3. See uus olukord tõstatab uusi küsimusi. Kas ei oleks soovitav, arvestades elutingimusi tänapäeval ning abieluliste suhete tähendust abikaasade harmoonilisele kooselule ja truudusele, vaadata üle kehtivad moraalinormid, eriti arvestades, et neist lihtsalt ei saa kinni pidada toomata ohvreid ja mõnikord ka märkimisväärseid ohvreid?

Ning veel: kas ei võiks tunnistada, et rakendades sellel alal niinimetatud "totaalsuse printsiipi", teeks vähema, kuid see eest ratsionaalsema juurdekasvu taotlemine steriliseerimise kasutuselevõtu õigustatud ja targaks sündimuse kontrolli alla saamise vahendiks? Kas ei võiks tunnistada, et soo jätkamise lõplikkus puudutab pigem abielu tervikuna, kui selle üksikuid toiminguid? Veel küsitakse, kas seoses tänapäeva inimese suurema vastutustundega ei ole mitte kätte jõudnud aeg usaldada sündimuse reguleerimise ülesanne pigem tema mõistuse ja tahte, kui organismi bioloogiliste rütmide otsustada.