Table of Contents | Words: Alphabetical - Frequency - Inverse - Length - Statistics | Help | IntraText Library
Vaticani II Kirikukogu
Apostolicam actuositatem

IntraText CT - Text

  • Valmistumine apostolaadiks
Previous - Next

Click here to show the links to concordance

Valmistumine apostolaadiks

28. Apostolaat võib saavutada oma täieliku jõu ainult mitmekülgse ja tervikliku ettevalmistuse korral; seda nõutakse mitte ainult ilmiku enda pidevaks vaimseks täiustumiseks ja õpetuse omandamiseks, vaid ka erinevate tingimuste, isikute ja kohustuste tõttu, millega ta oma tegevuse peab kohandama. See valmistumine apostolaadiks peab toetuma alusele, mille püha kirikukogu on teises kohas esitanud ja selgitanud. [45] Peale kõigile kristlastele ühise ettevalmistuse nõuavad mõningad apostolaadi vormid isikute ja tingimuste eripära tõttu spetsiaalset ja eraldi ettevalmistust.

29. Kuna ilmikud osalevad Kiriku missioonis omal moel, omandab nende ettevalmistus apostolaadiks erilise iseloomu, mis tuleneb nende olemisest maailmas ja neile omasest vaimsest elust.

Valmistumine apostolaadiks eeldab inimese terviklikku ettevalmistust vastavuses igaühe võimete ja tingimustega, sest ilmik, tundes hästi kaasaegset maailma, peab olema oma ühiskonna täisväärtuslik liige ja selle kultuuri tasemel.

Kuid eelkõige peab ilmik õppima täitma Kristuse ja Kiriku missiooni, elades usust loomise ja lunastuse jumalikus müsteeriumis, Püha Vaimu juhtimisel, kes annab elu Jumala rahvale ja ergutab kõiki inimesi armastama Jumal Isa ning maailma ja inimesi Temas. Seda ettevalmistust tuleb käsitleda kui igasuguse viljaka apostolaadi alust ja eeldust.

Peale vaimuliku ettevalmistuse on nõutav põhjalik teoreetiline väljaõpe nii teoloogias, eetikas kui ka filosoofias, vastavalt vanusele, olukorrale ja võimetele. Ei tohi alahinnata ka üldise kultuuri tähtsust koos praktilise ja tehnilise ettevalmistusega.

Headele inimestevahelistele suhetele kaasaaitamiseks tuleb edendada tõelisi inimlikke väärtusi, eelkõige kunsti vennalikult koos elada ja töötada ning panna alus dialoogile.

Kuna aga valmistumine apostolaadiks ei saa seisneda ainult teoreetilises väljaõppes, peavad ilmikud tasapisi ja mõistlikult oma ettevalmistuse algusest peale harjuma kõike nägema, hindama ja tegema usu valguses, oma tegutsemisega iseennast koos teistega kasvatama ja täiustama ning sel moel asuma Kiriku tegusale teenimisele. [46] See ettevalmistus peab lakkamatult täiustuma inimisiku pideva küpsemise ja üha uute probleemide tõttu; see nõuab iga päevaga süvenevat tunnetust ja vastavalt kohandatud tegevust. Ettevalmistuse kõikide nõuete rahuldamiseks tuleb alati silmas pidada inimisiksuse ühtsust ja terviklikkust, nii et säiliks ja kasvaks tema harmoonia ja tasakaal.

Nõnda lülitub ilmik täielikult ja innukalt ajaliku korra tõelusesse ning võtab mõjusalt osa selle ülesehitamisest; samal ajal tagab ta Kiriku elava liikme ja tunnistajana Kiriku osalemise ja tegevuse ajalikes asjades. [47]

30. Ettevalmistus apostolaadiks peab algama esimese õpetusega lapsepõlves. Kuid eriti tuleb pühendada apostolaati ja täita selle vaimuga noorukid ja noored. Ettevalmistus peab täiustuma kogu elu vastavalt uutele enda peale võetud ülesannete nõuetele. Seega on selge, et need, kellelt oodatakse kristlikku kasvatust, peavad selle kohustuse ühendama ettevalmistusega apostolaadiks. Vanemate ülesanne on juhatada oma lapsi perekonnas väiksest peale Jumala armastuse tundmisele kõigi inimeste vastu ja järk-järgult suunata neid eelkõige oma eeskujuga muretsema nii ligimese materiaalsete kui ka vaimsete vajaduste pärast. Seega peab kogu perekond ja selle ühine elu saama justkui apostolaadi kooliks.

