60. Vaagides töölisküsimuse
lahenduspõhimõtteid, kirjutas Leo XIII: "Igatahes nõuab niivõrd oluline
probleem ka teiste tööd ja pingutusi." [114] Ta oli
veendunud, et industriaalühiskonnast tulenevaid tõsiseid probleeme ei saa
lahendada ilma kõikide jõudude üksmeeleta. See tõdemus on saanud Kiriku
sotsiaalmagisteeriumi püsivaks koostisosaks ning seletab ühtlasi, miks paavst
Johannes XXIII adresseeris oma entsüklika rahust maailmas ka "kõigile hea
tahtega inimestele".
Ometi konstateeris Leo XIII kurbusega, et tema
aja suured ideoloogiad, iseäranis liberalism ja marksism, keeldusid sellest
koostööst. Sellest ajast saadik on paljugi muutunud, eriti viimastel aastatel.
Tänapäeva maailm teadvustab enesele üha selgemini, et tõsiste rahvuslike ja
rahvusvaheliste probleemide lahendus ei peitu ainuüksi majanduslikus toodangus
ega ühiskonna teatud juriidilises või sotsiaalses korralduses, vaid eeldab
selgeid eetilisi ja religioosseid põhimõtteid nagu ka muudatusi mentaliteedis,
tavades ja struktuurides. Kirik tunneb endal erilist kohust anda selleks oma
panus ja - nagu ma kirjutasin entsüklikas Sollicitudo rei socialis -
võib põhjendatult loota, et ka need väga paljud inimesed, kellel pole mingeid
usulisi veendumusi, saavad omalt poolt kaasa aidata sotsiaalküsimusele vajaliku
eetilise aluse panemisel. [115]
Samas entsüklikas pöördusin ma kristlike
kirikute ja maailma kõikide suurte religioonide poole üleskutsega anda
üksmeelselt tunnistust meie ühisest veendumusest Jumala poolt loodud inimese
väärikuse kohta. [116] Ma olen täiesti veendunud, et religioonidel
on täna ja edaspidi oluline osa rahu säilitamisel ja inimväärika ühiskonna
ehitamisel.
Teiselt poolt on valmisolek dialoogiks ja
koostööks vajalik ka kõigi hea tahtega inimeste, eelkõige aga nende isikute ja
gruppide puhul, kellel lasub oluline vastutus poliitikas, majanduses ja
sotsiaalvallas, nii rahvuslikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
|