16. Osaliselt viidi need
reformid läbi riikide endi poolt, kuid võitluses nende eest mängis olulist
rolli ka töölisliikumine. Saanud alguse moraalse teadvuse reaktsioonist
ebaõiglusele ja ekspluateerimisele, arendas see laialdast ametühingu- ja
reformistlikku tegevust, mis oli kaugel ideoloogilisest ähmasusest ning hoopis
lähemal töötajatele ja nende igapäevastele vajadustele. Selles valdkonnas
langesid töölisliikumise jõupingutused sageli kokku kristlaste pingutustega
töötajate elutingimuste parandamiseks. Hiljem sai selles liikumises teatud
määral valitsevaks marksistlik ideoloogia, mille vastu Rerum novarum
välja astus.
Need reformid olid ühiskonna vaba
iseorganiseerumisprotsessi tulemuseks tugevate solidaarsussidemete
sõlmimise läbi, mis toetasid majanduslikku kasvu isikute hüve järgimisega.
Siinkohal tuleb meenutada arvukaid aktsioone, millele kristlased oluliselt
kaasa aitasid, nagu tootmis-, tarbimis- ja laenukooperatiivide loomine,
rahvahariduse ja tööalase väljaõppe edendamine, erinevate vormide katsetamine
osalemiseks ettevõtte elus ja ühiskonna elus üldse.
Vaadates möödunule, leidub seega küllaga
põhjusi tänada Jumalat, et see silmapaistev entsüklika ei ole jäänud
vastukajata inimeste südametes ning on andnud tõuke tegusale suuremeelsusele;
ent ühtlasi ei saa jätta märkimata, et entsüklikas sisaldunud prohvetlik sõnum
ei leidnud kaasaegsete poolt täielikku vastuvõtmist ning et just seetõttu on
aset leidnud suured katastroofid.
|