32. Kuid meie ajale on
iseloomulik teist tüüpi omand, mille tähtsus pole sugugi väiksem kui
maaomandil: see on teadmiste, tehnika, kogu teaduse omamine. Industriaalselt
arenenud riikide rikkus rajaneb tunduvalt enam sellel omandiliigil kui
looduslike ressursside omamisel.
Äsja rääkisime, et inimene töötab koos
teiste inimestega, osaledes "ühiskondlikus töös", mis üha
laiemate ringidena haarab kogu maa. Kui keegi valmistab mingi eseme mitte oma
tarbeks, teeb ta seda üldjuhul selleks, et teised saaksid seda kasutada, olles
maksnud vabas kauplemises kokkulepitud õiglase hinna. Võime õigeaegselt mõista
teiste inimeste vajadusi ja tunda kõige sobivamaid tegurite kombinatsioone
nende rahuldamiseks, on teine kaasaegse ühiskonna rikkuse allikas. Pealegi ei
saa paljusid hüvesid toota üheainsa inimese tööga, vaid need nõuavad paljude
inimeste koostööd. Sellise tootmise korraldamine, selle kestuse planeerimine,
kontrollimine, et see tõesti vastaks nendele vajadustele, mida peab rahuldama,
risk, mis kanda võetakse - ka see kõik on tänase ühiskonna rikkuse külluslik
allikas. Nii saab üha selgemaks ja määravamaks organiseeritud ja loova inimtöö
ning, selle töö olulise osana, otsustusvõime ja ettevõtlikkuse
roll. [70]
Seda protsessi, mis heidab valgust tõele
inimese kohta, mida kristlus pole iialgi lakanud kinnitamast, tuleb jälgida
huvi ja tähelepanuga. Tõepoolest, maa kõrval on inimese oluliseimaks ressursiks
inimene ise. Tema mõistus lubab tal avastada maa tootlikud võimalused ja
mitmesuguseid teid inimese vajaduste rahuldamiseks. Tema distsiplineeritud töö
tihedas koostöös teistega lubab luua üha laiemaid ja usaldusväärsemaid tööalaseid
kooslusi loodusliku ja inimkeskkonna muutmiseks. Selles protsessis on
kaasatud niisugused olulised voorused nagu hoolsus, töökus, arukas
riskimisjulgus, usaldatavus ja ustavus inimestevahelistes suhetes,
kindlameelsus raskete ning valusate otsuste tegemiseks, mis on vajalikud ühise
ettevõtte heaks ning võimalikele saatuselöökidele vastu astumiseks.
Kaasaegne ettevõtlusmajandus sisaldab
positiivseid aspekte, mille aluseks on nii majanduses kui ka paljudes teistes
valdkondades väljenduv isikuvabadus. Tõepoolest, majandus on vaid üks valdkond
inimtegevuse erinevate vormide seas ning selles, nagu igas teiseski valdkonnas
kehtib õigus vabadusele, ent samuti kohustus kasutada vabadust
vastutustundlikult. On aga oluline märkida, et kaasaegse ja mineviku, isegi
lähimineviku ühiskonna tendentside vahel on iseloomulikke erinevusi. Kui kunagi
oli tootmise otsustavaks teguriks maa ja hiljem kapital
mõistetuna masinate ja tootmisvahendite kogumina, siis tänapäeval on
otsustavaks teguriks üha enam inimene ise, see tähendab, tema
tunnetamisvõime, mis ilmneb teaduslikus mõtlemises, ja võime mõista ning
rahuldada teiste vajadusi.
|