16. Osaliselt viidi need reformid läbi riikide endi poolt, kuid võitluses nende eest mängis olulist rolli ka töölisliikumine. Saanud alguse moraalse teadvuse reaktsioonist ebaõiglusele ja ekspluateerimisele, arendas see laialdast ametühingu- ja reformistlikku tegevust, mis oli kaugel ideoloogilisest ähmasusest ning hoopis lähemal töötajatele ja nende igapäevastele vajadustele. Selles valdkonnas langesid töölisliikumise jõupingutused sageli kokku kristlaste pingutustega töötajate elutingimuste parandamiseks. Hiljem sai selles liikumises teatud määral valitsevaks marksistlik ideoloogia, mille vastu Rerum novarum välja astus.

Need reformid olid ühiskonna vaba iseorganiseerumisprotsessi tulemuseks tugevate solidaarsussidemete sõlmimise läbi, mis toetasid majanduslikku kasvu isikute hüve järgimisega. Siinkohal tuleb meenutada arvukaid aktsioone, millele kristlased oluliselt kaasa aitasid, nagu tootmis-, tarbimis- ja laenukooperatiivide loomine, rahvahariduse ja tööalase väljaõppe edendamine, erinevate vormide katsetamine osalemiseks ettevõtte elus ja ühiskonna elus üldse.

Vaadates möödunule, leidub seega küllaga põhjusi tänada Jumalat, et see silmapaistev entsüklika ei ole jäänud vastukajata inimeste südametes ning on andnud tõuke tegusale suuremeelsusele; ent ühtlasi ei saa jätta märkimata, et entsüklikas sisaldunud prohvetlik sõnum ei leidnud kaasaegsete poolt täielikku vastuvõtmist ning et just seetõttu on aset leidnud suured katastroofid.