35. Ametiühingutele ning teistele tööliste õigusi kaitsvatele ja nende subjektsust toetavatele organisatsioonidele avaneb lai ja rikkalik tegevusväli sekkumiseks ja võitluseks õigluse nimel; samal ajal on neil täita ka oluline kultuuriline ülesanne, võimaldades töölistel täielikumalt ja väärikamalt osaleda rahva elus ning aidata kaasa selle arengule.

Selles mõttes võib õigusega rääkida võitlusest majandussüsteemi vastu, mõistetuna meetodina, mis kaitseb kapitali, tootmisvahendite ja maaomandi absoluutset primaarsust inimese töö vaba subjektiivsuse ees. [⁷³] Selle süsteemi vastu võideldes ei pakuta alternatiivse mudelina mitte sotsialistlikku süsteemi, mis õigupoolest kujutab endast riigikapitalismi, vaid vaba töö, ettevõtluse ja osalemise ühiskonda. See ei vastandu turule, vaid nõuab riigivõimude mõõdukat kontrolli turu üle, et tagada kogu ühiskonna põhivajaduste rahuldamine.

Kirik tunnistab kasumi õiglast rolli ettevõtte hea seisundi indikaatorina. Kui ettevõte toob kasumit, tähendab see, et tootmistegureid kasutatakse õigesti ja inimeste vastavad vajadused on piisavalt rahuldatud. Ometi ei ole kasum ainus ettevõtte olukorra indikaator. Võib juhtuda, et majandusnäitajad on korras, ent samal ajal inimesi, kes moodustavad ettevõtte kõige hinnalisema vara, koheldakse alandava ebaõiglusega. See on mitte ainult et moraalselt lubamatu, vaid võib kindlalt ette näha ka selle negatiivset mõju ettevõtte enda majanduslikule efektiivsusele. Tõepoolest, ettevõtte iga toiming on suunatud mitte ainult kasumi saamisele, vaid ettevõtte enda püsimajäämisele inimeste kooslusena, kes mitmesugusel moel taotlevad oma põhiliste vajaduste rahuldamist ja kes moodustavad kogu ühiskonda teeniva erilise ühenduse. Kasum on ettevõtte elu regulaator, kuid mitte ainus; sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka teised inimlikud ja moraalsed tegurid, mis pikas perspektiivis on ettevõtte eluks vähemalt sama olulised.

Seega näeme, et ei saa nõustuda väitega, mille kohaselt nn. "tegeliku sotsialismi" hääbumisega jääb kapitalism ainsaks majandusmudeliks. Tuleb murda takistused ja monopolid, mis ei võimalda paljudel rahvastel areneda, kõigile isikutele ja rahvastele tuleb tagada põhitingimused arengust osasaamiseks. See eesmärk nõuab kogu rahvusvahelise üldsuse kooskõlastatud ja vastutustundlikku pingutust. Tugevamad maad peavad pakkuma nõrkadele võimalust astuda rahvusvahelisse ellu ja viimased peavad neist võimalustest kinni haarama, tehes vajalikke pingutusi ja tuues ohvreid, tagades oma poliitilise ja majandusliku stabiilsuse ning samuti kindlamad tulevikuväljavaated, aga ka töötajate ametioskuste paranemise, ning oma vastutusest teadlike tegusate ettevõtjate kujunemise. [⁷⁴]

Praegu koormab selles vallas tehtud positiivseid püüdlusi kõige vaesemate maade välisvõla probleem, mis on enamasti veel lahendamata. Põhimõte, et võlad peavad makstud saama, on kahtlemata õige, kuid ei tohi taotleda või nõuda maksmist, kui see tõepoolest sunnib peale selliseid poliitilisi valikuid, mis viivad tohutud rahvahulgad näljahätta ja lootusetusesse. Ei saa nõuda tekkinud võlgade tasumist talumatute ohvrite hinnaga. Neil juhtudel on vaja - nagu seda ka osaliselt tehakse - leida teid võlakoorma kergendamiseks, võla pikendamiseks või koguni kustutamiseks vastavalt rahvaste põhiõigusele eksisteerida ja areneda.