Lubamatud sündimuse reguleerimise viisid

14. Kooskõlas nende peamiste seisukohtadega humaansest ja kristlikust abielust meie ettekujutuses, peame me veelkord kuulutama, et juba alanud generatiivse protsessi otsene katkestamine, ja eelkõige kas omal vabal tahtel teostatav või kellegi teise poolt nõutav abort, isegi kui seda põhjendatakse terapeutiliste vajadustega, tuleb sündimuse reguleerimise õigustatud vahendina absoluutselt välistada.[14]

Samamoodi tuleb välistada, nagu õpetusega tegelevad kirikuvõimud on seda korduvalt kuulutanud, otsene steriliseerimine, olgu see siis sooritatud alatiseks või ajutiseks, ja olgu see tehtud mehele või naisele.[15] Veel tuleb välistada kõik teod, mis abielulise akti ootusel, teostamisel või selle loomulike tagajärgede arengus näevad ette eesmärgina või vahendina muuta uue elu sünd võimatuks.[16]

Tahtlikult viljatuks tehtud abieluliste aktide õigustamiseks ei ole aus kasutada põhjendusena vähemat pahe või tõsiasja, et sarnased aktid moodustaksid ühtse terviku juba sooritatud või siis edaspidiste abieluliste aktidega, ja seega oleksid ühtmoodi moraalselt vooruslikud. Tegelikult, kui mõnikord ongi õigustatud suurema hea edendamise nimel ja suurema pahe vältimiseks taluda vähemat kurja,[17] siis isegi kõige tõsisematel kaalutlustel ei ole õigustatud saata korda kurja, et sellele järgneks midagi head;[18] see tähendab muuta positiivse tahtliku teo objektiks miski, millel puudub sisemine kord ja mis seega ei ole inimisiksuse vääriline, isegi kui eesmärgiks on kaitsta või edendada individuaalset, perekondlikku või sotsiaalset heaolu. Järelikult on viga arvata, nagu saaks tahtlikult viljatuks muudetud ja seega oma olemuselt võltsi abielulist akti muuta ehedaks ja õigustatuks muidu viljaka abielu üldmuljega.