|
33. Püha kirikukogu
vannutab niisiis Issandas tungivalt kõiki ilmikuid meelsasti, tänulikult ja
kindla südamega vastama Kristuse häälele, kes neid sel tunnil veel tungivamalt
kutsub, ja Püha Vaimu sisendusele. Eriti kuulgu noored seda kutset kui neile
suunatut ning võtku see rõõmuga ja suuremeelselt vastu. Sest Issand ise kutsub
läbi selle püha kirikukogu veelkord kõiki ilmikuid päevast päeva sügavamalt
ühinema Temaga ja liituma Tema päästvasse missiooni võttes omana seda, mis
kuulub Temale (cf. Fi 2,5). Uuesti saadab Ta neid kõikidesse linnadesse ja
teistesse paikadesse, kuhu Ta ise on tulemas (cf. Lk 10,1); et nad osutuksid
Tema kaastöötajateks Kiriku ühtse apostolaadi erinevates vormides ja viisides,
mida pidevalt tuleb kohandada aja uute nõudmistega. Nii tegutsevad nad samal
ajal ja kogu jõust Issanda tegudes, teades, et nende “vaevanägemine Issandas ei
ole asjatu'' (1Ko 15,58).
See kõik koos ja iga asi eraldi, mis selles
dekreedis on esitatud, on leidnud heakskiidu püha kirikukogu isadelt. Ja meie,
Kristuse poolt meile antud apostelliku võimuga, ühenduses auväärsete isadega,
kiidame heaks, otsustame ja kehtestame selle Pühas Vaimus ja käsime kõik see,
mis kirikukogu on kehtestanud, Jumala auks teatavaks teha.
Roomas, Püha Peetruse Katedraalis 18. nov. 1965
Mina, Paulus, Katoliku Kiriku Piiskop
Järgnevad isade allkirjad
|