olla isiksus. Pean siin silmas abielul rajanevat
2615 V,44 | õpetuses. [90] Selline käsitlus peegeldab realistlikku arusaamist
2616 II,19 | süsteemi loomisega, mis peensusteni kontrollib kogu ühiskonda,
2617 III,29 | areng pole võimalik kui ei peeta kinni loomulikust ja fundamentaalsest
2618 II,19 | Sõda, mille ülesandeks peeti üksikisikute vabaduse ja
2619 VI,60 | probleemide lahendus ei peitu ainuüksi majanduslikus toodangus
2620 III,24 | vastusena iga inimese südames peituvale igatsusele headuse, tõe
2621 IV,41 | Inimene ei saa pühenduda pelgalt inimlikule tegelikkuse ümberkorraldamisele,
2622 II,15 | läbi sotsiaalkindlustuse ja pensionide ning samuti õnnetusjuhtumite
2623 IV,43 | selleks, et rahuldada oma pere, kogukonna, mille osaks
2624 VI,59 | ta ilmneb üksikisikute, perekondade, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate,
2625 VI,54 | proletariaadi" õigustega, perekondlike ja kasvatuslike õigustega,
2626 IV,30 | hädavajaliku ruumi isiklikuks ja perekondlikuks autonoomiaks; seda tuleb
2627 I,6 | seose tõttu ühelt poolt perekonnaga, teisalt aga üldiste hüvedega,
2628 V,49 | ühtlasi ka ühiskonnale, milles perekonnal on keskne koht, aidates
2629 V,49 | poliitikat, mis on suunatud perekonnale ja seega ühtlasi ka ühiskonnale,
2630 I,4 | tähelepanu soole, vanusele ega perekonnaseisule ja mida määras ainuüksi
2631 I,8 | kuivõrd need surub talle peale peremees või tööandja, tähendab see
2632 III,28 | peavad olema ise oma arengu peremeesteks. Ent selle saavutamiseks
2633 I,7 | Kõigis kohustustes, milles peremehed ja töölised vastastikku
2634 III,28 | mõttes tõeline sõjajärgne periood. Senise kollektiviseeritud
2635 IV,35 | moraalsed tegurid, mis pikas perspektiivis on ettevõtte eluks vähemalt
2636 V,47 | toovad kaasa end solvatuna ja petetuna tundva rahva poliitilise
2637 III,25 | seda kurja kahekordistab, pettes end lootusega seda võita. ~
2638 Siss,3(5) | haereses, 1, 10, 1; 3, 4, 1: PG 7, 549 s.; 855 s.;emph S.
2639 IV,33 | tootmis- ja tarbimisviiside pidev muutumine vähendab juba
2640 I,5 | poole, mille suhtes usk pidi võõraks jääma; teine oli
2641 III,28 | Euroopa läänepoolsed maad pidid kandma endi ülesehitamiseks
2642 V,52 | mõistnud. [104] Ka mina pidin äsjase dramaatilise Pärsia
2643 I,9 | ajast peale saanud mitmete pidulike rahvusvaheliste deklaratsioonide
2644 Siss,1 | meelde tuletatud paavstide pidulikes dokumentides alates selle
2645 V,48 | takistavaid tingimusi ja pidurdavad arengut. Kuid peale arengut
2646 Siss,2 | Käesolev entsüklika osaleb neis pidustustes, tänades Jumalat, kellelt
2647 II,14 | arusaam konfliktist, mida ei piira eetilised või õiguslikud
2648 II,17 | vihkamiseni; see viib erahuvide piiramatule järgimisele ega lase end
2649 V,51 | muudavad konflikti tagajärgede piiramise väga raskeks või koguni
2650 I,7 | selgusega ka õigust "tööaja piiramisele", õigust puhkepausidele
2651 IV,43 | kasvust vaid pigem nende piiramisest, ebaseaduslikust tulust,
2652 IV,40 | Siin leiame turule uue piirangu: on selliseid kollektiivseid
2653 IV,30 | loomuses eneses sisaldub tema piiratus. ~Kuulutades õigust eraomandile
2654 I,11 | juurde riigi olemuslikust piiratusest tuleme hiljem tagasi. Samal
2655 I,10 | kohustusi. [32] Riik ei või piirduda "hoolitsemisega ühe osa
2656 II,13 | inimesekäsitlusest tuleneb isikuvabaduse piire ja tingimusi määrava õiguse
2657 II,15 | röhutute kaitseks teatud piirid nende osapoolte autonoomiale,
2658 II,17 | omavahelistes suhetes ja ka iseenda piiride sees tohutu sotsiaalse ebaõigluse
2659 II,20 | samal ajal kui riigi enda piirides elavad etnilised grupid,
2660 II,18 | impeeriumi ahistavatesse piiridesse, kaotasid võimaluse enesemääramiseks
2661 II,21 | keskme viinud rahvaste endi piiridest üle rahvusvahelisele tasemele. [53] ~
2662 VI,59 | sotsiaaldoktriini praktilist ning teatud piirini eksperimentaalset iseloomu.
2663 III,25 | ja oleks olnud mõeldamatu piiritu usalduseta Jumala, ajaloo
