28. Mõnede Euroopa rahvaste jaoks algab teatud mõttes tõeline sõjajärgne periood. Senise kollektiviseeritud majanduse radikaalne ümberkorraldamine toob kaasa probleeme ja kulutusi, mis on võrreldavad nende ohvrite ja kaotustega, mida Euroopa läänepoolsed maad pidid kandma endi ülesehitamiseks pärast Teist maailmasõda. On õiglane, kui teised maad kommunistlikust ikkest vabanenud rahvaid nende praegustes raskustes toetavad, kuid samas on selge, et nad peavad olema ise oma arengu peremeesteks. Ent selle saavutamiseks tuleb anda neile mõistlikud võimalused, mis ei saa toimuda ülejäänud maade abita. Pealegi tuleneb nende praegune raske ja puudustkannatav olukord ajaloolisest protsessist, milles endised kommunistlikud maad olid enamasti objektiks, mitte subjektiks; seega on nad praegusesse olukorda sattunud mitte oma vabast tahtest või tehtud vigade tõttu, vaid neile jõuga pealesurutud traagiliste ajaloosündmuste tagajärjel, mis takistasid neid pikka aega edasi liikumast majandusliku ja ühiskondliku arengu teel.

Abi teistest, eriti Euroopa maadest, kes osalesid nendes sündmustes ja nende eest ka vastutust kannavad, vastab õigluse nõudele. Kuid see vastab ka kogu Euroopa huvile ja kasule, sest Euroopa ei saa elada rahus kui mitmesugused möödunud aegadest pärinevad konfliktid muutuvad veelgi teravamaks majandusliku laose, sisemise rahutuse ja lootusetuse tõttu.

Ometi ei tohi see vajadus tuua kaasa "kolmanda maailma" toeks ja abiks tehtavate panuste vähenemist, kuivõrd need kannatavad sageli palju suurema puuduse ja viletsuse all. [⁵⁹] On vaja erakordseid jõupingutusi, et koguda majandusliku kasvu ja ühise arengu eesmärgil kokku kõik vahendid ja jõud, millest maailmas tervikuna ju puudust pole, selgitades kõigepealt prioriteedid ja väärtusskaalad, mille alusel langetatakse majanduslikke ja poliitilisi otsuseid. Hulgaliselt vahendeid võiks vabaneda Ida ja Lääne vahelise konflikti tõttu loodud tohutute sõjamasinate desarmeerimisel. Need ressursid võivad osutuda veelgi suuremaks kui tüliküsimuste lahendamiseks sõlmitakse täielikku usaldust väärivad lepingud tavaliste sõdade asemel ning kui seetõttu saavutab ka kolmanda maailma maades ülekaalu relvastuse kontrolli ja vähendamise printsiip ning võetakse tarvitusele vajalikud abinõud relvakaubanduse vastu. [⁶⁰] Kuid eelkõige tuleb lahti saada mentaliteedist, mis suhtub vaestesse - nii üksikisikutesse kui ka rahvastesse - kui mingisse koormasse ja ebameeldivasse tülitajasse, kes tarbib vaid seda, mida teised on tootnud. Vaesed nõuavad enesele õigust saada osa materiaalsetest hüvedest ja rakendada viljakalt oma töövõimet, et muuta kogu maailm kõigi jaoks õiglasemaks ja õnnelikumaks. Vaeste olukorra kergendamine on suur võimalus kogu inimkonna moraalse, kultuurilise ja ka majandusliku arengu enese jaoks.