10. Teine meie ajale
rikkalikku juhatust pakkuv tähtis idee on riigi ja kodanike suhete
kontseptsioon. Rerum novarum kritiseerib kaht sotsiaalset ja
majanduslikku süsteemi, sotsialismi ja liberalismi. Esimesele pühendab ta
algusosa, mis kinnitab taas õigust eraomandile. Teisele süsteemile ei ole
eraldi lõiku pühendatud, kuid - ja see väärib tähelepanu - kriitika selle kohta
ilmub siis, kui käsitletakse riigi kohustusi. [32] Riik ei või piirduda
"hoolitsemisega ühe osa oma kodanike eest", nimelt nende eest, kes on
rikkad ja edukad ning samuti ei tohi riik "ignoreerida teist osa",
mis kujutab endast kahtlemata ühiskonna enamust. Vastasel korral rikub ta
õiglust, mis nõuab, et igaüks saaks kätte selle, mis talle kuulub.
"Kaitstes üksikisiku õigusi peab riik erilist hoolt kandma viletsate ja
vaeste eest. Rikaste klass, mis on niigi tugev, vajab vähem riigi kaitset;
vaeste hulk, kellel ei ole kaitsvat rikkust, sõltub aga suurel määral riigi eestkostest.
Seepärast peab riik erilise mure ja hoolega ümbritsema palgatöölisi, kes
kuuluvad puuduse all kannatajate hulka." [33]
Need lõigud entsüklikast on seda väärtuslikumad
täna, mil seisame uute vaesusvormide ees kogu maailmas, ning ka sellepärast, et
need on väited, mis ei sõltu mingist kindlast riigikäsitlusest ega
poliitilisest teooriast. Paavst rõhutab mistahes poliitilise organisatsiooni
esmast põhimõtet: mida kaitsetum on üksikisik ühiskonnas, seda enam vajab ta
teiste abi ja hoolitsust, ning eriti riigivõimu toetust.
Sel moel on solidaarsusprintsiip - nagu seda
tänapäeval nimetatakse ja mille olulisust iga maa sisemises nagu ka
rahvusvahelises korralduses olen ma rõhutanud entsüklikas Sollicitudo rei
socialis [34] - üks ühiskondlik-poliitilise korra kristliku
käsitluse põhiprintsiipe. Leo XIII on seda printsiipi korduvalt märkinud juba
kreeka filosoofiast tuntud mõistega "sõprus"; paavst Pius XI-st
alates on seda tähistatud mitte vähem tähendusrikka nimetusega "sotsiaalne
halastus", Paulus VI aga, laiendades kontseptsiooni vastavalt
sotsiaalküsimuse kaasaegsetele ja mitmekesistele aspektidele, rääkis
"armastuse tsivilisatsioonist". [35]
|