2664 V,51 | See vältimatu nõue ei piirne perekonna ega isegi rahva
2665 VI,58 | Selle saavutamiseks ei piisa, kui ammutada küllusest,
2666 I,8 | tasust." [24] ~Töötasust peab piisama töölise ja tema perekonna
2667 IV,34 | taandamist lihtsa kauba tasemele: piisav töötasu perekonna ülalpidamiseks,
2668 II,15 | ühiskond ja riik kindlustama piisavad palgatasemed töötaja ja
2669 V,52 | rahvad maa peal võiksid neist piisaval määral osa saada. Sellele
2670 IV,36 | selles, et pakkuda inimesele piisavat hulka hüvesid, vaid ka selles,
2671 I,4 | õpetusest nagu ka arvukatest piiskoplikest dokumentidest, ilmikute
2672 IV,30(69) | Cf. kõne ladina-ameerika piiskoppidele Pueblas (28. jaan. 1979),
2673 III,27 | ülesehitustööd, isegi kui pikaajalisest puudusest kurnatud rahvad
2674 IV,35 | ja moraalsed tegurid, mis pikas perspektiivis on ettevõtte
2675 IV,35 | võlakoorma kergendamiseks, võla pikendamiseks või koguni kustutamiseks
2676 III,28 | tagajärjel, mis takistasid neid pikka aega edasi liikumast majandusliku
2677 I,7 | igasuguse garantiita tööaja pikkuse ja hügieenitingimuste osas
2678 VI,62 | Käesolev entsüklika heitis pilgu minevikku, kuid oli suunatud
2679 II,12 | kui me ei heidaks ühtlasi pilku tänasele olukorrale. Juba
2680 IV,42 | usaldab nende korraldamise pimesi vaid kasvavate turujõudude
2681 III,27 | minevikupingutusi hingestanud moraalsest pingest ning teadvustatud püüdest
2682 I,6 | See tähendab tegutseda, pingutada ennast asjade hankimiseks,
2683 V,52 | peavad inimesed kõvasti pingutama, et üksteist mõista ja tundma
2684 I,7 | mis nüristab ülemäärase pingutuse tõttu vaimu ja viib ka keha
2685 IV,42 | ülesehitada püüdvate maade pingutused? Kas tuleks seda süsteemi
2686 III,29 | tulenenud tema enda mõistuse pingutusest ja oma vabaduse kasutamisest.
2687 II,16 | sageli kokku kristlaste pingutustega töötajate elutingimuste
2688 II,19 | saada puhtalt materialismi pinnal, näidates, et vabaturule
2689 VI,53 | kelle jaoks on Jumalal oma plaan, nimelt tema osalemine igaveses
2690 III,27 | võivad need tunded taas plahvatada, põhjustades tõsiseid konflikte
2691 I,5 | laostumine, viisid konflikti plahvatamiseni. [8] ~Seega seisid Leo XIII
2692 IV,32 | korraldamine, selle kestuse planeerimine, kontrollimine, et see tõesti
2693 V,51 | lunastusest, mille läbi Jumala Poeg päästis kõik inimesed ja
2694 III,25 | Kuningriigi pojad kurja poegadest ning et see kohtumõistmine
2695 I,4 | tootmise jäik rütm, mis ei pööranud vajalikku tähelepanu soole,
2696 III,29 | See printsiip tuleb ümber pöörata ja täielikult tunnustada
2697 I,4 | praestantissimum, milles pööratakse tähelepanu inimvabaduse
2698 IV,41 | ja eesmärgid selles ümber pööratud: kui inimene ei tunnusta
2699 III,29 | kuulnud jutlustatavat ning pöörduda Kristuse poole. Tõeline
2700 II | II PEATÜKK ~PÖÖRDUDES TÄNASTE " UUTE ASJADE" POOLE ~
2701 VI,57 | traditsiooni, mõjutab Kirikut pöörduma selle maailma poole, kus
2702 IV,30 | doktriini kõigepealt oma pöördumises Ladina-Ameerika piiskoppide
2703 II,17 | võivad jõuda Jumala vastu pöördunud inimesed.. ~Ent vihkamine
2704 VI,60 | Samas entsüklikas pöördusin ma kristlike kirikute ja
2705 I | PEATÜKK ~RERUM NOVARUMI PÕHIJOONED ~
2706 VI,55 | inimese ilma ühest tema põhilisest komponendist - nimelt vaimsest,
2707 V,48 | tööd edukalt ja ausalt. Üks põhilisi takistusi arengule ja majanduskorraldusele
2708 III,25 | mitte siduda moraalsete põhimõtetega; need sündmused on hoiatuseks
2709 V,45 | ühtlasi kõrgemale igasugustest põhimõtetest, ei saa taluda, et väljaspool
2710 V,46 | Nagu näitab ajalugu, muutub põhimõteteta demokraatia kergesti avalikuks
2711 IV,41 | võõrandamises. See etteheide põhineb kahtlemata ekslikul ja ebarahuldaval
2712 II,12 | ajaloosündmuste kirjeldus ning sellel põhinev tulevaste aegade etteaimamine
2713 I,9 | Seda Jumala käsul põhinevat õigust, ei saa keegi inimeselt
2714 IV,35 | kustutamiseks vastavalt rahvaste põhiõigusele eksisteerida ja areneda. ~