Kuid peale selle tuleb kasvatada lapsi nii, et nad väljaspool perekonda avaksid oma hinge ühiskondlikuks eluks, nii kiriklikuks kui ilmalikuks. Neid tuleb kohalikus koguduses vastu võtta nii, et nad teadvustaksid, et nad on Jumala rahva elavad ja aktiivsed liikmed. Preestrid aga peavad ettevalmistust apostolaadiks silmas pidama kateheesis, jutlustes, hingede juhatamisel ja teistes karjasetöödes.

Nõnda peavad ka koolid, kolledzid, jt. katoliku hariduse institutsioonid arendama noortes katoliiklikku mõtlemist ja apostellikku tegevust. Kui selline haridus puudub, kas sellepärast, et noored ei käi sellistes koolides või muudel põhjustel, peavad selle eest seda enam hoolitsema vanemad, hingekarjased ja apostellikud ühendused. Õpetajad ja kasvatajad aga, kellel on vastavalt oma kutsumusele ja kohustusele täita eriline osa ilmikute apostolaadis, peavad omandama vajaliku õpetuse ja pedagoogikakunsti, et see kasvatus oleks mõjus.

Niisamuti peavad ilmikute grupid ja ühendused, kes on pühendanud end apostolaadile või teistele üleloomulikele eesmärkidele, apostolaadile innukalt kaasa aitama vastavalt oma eesmärgile ja tegutsemisviisile. [48] Sageli on need ühendused ise tavaliseks teeks harmoonilisel ettevalmistamisel apostolaadiks, sest nendes antakse teoreetiline, vaimne ja praktiline ettevalmistus. Ühinedes oma kaaslaste või sõpradega väikestesse gruppidesse, arutavad nende liikmed oma apostelliku tegevuse meetodeid ja tulemusi ning võrdlevad oma igapäevast eluviisi evangeeliumiga.

Ettevalmistust tuleb läbi viia nii, et arvestataks kogu ilmikute apostolaati, mida tuleb teostada mitte ainult nendes gruppides enestes, vaid kõikides olukordades läbi kogu elu, eelkõige ametialases ja ühiskondlikus tegevuses.

Peale selle peab igaüks ise innukalt valmistuma apostolaadiks, mis on eriti tähtis täiskasvanute jaoks. Sest vanemaks saades avardub hing üha enam, nii et igaüks võib selgemalt näha talente, mis Jumal on talle kinkinud ja märksa mõjusamalt kasutada Pühast Vaimust antud armusid oma vendade hüveks.

31. Apostolaadi mitmekesised vormid nõuavad vastavalt ka erinevat ettevalmistust:

a) mis puutub inimeste evangeliseerimise ja pühitsemise apostolaati, siis peavad ilmikud olema eriliselt ette valmistatud dialoogiks teistega, nii usklike kui ka uskmatutega, et kõigile ilmutada Kristuse sõnumit. [49] Kuna aga meie päevil on materialismi erinevad vormid kõikjal laialt levinud, ka katoliiklaste hulgas, peavad ilmikud mitte ainult hoolikalt tundma õppima katoliiklikku õpetust, eriti neid selle seisukohti, mida seatakse kahtluse alla, vaid nad peavad ka oma evangeelse eluga andma tunnistust kõikide materialismi vormide vastu.

