20. Samal ajal toimub
ulatuslik "dekoloniseerimisprotsess", mille käigus paljud maad
saavutavad või taastavad oma sõltumatuse ja õiguse iseennast vabalt määrata.
Ent oma riikliku suveräänsuse taastamisega teevad need maad sageli alles
esimese sammu oma tõelise vabaduse kindlustamise suunas. Tõepoolest, majanduse
määravad sektorid jäävad endiselt suurte võõramaiste ettevõtete kätte, kes ei
taha end püsivalt siduda võõrustava riigi arenguga; ka poliitilist elu
kontrollivad võõramaised jõud, samal ajal kui riigi enda piirides elavad
etnilised grupid, kes ei ole veel sulanud tõeliseks rahvuskogukonnaks. Peale
selle on suur puudus asjatundlikest ametnikest, kes suudaksid tagada
riigiaparaadi otstarbeka ja ausa töö; samuti puudub kaader majanduse
efektiivseks juhtimiseks.
Sellises situatsioonis tundub paljudele, nagu
pakuks marksism lühima tee rahvuse ja riigi ülesehitamiseks; seepärast kerkivad
esile sotsialismi mitmesugused rahvuslike joontega variandid. Nii segunevad
paljudes ideoloogiates, mis kujunevad iga kord veidi isemoodi, õigustatud
nõudmised rahvusliku vabaduse järele, natsionalismi ja militarismi vormid, aga
ka rahvatraditsioonidest võetud põhimõtted, mis langevad sageli kokku
kristlaste sotsiaalse õpetusega, ning marksismi-leninismi seisukohad.
|