2715 II,12 | tänasele olukorrale. Juba oma põhiolemuselt annab dokument aluse selliseks
2716 I,10 | korra kristliku käsitluse põhiprintsiipe. Leo XIII on seda printsiipi
2717 IV,35 | rahvastele tuleb tagada põhitingimused arengust osasaamiseks. See
2718 I,5 | avalikult kuulutada õigluse põhitingimusi oma aja majanduslikus ja
2719 Siss,3 | lahendamiseks formuleeritud põhitõdede rikkus. Kuid ma ärgitan
2720 IV,34 | kohus on tagada, et inimeste põhivajadused ei jääks rahuldamata, ja
2721 IV,35 | et tagada kogu ühiskonna põhivajaduste rahuldamine. ~Kirik tunnistab
2722 VI,55 | jumalikust ilmutusest. "Et põhjani tunda inimest, tõelist inimest,
2723 IV,42 | loova majandusliku tegevuse põhjapanevat ning positiivset rolli,
2724 IV,41 | võõrandumise marksistlik analüüs ja põhjendamine on vale, on võõrandumine
2725 I,5 | kohta. Ta esitab nende kohta põhjendatud doktriini, corpuse, mis
2726 VI,60 | Sollicitudo rei socialis - võib põhjendatult loota, et ka need väga paljud
2727 II,18 | oodatakse õigustust ja põhjendusi uueks sõjaks. Ja seda sõda
2728 I,6 | Ent see ei takista põhjendustel, mis on esitatud eraomandi
2729 I,7 | ühendusi. [19] Siin ongi põhjus, miks Kirik kaitseb ja kiidab
2730 V,52 | enamasti tõsised ja reaalsed põhjused: inimestele osaks langenud
2731 III,25 | organiseeritud, et ilma põhjuseta kärbitakse või koguni hävitatakse
2732 II,16 | möödunule, leidub seega küllaga põhjusi tänada Jumalat, et see silmapaistev
2733 IV,39 | teisele väärtusele, tuleb põhjust otsida mitte ainult ja mitte
2734 III,27 | tunded taas plahvatada, põhjustades tõsiseid konflikte ja valu,
2735 II,19 | et tekkinud olukord on põhjustanud erinevaid reaktsioone. ~
2736 IV,36 | võimalus väärtustada oma tööd, põhjustatud ka poolehoiust ning usaldusest
2737 II,18 | tulemus, vaid eeldab sõja põhjuste kaotamist ning siirast lepitust
2738 IV,37 | tingimusteta oma tahtele, nagu polekski maal Jumala poolt antud
2739 II,14 | selleks on ateism ning põlgus inimisiku vastu, mis seab
2740 III,25 | isegi vägivalda ja valet. Poliitika muutub siis "sekulaarseks
2741 I,4 | määravaks teguriks oli kogum poliitika-, majandus- ja sotsiaalvallas,
2742 V,49 | rõhutada, et on vaja täiustada poliitikat, mis on suunatud perekonnale
2743 VI,59 | kultuuri- ja sotsiaaltöötajate, poliitikute ja riigimeeste püüdlustes
2744 I,4 | Nii püüdis tollal valitsev poliitiline teooria edendada täielikku
2745 I,7 | ja eelneb seetõttu tema poliitilisele lülitumisele ühiskonda.
2746 I,10 | kindlast riigikäsitlusest ega poliitilisest teooriast. Paavst rõhutab
2747 IV,42 | ole lülitatud kindlasse poliitilisse konteksti kui püsivasse
2748 II,12 | kõikides aspektides - nii poliitlises, majanduslikus kui ka sotsiaalses -
2749 II,18 | relvade abil, leiavad kergesti poliitlist ja sõjalist toetust, neid
2750 IV,43 | omamine, nii tööstuses kui ka põllumajanduses, on õiglane ja seaduslik
2751 V,49 | perekonnast ja tugevdada sidemeid põlvkondade vahel. [101] ~Peale perekonna
2752 V,49 | dialoogis möödunud ja tulevaste põlvkondadega. [102] ~
2753 V,49 | vastastikusest toetusest ja edasi põlvkondadevahelisest hoolitsusest üksteise eest.
2754 III,24 | vaakum, mis on jätnud noorte põlvkonna ilma kindlatest sihtidest
2755 V,50 | 50. Selline iga põlvkonnaga uuenev varjamatu tõeotsing
2756 II,18 | diktatuur, samal ajal kui teine pool tegi pingutusi, et kaitsta
2757 III,23 | reziimide sügav kriis algab Poolas ulatusliku liikumisega solidaarsuse
2758 IV,36 | oma tööd, põhjustatud ka poolehoiust ning usaldusest jumaliku
2759 II,19 | totalitarismi levik enam kui pooles Euroopas ja mitmetes teistes
2760 IV,33 | kõrvalejäetutena surutud poolorjanduslikesse tingimustesse. [71] Neil
2761 V,52(105)| Cf. PAULUS VI, entsüklika Popolorum progressio, 76-77: l. mem.,
2762 VI,55 | endale ka aru, et tema töö põrkub tänapäeval erilistele raskustele
