20. Samal ajal toimub ulatuslik "dekoloniseerimisprotsess", mille käigus paljud maad saavutavad või taastavad oma sõltumatuse ja õiguse iseennast vabalt määrata. Ent oma riikliku suveräänsuse taastamisega teevad need maad sageli alles esimese sammu oma tõelise vabaduse kindlustamise suunas. Tõepoolest, majanduse määravad sektorid jäävad endiselt suurte võõramaiste ettevõtete kätte, kes ei taha end püsivalt siduda võõrustava riigi arenguga; ka poliitilist elu kontrollivad võõramaised jõud, samal ajal kui riigi enda piirides elavad etnilised grupid, kes ei ole veel sulanud tõeliseks rahvuskogukonnaks. Peale selle on suur puudus asjatundlikest ametnikest, kes suudaksid tagada riigiaparaadi otstarbeka ja ausa töö; samuti puudub kaader majanduse efektiivseks juhtimiseks.

Sellises situatsioonis tundub paljudele, nagu pakuks marksism lühima tee rahvuse ja riigi ülesehitamiseks; seepärast kerkivad esile sotsialismi mitmesugused rahvuslike joontega variandid. Nii segunevad paljudes ideoloogiates, mis kujunevad iga kord veidi isemoodi, õigustatud nõudmised rahvusliku vabaduse järele, natsionalismi ja militarismi vormid, aga ka rahvatraditsioonidest võetud põhimõtted, mis langevad sageli kokku kristlaste sotsiaalse õpetusega, ning marksismi-leninismi seisukohad.