60. Vaagides töölisküsimuse lahenduspõhimõtteid, kirjutas Leo XIII: "Igatahes nõuab niivõrd oluline probleem ka teiste tööd ja pingutusi." [¹¹⁴] Ta oli veendunud, et industriaalühiskonnast tulenevaid tõsiseid probleeme ei saa lahendada ilma kõikide jõudude üksmeeleta. See tõdemus on saanud Kiriku sotsiaalmagisteeriumi püsivaks koostisosaks ning seletab ühtlasi, miks paavst Johannes XXIII adresseeris oma entsüklika rahust maailmas ka "kõigile hea tahtega inimestele".

Ometi konstateeris Leo XIII kurbusega, et tema aja suured ideoloogiad, iseäranis liberalism ja marksism, keeldusid sellest koostööst. Sellest ajast saadik on paljugi muutunud, eriti viimastel aastatel. Tänapäeva maailm teadvustab enesele üha selgemini, et tõsiste rahvuslike ja rahvusvaheliste probleemide lahendus ei peitu ainuüksi majanduslikus toodangus ega ühiskonna teatud juriidilises või sotsiaalses korralduses, vaid eeldab selgeid eetilisi ja religioosseid põhimõtteid nagu ka muudatusi mentaliteedis, tavades ja struktuurides. Kirik tunneb endal erilist kohust anda selleks oma panus ja - nagu ma kirjutasin entsüklikas Sollicitudo rei socialis - võib põhjendatult loota, et ka need väga paljud inimesed, kellel pole mingeid usulisi veendumusi, saavad omalt poolt kaasa aidata sotsiaalküsimusele vajaliku eetilise aluse panemisel. [¹¹⁵]

Samas entsüklikas pöördusin ma kristlike kirikute ja maailma kõikide suurte religioonide poole üleskutsega anda üksmeelselt tunnistust meie ühisest veendumusest Jumala poolt loodud inimese väärikuse kohta. [¹¹⁶] Ma olen täiesti veendunud, et religioonidel on täna ja edaspidi oluline osa rahu säilitamisel ja inimväärika ühiskonna ehitamisel.

Teiselt poolt on valmisolek dialoogiks ja koostööks vajalik ka kõigi hea tahtega inimeste, eelkõige aga nende isikute ja gruppide puhul, kellel lasub oluline vastutus poliitikas, majanduses ja sotsiaalvallas, nii rahvuslikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.