2763 IV,36 | ebaadekvaatselt. Narkomaania, nagu ka pornograafia ja teised ebaterved tarbimisvormid,
2764 II,21 | programmide kogubilanss pole alati positiivne. Veelgi enam, ka ÜRO-l ei
2765 IV,41 | asetada taas kristlikule positsioonile, vastavalt millele on inimese
2766 IV,36 | vabamajanduse uuenduslikku potentsiaali ühekülgselt ja ebaadekvaatselt.
2767 III,28 | abita. Pealegi tuleneb nende praegune raske ja puudustkannatav
2768 IV,36 | seejuures tuleb aga osutada praeguse ajalooetapiga seotud uuele
2769 Siss,1 | kui ka minu pontifikaadi praegusel etapil. See entsüklika on
2770 III,28 | subjektiks; seega on nad praegusesse olukorda sattunud mitte
2771 III,28 | vabanenud rahvaid nende praegustes raskustes toetavad, kuid
2772 III,29(63)| XIII, entsüklika Libertas praestanissimum: l. mem., 215-217. ~
2773 I,8 | sõnades. Selline, puhtalt pragmaatiline ja järjekindlast individualismist
2774 I,11 | vormi kristliku halastuse praktikas". [36] Entsüklika "töölisküsimusest"
2775 I,4 | teaduslikud avastused ja nende praktilised rakendused, oli järkjärgult
2776 VI,59 | pidama ka sotsiaaldoktriini praktilist ning teatud piirini eksperimentaalset
2777 I,4 | sajandi teisel poolel märkinud praktilistest saavutustest sotsiaalvallas. ~
2778 III,25 | kohtumõistmine toimub aegade lõpus. Pretendeerides sellisele kohtumõistmisele
2779 V,46 | teaduslikkusele või religioossusele pretendeeriva ideoloogia nimel arvavad
2780 III,29 | reziimides viidi äärmuseni jõu primaadi printsiip mõistuse üle.
2781 IV,35 | ja maaomandi absoluutset primaarsust inimese töö vaba subjektiivsuse
2782 V,52(104)| BENEDICTUS XV, adhortatsioon Ubi primum (8. sept. 1914): AAS 6 (
2783 III,29 | alus. [63] Seega on antud printsiibi taaskinnitamine ülimalt
2784 IV,33 | ressursside ekspluateerimise printsiibile vaid pigem inimressursside
2785 II,14 | kõrgemale mõistuse ja õigluse printsiibist . ~
2786 V,50 | hülgamist või purustamist a priori, vaid pigem nende järeleproovimist
2787 III,28 | pole, selgitades kõigepealt prioriteedid ja väärtusskaalad, mille
2788 VI,53 | taastada möödunud aegade privileege või sundida peale oma vaatenurka.
2789 Siss,2 | rahvaste arengu aktuaalsetest probleemidest. [4] ~
2790 Siss,3 | Leo XIII tegeles selle probleemiga manitsetuna enese kui Peetruse
2791 IV,33 | edasi arenenud. Peamiseks probleemiks näib seega olevat saavutada
2792 IV,31 | paremini tunneb inimene maa produktiivseid jõude ja mõistab nende inimeste
2793 IV,43 | muutub lubamatuks, kui seda produktiivselt ei rakendata või kui seda
2794 II,15 | nende töö kvaliteetsemaks ja produktiivsemaks; ent samuti nõuab pidevat
2795 IV,43 | koguni soodustab töö suuremat produktiivsust ja efektiivsust, kuigi see
2796 II,21 | tõsiasjast, et kõikide arenguabi programmide kogubilanss pole alati positiivne.
2797 II,18 | Teaduslik ja tehniline progress, mis peaks teenima inimese
2798 II,18 | sõda aitavad kaasa ajaloo progressile. [51] Kui mõistetakse sellise
2799 VI,57 | tehnilisest ja majanduslikust progressist ähvardab vaesus võtta grandioossed
2800 II,16 | et entsüklikas sisaldunud prohvetlik sõnum ei leidnud kaasaegsete
2801 III,26 | võitlemiseks rõhumise vastu peavad proletaarlased omaks võtma selle materialistlikud
2802 II,12 | selgus, millega nähti läbi proletaarlaste, nii meeste kui ka naiste
2803 I,7 | ehk tema sõnu kasutades "proletaarlastele", kinnitati samasuguse selgusega
2804 II,12 | arengu teele asunud rahvaste proletaarsed massid. ~Siinkohal tuleb
2805 III,29 | tehakse vahel äärmuslikku propagandat puhtalt utilitaarsetele
2806 I,8 | vägivalla all, mille vastu protesteerib õiglus." [25] ~Oh et neid,
2807 I,4 | end vastamisi ajaloolise protsessiga, mis kestis juba mõnda aega,
2808 IV,32 | inimkeskkonna muutmiseks. Selles protsessis on kaasatud niisugused olulised
2809 IV,39 | perekonna käsitlemiseni elu pühamuna. Perekond on tõepoolest
2810 I,9 | valdkonda. Paavst kinnitab pühapäevase rahu vajadust, et inimene
