Lapsevanemate vastutustundlikkus

10. Seega nõuab abikaasadevaheline armastus neilt "vastutustundlike vanemate" missiooni tunnetamist, mida tänapäeval õigustatult väga nõutakse ja millest tuleb ühtlasi väga täpselt aru saada. Järelikult tuleb seda vaadelda erinevatest, kuid õigustatud ja teineteisega seotud aspektidest.

Bioloogiliste protsesside suhtes tähendab vastutustundlik vanemlikkus teadlikkust oma funktsioonidest ja neisse austusega suhtumist; inimintellekt avastab elu andmise võimes bioloogilised seadused, mis moodustavad osa inimisiksusest.[9]

Instinktide jõu ja tundekalduvuste suhtes tähendab vastutustundlik vanemlikkus seda hädavajalikku ülemvõimu, mida nende üle peab omama mõistus.

Materiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tingimuste suhtes teostub vastutustundlik vanemlikkus kas siis teadliku ja suuremeelse otsuse läbi kasvatada üles paljulapseline pere, või tõsistel kaalutlustel ja kohaselt arvestades moraaliseadust, otsusega vältida teatud aja jooksul või ka kindlaksmääramata ajaks juurdekasvu.

Vastutustundlikuks lapsevanemaks olemine eeldab ühtlasi ja eelkõige tõsisemat suhtumist Jumalast loodud objektiivsesse moraalisüsteemi, mille ustavaks tõlgitsejaks on aus südametunnistus. Vanemlike kohustuste vastutustundlik täitmine eeldab seetõttu, et abikaasad täies ulatuses tunnistaksid oma kohustusi Jumala ees, enda, oma perekonna ja ühiskonna ees, õiges tähtsuse järjekorras.

Sellepärast ei ole nad elu edasiandmise ülesande täitmisel vabad tegutsema täielikult enda äranägemise järgi, nagu oleksid nad täiesti iseseisvalt võimelised kindlaks määrama tee, mida järgida; vaid nad peavad ühitama oma tegevuse Jumala loomiskavaga, mis väljendub abielu loomuses ja selle tegudes, ning mida esitab Kiriku järjepidev õpetus.[10]