b) mis puutub ajaliku korra kristlikku ümberkorraldamisse, peavad ilmikud tundma maiste hüvede tõelist tähtsust ja väärtust nii neis enestes kui ka nende suhtes inimisiksuse kõikide eesmärkidega; nad peavad harjutama asjade õiget kasutamist ja institutsioonide organiseerimist, järgides alati ühist hüve vastavalt Kiriku moraali- ja sotsiaalse õpetuse põhimõtetele. Eelkõige peavad ilmikud omandama sotsiaalse õpetuse põhimõtted ja järeldused nii, et nad oleksid võimelised omalt poolt kaasa aitama selle õpetuse arendamisele ja õigele rakendamisele konkreetsetel juhtudel. [50]

c) kuna armastuse ja halastuse teod kujutavad endast kristliku elu selgeimat tunnistust, peab ettevalmistus apostolaadiks õhutama nendele tegudele, et usklikud lapsest peale õpiksid oma vendadele kaasa tundma ja neile nende hädades suuremeelselt abi osutama. [51]

32. Ilmikutel, kes on pühendanud end apostolaadile, on selleks juba palju abivahendeid, nagu näiteks kogunemised, kongressid, rekollektsioonid, vaimulikud harjutused, sagedased kokkusaamised, ettekanded, raamatud ja kommentaarid, mis aitavad kaasa pühakirja ja katoliikliku õpetuse sügavamale mõistmisele, vaimse elu tugevnemisele, maailma olude tundmaõppimisele ning sobivate meetodite leidmisele ja järeleproovimisele. Need ettevalmistuse abivahendid võtavad arvesse antud keskkonnas kasutatavaid apostolaadi erinevaid vorme. [52]

Samaks eesmärgiks on loodud ka keskused ja kõrgemad instituudid, mis on juba andnud positiivseid tulemusi.

Püha kirikukogu rõõmustab selliste, erinevates kohtades juba õitselepuhkenud algatuste üle ja soovib, et neid edendataks kõikjal, kus nende järele tekib vajadus.

Peale selle tuleb asutada dokumentatsiooni- ja õppekeskused mitte ainult teoloogiavaldkonnas, vaid ka antropoloogia, psühholoogia, sotsioloogia ja metodoloogia valdkonnas, et paremini kaasa aidata ilmikute, nii meeste kui naiste, nii noorte kui täiskasvanute loomulike võimete arendamisele kõigis apostolaadi valdkondades.




45

Cf. dogmaatiline konstitutsioon De Ecclesia, pt-d II, IV, V: AAS 57 (l965) lk-d 12-21, 37-49; Cf. ka dekreet De Oecumenismo, nr-d 4, 6, 7, 12: AAS 57 (1965) lk-d 94, 96, 97, 99, 100; Cf. ka ülal, nr. 4.



46

Cf. Pius XII, Ad I Conferentiam internationale “boy-scouts” 6. juuni 1952: AAS 44 (1952) lk-d 579-580; Johannes XXIII, entsüklika Mater et Magistra, 15. mai 1961: AAS 53 (1961) lk. 456.



47

Cf. dogmaatiline konstitutsioon De Ecclesia, pt. IV, nr. 33: AAS 57 (1965) lk. 39.



48

Cf. Johannes XXIII, entsüklika Mater et Magistra, 15. mai 1961: AAS 53 (1961) lk. 455.



49

Cf. Pius XII, entsüklika Sertum Laetitiae, 1. november 1939: AAS 31 (1939) lk-d 635-644; cf. idem. Ad “Lauretati” Act. Cath. It., 24. mai 1953.



50

Cf. Pius XII, Ad congressum Universalem Foederationis Juventutis Femininae Catholicae, 18. aprill 1952: AAS 44 (1952) lk-d 414-419; cf. idem., Ad Associationem Christianam Operariorum Italiae (A.C.L.I.), 1. mai 1955: AAS 47 (1955) lk-d 403-404.



51

Cf. Pius XII, Ad Delegatos Conventus Sodalitatum Caritas, 27. aprill 1952; AAS, lk-d 470-471.



52

Cf. Johannes XXIII, entsüklika Mater et Magistra, 15. mai 1961: AAS 53 (1961) lk. 454.






Previous - Next

Table of Contents | Words: Alphabetical - Frequency - Inverse - Length - Statistics | Help | IntraText Library

Best viewed with any browser at 800x600 or 768x1024 on Tablet PC
IntraText® (V89) - Some rights reserved by EuloTech SRL - 1996-2007. Content in this page is licensed under a Creative Commons License