51. Inimese kogu tegevus toimub mingis kultuuris ja toimib sellesse. Et see kultuur harmooniliselt kujuneks, peab inimene olema kaasatud tervikuna, pannes sellesse oma loovuse, mõistuse ning maailma- ja inimesetundmise ning tuues kaasa oma enesevalitsemise, isiklikud ohvrid, solidaarsuse ja valimisoleku edendada üldist hüve. Seepärast toimub esimene, kõige olulisem töö inimese südames, ja viis, kuidas inimene püüab oma tulevikku ehitada, sõltub käsitlusest, mis tal on iseendast ja oma saatusest. Just siin annab annab Kirik oma erilise ja otsustava panuse kultuuri ja inimsusseemph. Kirik toetab inimliku käitumise neid aspekte, mis aitavad kaasa rahukultuuri kujunemisele, vastupidiselt mudelitele, mis alandavad inimese massiks, ei tunnusta tema initsiatiivi ja vabaduse osa ning rajavad tema suuruse ainult võitlus- ja sõjakunstidele. Kirik täidab oma kohust kuulutades tõde maailma loomisest, mille Jumal on andnud inimeste kätte, et nad muudaksid selle oma tööga viljakamaks ja täiuslikumaks ning jutlustades tõde lunastusest, mille läbi Jumala Poeg päästis kõik inimesed ja ühendas nad samal ajal omavahel, et nad hoolitseksid üksteise eest. Pühakiri räägib meile pidevalt hoolitsevast abist ligimese eest, nõudes meilt seega vastutust kõikide inimeste eest.

See vältimatu nõue ei piirne perekonna ega isegi rahva või riigiga, vaid puudutab aste astmelt kogu inimkonda, nii et keegi ei ole inimpere teise liikme saatuse suhtes võõras või kõrvaline. Ükski inimene ei saa öelda, et ta ei ole oma venna saatuse eest vastutav! (vt. 1 Mo 4,9; Lk 10,29-37; Mt 25,31-46) Tähelepanelik ja pühendunud hoolikus ligimese eest hetkel, mil ta seda vajab - mida tänapäeval kergendavad uued kommunikatsioonivahendid, mis on inimesed üksteisele lähemaks teinud - on erilise jõuga, kui rahvusvaheliste konfliktide lahendmiseks leitakse teised vahendid kui sõda. Võib täie kindlusega väita, et hävitusvahendite õudusttekitav võimsus, mis on praegu kättesaadav ka väikestele riikidele, ning üha tihedamad sidemed maailma rahvaste vahel, muudavad konflikti tagajärgede piiramise väga raskeks või koguni võimatuks.