IV PEATÜKK
ERAOMAND JA HÜVEDE ÜLDINE OTSTARVE

30. Entsüklikas Rerum novarum kinnitas Leo XIII jõuliselt, kasutades erinevaid argumente omaaegse sotsialismi vastu, eraomandi-õiguse loomulikku olemust. [⁶⁵] Seda inimese iseseisvuse ja arengu jaoks möödapääsmatut õigust on Kirik alati kaitsnud. Samas õpetab Kirik, et hüvede omamine ei ole absoluutne õigus, vaid et selle õiguse inimlikus loomuses eneses sisaldub tema piiratus.

Kuulutades õigust eraomandile kinnitas paavst sama selgelt, et hüvede inimliku vabaduse hoolde usaldatud "kasutamine" on allutatud loodud hüvede algsele ühisele otstarbele ja samuti Jeesuse Kristuse Evangeeliumis väljendatud tahtele. Paavst kirjutas: "Manitsetagu varakaid (...): rikkad peavad värisema Jeesuse Kristuse hoiatuste ees, sest ükskord tuleb neil oma varade kasutamisest anda aru Jumalale, Igavesele Kohtumõistjale"; ja tsiteerides püha Thomast Aquinost, lisas paavst: "Ent kui küsitakse, kuidas tuleb hüvesid kasutada, vastab Kirik vähimagi kõhkluseta: selles osas ei tohi inimene pidada väliseid asju enda omaks vaid ühiseks hüveks", sest "inimeste seaduste ja kohtu üle on Kristuse seadus ja kohus". [⁶⁶]

Leo XIII järeltulijad on korranud seda kahekordset kinnitust: eraomandi vajalikkust, ja seega lubatust, aga ka selle piiratust. [⁶⁷] Ka Vatikani II Kirikukogu esitas selle sama traditsioonilise doktriini sõnades, mis väärivad kordamist: "Inimene, kasutades neid hüvesid, ei tohi pidada väliseid asju, mida ta seaduslikult omab, ainult enesele kuuluvaks, vaid ka ühiseks, selles mõttes, et need võivad tulla kasuks peale tema ka teistele." Ja veidi allpool: "Eraomand või teatud võim väliste hüvede üle kindlustab igaühe jaoks täiesti hädavajaliku ruumi isiklikuks ja perekondlikuks autonoomiaks; seda tuleb vaadelda kui inimvabaduse laiendit ... Eraomandil on juba oma loomult ka ühiskondlik iseloom, mis tugineb hüvede ühise otsatarbe seadusele." [⁶⁸] Ma kordasin sama doktriini kõigepealt oma pöördumises Ladina-Ameerika piiskoppide III konverentsi poole Pueblas ning seejärel entsüklikates Laborem exercens ja Sollicitudo rei socialis. [⁶⁹]