2811 I,9 | töötegijaile elementaarse õiguse pühapäevasele puhkusele. ~
2812 I,6 | sellele õigusele entsüklikas pühendatakse, näitab kuivõrd oluliseks
2813 I,10 | süsteemile ei ole eraldi lõiku pühendatud, kuid - ja see väärib tähelepanu -
2814 IV,41 | transtsendeerumisvõimele. Inimene ei saa pühenduda pelgalt inimlikule tegelikkuse
2815 I,11 | muret nende inimeste eest ja pühendumist neile, keda Issand Jeesus
2816 IV,34 | lahutamatult võimalust elus püsida ja anda tõepoolest oma panus
2817 IV,35 | saamisele, vaid ettevõtte enda püsimajäämisele inimeste kooslusena, kes
2818 IV,42 | kukkunud, kuid maailmas püsivad tõrjutus ja ekspluateerimine (
2819 VI,60 | Kiriku sotsiaalmagisteeriumi püsivaks koostisosaks ning seletab
2820 IV,42 | poliitilisse konteksti kui püsivasse vormi, mis asetaks selle
2821 I,11 | võimaldab meil hinnata Kiriku püsivat muret nende inimeste eest
2822 I,5 | pakub sellise orientatsiooni püsivus mullegi võimaluse anda oma
2823 IV,41 | mis hästiorganiseeritud püsivusega sunnivad peale harjumusi
2824 V,46 | ei ole ideoloogia, ta ei püüa suruda sotsiaal-poliitilist
2825 V,48 | bürokraatlik loogika kui püüd olla kodanike käsutuses;
2826 V,44 | ahistada, ekspluateerida või püüda seda hävitada. [91] ~
2827 III,27 | pingest ning teadvustatud püüdest anda tunnistust tõele. Peab
2828 I,4 | poliitilises korras. Nii püüdis tollal valitsev poliitiline
2829 III,25 | inimtegelikkust. Inimene püüdleb hea poole, kuid ta on võimeline
2830 IV,35 | vallas tehtud positiivseid püüdlusi kõige vaesemate maade välisvõla
2831 VI,55 | algusest peale alati on püüdnud olla, kulgedes koos inimesega
2832 IV,39 | vallas näib inimvaim pigem püüdvat eluallikaid piirata, alla
2833 IV,42 | ühiskonda taas ülesehitada püüdvate maade pingutused? Kas tuleks
2834 II,18 | enesemääramiseks ning samal ajal püüti hävitada nende ajaloomälu
2835 V,50 | tõeotsinguid ja aidates kaasa nende puhastumis-, selginemis- ning rikastamistöös. [103]
2836 II,15 | nii "inimlikust" töö- ja puhkeajast kui ka õigusest ilmutada
2837 I,7 | tööaja piiramisele", õigust puhkepausidele ning õigust laste erinevuse
2838 II,17 | vahel. Need olid sõjad, mis puhkesid militarismi ja äärmusliku
2839 I,7 | mõlemale soole tagatakse puhkus "sedavõrd, et inimestel
2840 I,9 | elementaarse õiguse pühapäevasele puhkusele. ~
2841 I,4 | siis jõudis kriitilisse punkti. Seda protsessi määravaks
2842 I,11 | Samal ajal on esiletoodud punktid, mis ei ole sugugi ainsad
2843 III,24 | et see ei ole võimalik purustamata samas südant ennast. ~
2844 V,50 | tingimata nende hülgamist või purustamist a priori, vaid pigem nende
2845 III,27 | konflikte ja valu, kui jääb puudu minevikupingutusi hingestanud
2846 III,24 | kahtlemata majandussüsteemi puudulikkus, mida ei peaks käsitlema
2847 V,48 | kes on reeglite täieliku puudumise poolt majandusvallas. Riik
2848 III,27 | isegi kui pikaajalisest puudusest kurnatud rahvad nõuavad
2849 I,5 | seda teravam ja julmem, et puudusid igasugused reeglid ja normid
2850 V,48 | toime paljude vajaduste ja puudustega, astudes samme inimväärikusega
2851 III,28 | nende praegune raske ja puudustkannatav olukord ajaloolisest protsessist,
2852 IV,34 | jääks rahuldamata, ja et puudustkannatavad inimesed ei hukkuks. Peale
2853 III,26 | negatiivsed tagajärjed, mis puudutavad kogu inimkonda. Nimetatud
2854 VI,56 | ta lisas: "Mis Kirikusse puutub, siis tema igakülgsest abist
2855 VI,59 | kristlik elu ja südametunnistus puutuvad kokku maailma oludega ning
2856 II,17(47) | 1891, 10-41; entsüklika Quod apostolici muneris (28.
2857 V,46(93) | Cf. Ibid., 29; PIUS XII, raadiojutlus 24. dets. 1944: AAS 37 (
2858 II,12 | samavõrd lihtne kuivõrd radikaaalne lahendus tõmbab rahvahulgad
2859 III,28 | kollektiviseeritud majanduse radikaalne ümberkorraldamine toob kaasa
2860 IV,42 | ei lahenda neid. On isegi radikaalse kapitalistliku ideoloogia
2861 II,13 | väärikust. ~Ateism, millest me räägime, on tihedalt seotud valgustusliku
