10. Teine meie ajale rikkalikku juhatust pakkuv tähtis idee on riigi ja kodanike suhete kontseptsioon. Rerum novarum kritiseerib kaht sotsiaalset ja majanduslikku süsteemi, sotsialismi ja liberalismi. Esimesele pühendab ta algusosa, mis kinnitab taas õigust eraomandile. Teisele süsteemile ei ole eraldi lõiku pühendatud, kuid - ja see väärib tähelepanu - kriitika selle kohta ilmub siis, kui käsitletakse riigi kohustusi. [³²] Riik ei või piirduda "hoolitsemisega ühe osa oma kodanike eest", nimelt nende eest, kes on rikkad ja edukad ning samuti ei tohi riik "ignoreerida teist osa", mis kujutab endast kahtlemata ühiskonna enamust. Vastasel korral rikub ta õiglust, mis nõuab, et igaüks saaks kätte selle, mis talle kuulub. "Kaitstes üksikisiku õigusi peab riik erilist hoolt kandma viletsate ja vaeste eest. Rikaste klass, mis on niigi tugev, vajab vähem riigi kaitset; vaeste hulk, kellel ei ole kaitsvat rikkust, sõltub aga suurel määral riigi eestkostest. Seepärast peab riik erilise mure ja hoolega ümbritsema palgatöölisi, kes kuuluvad puuduse all kannatajate hulka." [³³]

Need lõigud entsüklikast on seda väärtuslikumad täna, mil seisame uute vaesusvormide ees kogu maailmas, ning ka sellepärast, et need on väited, mis ei sõltu mingist kindlast riigikäsitlusest ega poliitilisest teooriast. Paavst rõhutab mistahes poliitilise organisatsiooni esmast põhimõtet: mida kaitsetum on üksikisik ühiskonnas, seda enam vajab ta teiste abi ja hoolitsust, ning eriti riigivõimu toetust.

Sel moel on solidaarsusprintsiip - nagu seda tänapäeval nimetatakse ja mille olulisust iga maa sisemises nagu ka rahvusvahelises korralduses olen ma rõhutanud entsüklikas Sollicitudo rei socialis  [³⁴] - üks ühiskondlik-poliitilise korra kristliku käsitluse põhiprintsiipe. Leo XIII on seda printsiipi korduvalt märkinud juba kreeka filosoofiast tuntud mõistega "sõprus"; paavst Pius XI-st alates on seda tähistatud mitte vähem tähendusrikka nimetusega "sotsiaalne halastus", Paulus VI aga, laiendades kontseptsiooni vastavalt sotsiaalküsimuse kaasaegsetele ja mitmekesistele aspektidele, rääkis "armastuse tsivilisatsioonist". [³⁵]