28. Mõnede Euroopa rahvaste
jaoks algab teatud mõttes tõeline sõjajärgne periood. Senise kollektiviseeritud
majanduse radikaalne ümberkorraldamine toob kaasa probleeme ja kulutusi, mis on
võrreldavad nende ohvrite ja kaotustega, mida Euroopa läänepoolsed maad pidid
kandma endi ülesehitamiseks pärast Teist maailmasõda. On õiglane, kui teised
maad kommunistlikust ikkest vabanenud rahvaid nende praegustes raskustes
toetavad, kuid samas on selge, et nad peavad olema ise oma arengu peremeesteks.
Ent selle saavutamiseks tuleb anda neile mõistlikud võimalused, mis ei saa
toimuda ülejäänud maade abita. Pealegi tuleneb nende praegune raske ja
puudustkannatav olukord ajaloolisest protsessist, milles endised kommunistlikud
maad olid enamasti objektiks, mitte subjektiks; seega on nad praegusesse
olukorda sattunud mitte oma vabast tahtest või tehtud vigade tõttu, vaid neile
jõuga pealesurutud traagiliste ajaloosündmuste tagajärjel, mis takistasid neid
pikka aega edasi liikumast majandusliku ja ühiskondliku arengu teel.
Abi teistest, eriti Euroopa maadest, kes
osalesid nendes sündmustes ja nende eest ka vastutust kannavad, vastab õigluse
nõudele. Kuid see vastab ka kogu Euroopa huvile ja kasule, sest Euroopa ei saa
elada rahus kui mitmesugused möödunud aegadest pärinevad konfliktid muutuvad
veelgi teravamaks majandusliku laose, sisemise rahutuse ja lootusetuse tõttu.
Ometi ei tohi see vajadus tuua kaasa
"kolmanda maailma" toeks ja abiks tehtavate panuste vähenemist,
kuivõrd need kannatavad sageli palju suurema puuduse ja viletsuse
all. [59] On vaja erakordseid jõupingutusi, et koguda majandusliku
kasvu ja ühise arengu eesmärgil kokku kõik vahendid ja jõud, millest maailmas
tervikuna ju puudust pole, selgitades kõigepealt prioriteedid ja
väärtusskaalad, mille alusel langetatakse majanduslikke ja poliitilisi
otsuseid. Hulgaliselt vahendeid võiks vabaneda Ida ja Lääne vahelise konflikti
tõttu loodud tohutute sõjamasinate desarmeerimisel. Need ressursid võivad
osutuda veelgi suuremaks kui tüliküsimuste lahendamiseks sõlmitakse täielikku
usaldust väärivad lepingud tavaliste sõdade asemel ning kui seetõttu saavutab
ka kolmanda maailma maades ülekaalu relvastuse kontrolli ja vähendamise
printsiip ning võetakse tarvitusele vajalikud abinõud relvakaubanduse
vastu. [60] Kuid eelkõige tuleb lahti saada mentaliteedist, mis
suhtub vaestesse - nii üksikisikutesse kui ka rahvastesse - kui mingisse
koormasse ja ebameeldivasse tülitajasse, kes tarbib vaid seda, mida teised on
tootnud. Vaesed nõuavad enesele õigust saada osa materiaalsetest hüvedest ja
rakendada viljakalt oma töövõimet, et muuta kogu maailm kõigi jaoks õiglasemaks
ja õnnelikumaks. Vaeste olukorra kergendamine on suur võimalus kogu inimkonna
moraalse, kultuurilise ja ka majandusliku arengu enese jaoks.
|