32. Kuid meie ajale on iseloomulik teist tüüpi omand, mille tähtsus pole sugugi väiksem kui maaomandil: see on teadmiste, tehnika, kogu teaduse omamine. Industriaalselt arenenud riikide rikkus rajaneb tunduvalt enam sellel omandiliigil kui looduslike ressursside omamisel.

Äsja rääkisime, et inimene töötab koos teiste inimestega, osaledes "ühiskondlikus töös", mis üha laiemate ringidena haarab kogu maa. Kui keegi valmistab mingi eseme mitte oma tarbeks, teeb ta seda üldjuhul selleks, et teised saaksid seda kasutada, olles maksnud vabas kauplemises kokkulepitud õiglase hinna. Võime õigeaegselt mõista teiste inimeste vajadusi ja tunda kõige sobivamaid tegurite kombinatsioone nende rahuldamiseks, on teine kaasaegse ühiskonna rikkuse allikas. Pealegi ei saa paljusid hüvesid toota üheainsa inimese tööga, vaid need nõuavad paljude inimeste koostööd. Sellise tootmise korraldamine, selle kestuse planeerimine, kontrollimine, et see tõesti vastaks nendele vajadustele, mida peab rahuldama, risk, mis kanda võetakse - ka see kõik on tänase ühiskonna rikkuse külluslik allikas. Nii saab üha selgemaks ja määravamaks organiseeritud ja loova inimtöö ning, selle töö olulise osana, otsustusvõime ja ettevõtlikkuse roll. [⁷⁰]

Seda protsessi, mis heidab valgust tõele inimese kohta, mida kristlus pole iialgi lakanud kinnitamast, tuleb jälgida huvi ja tähelepanuga. Tõepoolest, maa kõrval on inimese oluliseimaks ressursiks inimene ise. Tema mõistus lubab tal avastada maa tootlikud võimalused ja mitmesuguseid teid inimese vajaduste rahuldamiseks. Tema distsiplineeritud töö tihedas koostöös teistega lubab luua üha laiemaid ja usaldusväärsemaid tööalaseid kooslusi loodusliku ja inimkeskkonna muutmiseks. Selles protsessis on kaasatud niisugused olulised voorused nagu hoolsus, töökus, arukas riskimisjulgus, usaldatavus ja ustavus inimestevahelistes suhetes, kindlameelsus raskete ning valusate otsuste tegemiseks, mis on vajalikud ühise ettevõtte heaks ning võimalikele saatuselöökidele vastu astumiseks.

Kaasaegne ettevõtlusmajandus sisaldab positiivseid aspekte, mille aluseks on nii majanduses kui ka paljudes teistes valdkondades väljenduv isikuvabadus. Tõepoolest, majandus on vaid üks valdkond inimtegevuse erinevate vormide seas ning selles, nagu igas teiseski valdkonnas kehtib õigus vabadusele, ent samuti kohustus kasutada vabadust vastutustundlikult. On aga oluline märkida, et kaasaegse ja mineviku, isegi lähimineviku ühiskonna tendentside vahel on iseloomulikke erinevusi. Kui kunagi oli tootmise otsustavaks teguriks maa ja hiljem kapital mõistetuna masinate ja tootmisvahendite kogumina, siis tänapäeval on otsustavaks teguriks üha enam inimene ise, see tähendab, tema tunnetamisvõime, mis ilmneb teaduslikus mõtlemises, ja võime mõista ning rahuldada teiste vajadusi.