34. Nii ühe maa raamides kui ka rahvusvahelisel tasandil näib vabaturg olevat kõige otstarbekam tee ressursside paigutamiseks ja vajaduste efektiivseks rahuldamiseks. Ometi kehtib see ainult nende vajaduste kohta, mille eest saab "maksta" ja ressursside kohta, mida saab "müüa" niivõrd, kuivõrd see on õiglane. Kuid on loendamatuid inimlikke vajadusi, mis ei kuulu turule. Armastuse ja tõe otsene kohus on tagada, et inimeste põhivajadused ei jääks rahuldamata, ja et puudustkannatavad inimesed ei hukkuks. Peale selle tuleb sellistel abivajajatel aidata omandada teadmisi, lülituda vastastikuste sidemete võrku ning arendada oma andeid ja kalduvusi, et nad võiksid väärtustada oma jõudu ja võimeid. Enne võrdse vahetuse ja sellele omaste õiglusvormide loogikat on midagi, mis kuulub inimesele sellepärast, et ta on inimene, tema erakordse väärikuse tõttu. See midagi, mis inimesele kuulub, sisaldab eneses lahutamatult võimalust elus püsida ja anda tõepoolest oma panus inimkonna ühiseks hüvanguks.

Seoses "kolmanda maailmaga" jääb täielikult kehtima, ja mõnel juhul tuleb alles saavutada kõik see, millele osutas Rerum novarum, et vältida inimtöö alandamist ja inimese enda taandamist lihtsa kauba tasemele: piisav töötasu perekonna ülalpidamiseks, sotsiaalsed tagatised vanade kaitseks ja töötute äraelamiseks ning külladane hoolitsus töötingimuste eest.