2862 I,10 | mitmekesistele aspektidele, rääkis "armastuse tsivilisatsioonist". [35] ~
2863 IV,32 | ressursside omamisel. ~Äsja rääkisime, et inimene töötab koos
2864 III,23 | avastavad läbi tõsise ja ränga töö ning tagakiusamiskogemuse
2865 IV,41 | saamiseks, ning, rahuldades üha rafineeritumalt oma teisejärgulisi ning
2866 VI,54 | majanduselu ja kutuuriga, sõja ja rahuga, aukartusega elu ees viljastumisest
2867 V,51 | aspekte, mis aitavad kaasa rahukultuuri kujunemisele, vastupidiselt
2868 IV,41 | ära kasu saamiseks, ning, rahuldades üha rafineeritumalt oma
2869 IV,32 | nendele vajadustele, mida peab rahuldama, risk, mis kanda võetakse -
2870 IV,34 | inimeste põhivajadused ei jääks rahuldamata, ja et puudustkannatavad
2871 IV,35 | ühiskonna põhivajaduste rahuldamine. ~Kirik tunnistab kasumi
2872 IV,36 | kõrgemaid inimvajaduste rahuldamise vorme uutest kunstlikest
2873 IV,33 | vajadustele, mida varem rahuldati traditsioonilise korralduse
2874 IV,35 | vastavad vajadused on piisavalt rahuldatud. Ometi ei ole kasum ainus
2875 IV,31 | hoiavad alal inimese elu, rahuldavad tema vajadusi ja on tema
2876 IV,36 | Nõudmine kvalitatiivselt rahuldavama ja rikkama elu järele on
2877 IV,41 | püütakse pealiskaudse ja võltsi rahulduse võrku selle asemel, et aidata
2878 II,21 | Võttes sellise arengu rahuldustundega teadmiseks, ei saa ometi
2879 V,46 | juhte või asendada neid rahulikul teel kui see osutub vajalikuks. [93] ~
2880 II,18 | need, kes püüavad leida rahumeelseid ja humaanseid lahendusi,
2881 V,52 | võimalust parandada oma olukorda rahumeelsel teel. ~Seetõttu on rahu
2882 III,28 | sest Euroopa ei saa elada rahus kui mitmesugused möödunud
2883 VI,60 | adresseeris oma entsüklika rahust maailmas ka "kõigile hea
2884 I,5 | juba pikemat aega rahvaid rahutuks teeb, tõi enesega lõpuks
2885 II,12 | ettekuulutustele ning üha rahutumakstegevatele märkidele, millele osutasid
2886 III,28 | majandusliku laose, sisemise rahutuse ja lootusetuse tõttu. ~Ometi
2887 II,16 | laenukooperatiivide loomine, rahvahariduse ja tööalase väljaõppe edendamine,
2888 I,5 | kuhjumine väheste kätte ja rahvahulkade viletsus; nii tööliste suurem
2889 III,28 | nii üksikisikutesse kui ka rahvastesse - kui mingisse koormasse
2890 IV,33 | inimväärikusele vastukäivaid rahvastikukontrolli vorme. ~Paljud teised inimesed
2891 II,20 | militarismi vormid, aga ka rahvatraditsioonidest võetud põhimõtted, mis langevad
2892 V,44 | grupp, klass, riik ega rahvus. Ka mingi ühiskondlik enamus
2893 V,44 | suhted. Klassi-, grupi- või rahvushuvid vastandavad inimesi paratamatult
2894 II,20 | ole veel sulanud tõeliseks rahvuskogukonnaks. Peale selle on suur puudus
2895 III,24 | lisandub ka kultuuriline ja rahvuslik aspekt: inimest ei ole võimalik
2896 V,45 | totalitaarne riik absorbeerida rahvust, ühiskonda, perekonda, usulisi
2897 VI,58 | internatsionaliseerumisega kaasneksid mõjusad rahvusvahelised kontrolli- ja koordineerimisorganid,
2898 IV,35 | nõrkadele võimalust astuda rahvusvahelisse ellu ja viimased peavad
2899 I,8 | paljudele vastavasisulistele rahvusvahelistele deklaratsioonidele ja konventsioonidele [26]
2900 V,52 | inim- ja loodusressursside raiskamist, nii et kõik inimesed ja
2901 III,25 | võimeline leidma sageli nii ahta raja kurjale alistuva väikluse
2902 I,7 | tähendab kahtlemata ka õigust rajada nii tööandjate ja töötajate
2903 V,49 | ustavana Kristuse, oma rajaja käsule, oma tegevusega alati
2904 I,5 | teadlik sellest, et rahu saab rajaneda vaid õigluse vundamendil:
2905 IV,41 | kritiseerida eeldusi, millel need rajanevad. ~
2906 V,51 | initsiatiivi ja vabaduse osa ning rajavad tema suuruse ainult võitlus-
2907 III,28 | materiaalsetest hüvedest ja rakendada viljakalt oma töövõimet,
2908 VI,56 | ja paljudes valdkondades rakendama. ~Eriti tahaksin ma, et
2909 II,18 | sõjaliste võitlusvahendite rakendamise üheks oluliseks põhjuseks.
