26. 1989. aasta sündmused arenesid peamiselt Ida- ja Keskeuroopa maades; ent neil on ülemaailmne tähtsus, sest neist on tulenenud nii positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed, mis puudutavad kogu inimkonda. Nimetatud tagajärjed ei ole mehhaanilise või fataalse iseloomuga, pigem on nad inimese vabadusele pakutud võimalused kaasa töötada inimkonna ajaloos toimiva Jumala halastava kavaga.

Mõnedes maades oli esimeseks tagajärjeks Kiriku ja töölisliikumise kohtumine, mis sündis eetilise ja selgelt kristliku reaktsioonina laialt levinud ebaõigluse vastu. Peaaegu terve sajandi kestel oli see liikumine osaliselt allutatud marksismi hegemooniale veendumuses, et tõhusaks võitlemiseks rõhumise vastu peavad proletaarlased omaks võtma selle materialistlikud ja majanduslikud teooriad.

Marksismi kriisiga kerkivad esile töölisteadvuse spontaansed vormid, mis väljendavad õiglusnõuet ja selle väärikuse tunnustamist, mis vastavalt Kiriku sotsiaaldoktriinile on omane inimese tööle. [⁵⁷] Töölisliikumine suubub töötajate ja hea tahtega inimeste üldisemasse liikumisse inimisiku vabastamise ja tema õiguste kaitsmise eest; see liikumine on tänapäeval levinud paljudes maades ning kaugeltki vastandamata end katoliku Kirikule, vaatab ta suure huviga selle poole.

Marksismi kriis ei kaota maailmast ebaõiglust ja rõhumist, millest marksism, neid enese huvides ära kasutades, ka ise jõudu ammutas. Neile, kes otsivad täna uut ning tõelist vabastamise teooriat ja praktikat, pakub Kirik mitte ainult oma sotsiaalmagisteeriumit ja üldse õpetust Kristuse poolt lunastatud inimesest, vaid ka oma konkreetset panust ning abi tõrjutuse ja alanduse võitmiseks.

Lähiminevikus viis siiras soov olla rõhutute poolel ja mitte jääda kõrvale ajalookäigust paljusid usklikke otsima mitmesuguseid teid võimatuks kompromissiks marksismi ja kristluse vahel. Kaasaeg, ületades kõik selle, mis on neis katsetes nõtra, kutsub pigem esile tooma inimese täielikule vabastamisele suunatud tõelise teoloogia väärtust. [⁵⁸] Selle nurga alt vaadatuna osutuvad 1989. aasta sündmused oluliseks ka kolmanda maailma maadele, kes otsivad oma arenguteed nagu seda kunagi tegid ka Kesk- ja Idaeuroopa maad.