2910 V,48 | jälgida ja suunata inimõiguste rakendamist majandusvallas; ometi ei
2911 IV,43 | kui seda produktiivselt ei rakendata või kui seda kasutatakse
2912 VI,56 | sotsiaalmagisteeriumi õpitaks tundma ja rakendataks nendes maades, kus pärast "
2913 VI,59 | õpetusele kindel vorm ja rakendus ajaloos. ~
2914 I,4 | avastused ja nende praktilised rakendused, oli järkjärgult jõutud
2915 I,5 | kartnud paavst tol ajal rangeimate sõnadega oma seisukohta
2916 I,8 | peaks tänapäeval samasuguse rangusega kordama! Õnnetuseks leidub
2917 III,22 | ebaõigluse ja vihkamise rasked ahelad. Tänades koos kogu
2918 V,51 | tagajärgede piiramise väga raskeks või koguni võimatuks. ~
2919 V,47 | Selle tagajärjel on üha raskem kohandada erahuve ühisele
2920 VI,58 | kannatavad kõige teravamat ja raskemat puudust ja kes vajavad seega
2921 I,8 | viletsuse kartusest nõustub raskemate tingimustega, mis tuleb,
2922 IV,41 | tootmise ja tarbimise vormidega raskendab selle anni toomist ning
2923 IV,36 | väärikuse vastu suunatud raskesti kontrollitava kunstliku
2924 IV,32 | inimestevahelistes suhetes, kindlameelsus raskete ning valusate otsuste tegemiseks,
2925 III,22 | tahte inimesed andsid nendes rasketes oludes, palun ma ühtlasi,
2926 I,7 | paavsti järgnevate sõnade raskust. "Nõuda tööd, mis nüristab
2927 VI,55 | põrkub tänapäeval erilistele raskustele ja takistustele. Just seepärast
2928 III,28 | rahvaid nende praegustes raskustes toetavad, kuid samas on
2929 II,13 | tihedalt seotud valgustusliku ratsionalismiga, mis käsitleb inimtegelikkust
2930 VI,56 | ja seda viivitamatult, et ravi edasilükkamine ei muudaks
2931 II,12 | tähelepanelikku ülelugemist: "Et ravida seda pahet nõuavad sotsialistid,
2932 II,12 | taheti aidata. Seega osutus ravim halvemaks kui häda. Määratledes
2933 VI,56 | muudaks niigi juba tõsist häda ravimatuks," ja ta lisas: "Mis Kirikusse
2934 V,52 | juurteks on enamasti tõsised ja reaalsed põhjused: inimestele osaks
2935 IV,37 | Jumala poolt algselt antud reaalsus. Ta usub end võivat oma
2936 III,25 | ütleb - kuuluvad ajalikku reaalsusse koos kõige selles sisalduva
2937 II,19 | on põhjustanud erinevaid reaktsioone. ~Mitmel maal ja mitmel
2938 II,16 | alguse moraalse teadvuse reaktsioonist ebaõiglusele ja ekspluateerimisele,
2939 IV,38 | inimestel end täielikult realiseerimast. Selliste struktuuride lammutamine
2940 III,29 | elamise õiguse ja kohustuse realiseerimine. [62] Totalitaarsetes ja
2941 III,25 | nad võivat kasutada selle realiseerimiseks mistahes vahendeid, isegi
2942 III,25 | milles vabadust seaduslikult realiseeritakse, on tulemuseks ühiskondliku
2943 III,25 | kõigile, kes poliitilise realismi nimel püüavad õiguse ja
2944 V,44 | Selline käsitlus peegeldab realistlikku arusaamist inimese ühiskondlikust
2945 IV,43 | pakkuda oma arengumudelit. Realistlikud ja tõeliselt edukad mudelid
2946 IV,42 | nende probleemide õigeks ja realistlikuks käsitlemiseks, kuid see
2947 II,17 | tagajärjed ilmnesid terves reas sõdades, mis vapustasid
2948 IV,38(77) | apostellik adhortatsioon Reconciliatio et paenitentia (2. dets.
2949 V,48 | seda väidavad need, kes on reeglite täieliku puudumise poolt
2950 IV,37 | võib täiustada, ent mitte reeta. Selle asemel, et täita
2951 II,15 | novarum teed õiglastele reformidele, mis annaksid tööle tagasi
2952 II,15 | See mõju ilmneb arvukates reformides, mis viidi läbi sotsiaalkindlustuse
2953 II,16 | laialdast ametühingu- ja reformistlikku tegevust, mis oli kaugel
2954 III,27 | ja ühiskondlikul kui ka regionaalsel ja rahvuslikul tasandil;
2955 II,21 | kaotamiseks maailma ulatuslike regioonide vahel, mis on sotsiaalküsimuse
2956 IV,35 | Kasum on ettevõtte elu regulaator, kuid mitte ainus; sellele
2957 IV,41 | vajaduste suhtes, mis aga peavad reguleerima ka teiste tarvete rahuldamist. [83]
2958 I,5 | reeglid ja normid selle reguleerimiseks. See oli konflikt kapitali
2959 V,46 | agnostitsismi ja samuti skeptilist relativistlikku filosoofiat pidama demokraatlikele
2960 II,19 | õiguse ja kultuuri ning isegi religiooni tähtsust, ühineb ta marksismiga
2961 VI,60 | ja maailma kõikide suurte religioonide poole üleskutsega anda üksmeelselt
2962 VI,60 | olen täiesti veendunud, et religioonidel on täna ja edaspidi oluline
2963 III,25 | muutub siis "sekulaarseks religiooniks", mis ekslikult usub end
2964 IV,42 | lähtepunktiks on eetiline ja religioosne kord, siis on vastus otsustavalt
2965 V,46 | mingi teaduslikkusele või religioossusele pretendeeriva ideoloogia
2966 II,18 | vihkamise kätte otsustava relva. Kuid sõda võib lõppeda
2967 III,23 | rahumeelse võitlusega, ainsateks relvadeks tõde ja õigus. Kui marksistliku
2968 III,28 | tarvitusele vajalikud abinõud relvakaubanduse vastu. [60] Kuid eelkõige
2969 II,18 | ja sõjalist toetust, neid relvastatakse ja valmistatakse ette sõjaks;
2970 III,28 | maailma maades ülekaalu relvastuse kontrolli ja vähendamise
2971 I,5 | kirjeldab ta "uusi asju" ("res novas", millest tuleneb
2972 II,15 | riigi masinavärgis. Niisama resoluutselt on ta vastu nendele doktriinidele,
2973 I,11 | selle hüve edendamisele, respekteerides iga valdkonna seaduslikku
2974 IV,43 | saavutada oma väärikuse täielik respekteerimine ning osaleda ulatuslikumalt
2975 II,15 | töötajate õiguste suuremat respekteerimist. [46] ~
2976 IV,32 | on inimese oluliseimaks ressursiks inimene ise. Tema mõistus
2977 I,4 | sotsiaalne ebaõiglus ja revolutsioonioht, mida toetasid tollal "sotsialistlikeks"
2978 III,29 | totalitaarsed ja autoritaarsed reziimid ei ole veel täielikult ületatud
2979 III,29 | Totalitaarsetes ja autoritaarsetes reziimides viidi äärmuseni jõu primaadi
2980 II,20 | ametnikest, kes suudaksid tagada riigiaparaadi otstarbeka ja ausa töö;
2981 V,48 | inimlikud jõud ning laiendab riigiaparaati, mida suunab pigem bürokraatlik
2982 V,51 | perekonna ega isegi rahva või riigiga, vaid puudutab aste astmelt
2983 I,10 | ei sõltu mingist kindlast riigikäsitlusest ega poliitilisest teooriast.
2984 IV,35 | õigupoolest kujutab endast riigikapitalismi, vaid vaba töö, ettevõtluse
2985 I,11 | probleemide lahendus tulema ainult riigilt. Vastupidi, paavst rõhutab
2986 VI,59 | sotsiaaltöötajate, poliitikute ja riigimeeste püüdlustes anda sellele
2987 I,9(31) | JOHANNES PAULUS II, kiri riigipeadele (1. sept. 1980); AAS 72 (
2988 V,49 | kutsumusele, jääb kõrvale riigipoolsest hädavajalikust toetusest
2989 I,4 | uus arusaam ühiskonnast ja riigist ning järelikult ka võimust.
2990 II,15 | on vastu tootmisvahendite riigistamisele, kuivõrd see muudab iga
2991 V,48 | raha ja usaldusväärseid riigiteenistujaid. Seega on riigi peamine
2992 V,44 | teravast vajadusest õige riigiteooria järele, millest otseselt
2993 V,48 | on tekkinud omamoodi uus riigitüüp, "külluse- või heaoluriik".
2994 I,10 | ja hoolitsust, ning eriti riigivõimu toetust. ~Sel moel on solidaarsusprintsiip -
2995 V,46 | filosoofiat pidama demokraatlikele riigivormidele kõige sobivamaks hoiakuks
2996 I,11 | maailmast. ~Kui Leo XIII kutsub riiki üles parandama vaeste olukorda
2997 V,51 | kättesaadav ka väikestele riikidele, ning üha tihedamad sidemed
2998 II,20 | vabalt määrata. Ent oma riikliku suveräänsuse taastamisega
2999 Siss,3 | Traditsiooni enese kui ka usuelu rikastamiseks, kuulub nende loendamatute
3000 VI,55 | oma panuse inimväärikuse rikastamisse. Kuid nii nagu Kirik ei
3001 V,50 | puhastumis-, selginemis- ning rikastamistöös. [103] Kui aga mõni kultuur
3002 V,48 | korruptsioon ja ebakõlbeliste rikastumisteede kasutamine ning kerge kasumi
3003 II,17 | entsüklikat Leo XIII kogu rikka magisteeriumi kontekstis, [47]
3004 IV,35 | organisatsioonidele avaneb lai ja rikkalik tegevusväli sekkumiseks
3005 I,10 | 10. Teine meie ajale rikkalikku juhatust pakkuv tähtis idee
3006 IV,36 | kvalitatiivselt rahuldavama ja rikkama elu järele on iseenesest
3007 III,29 | mida täna naudivad kõige rikkamad maad, vaid selles, et solidaarses
|